Need pealepressivad uued tavad

„Susi neid võtku! Terve koridor on viljateri täis! Just saime hiirtest lahti ja nüüd nad lausa meelitavad neid raipeid siia tagasi!“ kurjustas taat.

„Oh, kuhu me niimoodi jõuame?“ ohkas nukker memm, kes vaatas pisikesest aknast eemalduvat lõbusat kampa, mis lärmi ja tõrvikutega metsavahel hundid ulguma ajas.

„Ja mida nad karjusid seal? Oli midagi sellist, et “mardipäeval peab tuli olema, pane või sõrmed põlema?” Kas nad peergude hinda on vaadanud? Kust selline hullus üldse tulnud on? Nagunii Sakalast või Alempoisist, need ei mõika midagi mõistlikku teha ja siis käivadki ausaid maainimesi tülitamas.“

Taat rehmas käega, haaras plita kõrvalt luua ja lükkas kokku odrateri, mida seltskond terve ta köögipõranda täis oli loopinud. Oli teda ju hoiatatud, et mingid hullud hakkavad uste taga kolistamas käima, et jumala eest tuld ei tohi toas põlema jätta, sest selle peale nad kohale tulevadki, aga tal polnud see meeles ja etteruttavalt võime öelda, et ei olnud mardipäev tal meeles ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Nii ka mitusada aastat hiljem – alati tuleb mardipäev üllatusena. Iga kord, kui keegi hilisõhtul ukse taga kopsima tuli, läks ta uksele ja nähes määritud nägusid ja moodsaid vatijakke ning karvamütse, meenus talle, mis päevaga tegu on.

Läks mööda aega ja ühel hetkel tundus mardipäev midagi nii loomulikku. Kust see tuli? Eks ta sealt Alempoisist või Sakalast vast tuli, kust mujalt need lollused tulevad, aga ega taadil mingit kinnitust selle kohta ei olnud. Kuid see püha tuli ja jäigi. Ühel hetkel muutus see suisa rahvuspäevaks ja võeti täiesti omaks. Kõik uus võtab aga aega.

….

Mitusada aastat hiljem.

„Mis asi? Mis hällo viin? Mis asi see veel on?“. „Kle, meil on mardi- ja kadripäev, mitte Halloween!“. „Et lihtsalt tulevad mingit tüübid ukse taha ja karjuvad komm või pomm? Ma ajan neile koera kallale, kui nad nii ähvardama tulevad!“

Täna on Halloween. Kuidas on see seotud Eestiga? Usun, et ei olegi. Nii nagu ka jõulud, sõbrapäev, ega ka mardipäev mingil hetkel. Keegi lihtsalt kunagi mõtles välja päeva, tekkisid traditsioonid ning oligi tekkinud päev koos traditsioonidega. Halloween on aga juba tähtpäevana olemas. Mitte meil. Kusagil mujal. Sellel on traditsioonid ja inimesed teavad, mida sellelt päevalt umbes oodata. Ning see tähtpäev levib kulutulena üle maailma. Miks? Sest see on ainuke päev aastas, kus lapsed saavad kostüümidega olla need kangelased ja tegelased, keda nad igapäevaselt fännavad. See päev on lõbus, pakub adrenaliinilaksu, suhkrut täis komme. Mida sa veel ühelt tähtpäevalt soovida oskad?

Me võime sellele vastu seista, aga see on tulnud, et jääda. Kas kõik peavad sellest osa võtma? Loomulikult mitte. See on igaühe enda otsustada, mis päevi nad tähistavad. Mõni ei tähista isegi enda sünnipäevi ja see on tema valik. Kuidas saakski oodata, et inimene võtaks osa päevast, mis on kusagilt kaugelt tulnud ja mis ei tekita temas mingeid emotsioone. Ei peagi osa võtma. Kuid nii nagu tuleks olla mõistev nende suhtes, kes osa ei võta, tuleks mõista ka neid, kes seda teevad.

Ameerika hüüe „Trick or treat“, mis meie keelde tõlgituna on „Komm või pomm“ on tõepoolest natuke kurjakuulutav, kuid usun, et 99% lastest pole selle tähenduse peale mõelnudki. Nii nagu mardisanti jooksjate varbad tegelikult ei valuta.

Aga traditsioonid saavad püsida elus vaid juhul, kui neid edasi kantakse – põlvkonnast põlvkonda. Kui sa seda ei tee, surevad need kiirelt välja. Kui paljud teist andresepäeval enda voodisse otra või kaera külvate palvesõnade saatel? Ometi oli see ju kunagi traditsioon. Või panete andresepäeval oksakese vette, et see järgmisel aastal õide läheks? Käite ikka andresante jooksmas? Eelmisel aastal käis meie ukse taga ÜKS seltskond mardisante (meie naabrid) ja mitte ühtegi kadrisanti. Ma ikka kuulen, kuidas öeldakse, et Halloween on võõras püha, et Eestis on ikka kadri- ja mardisandid. Aga miks te siis ei jookse neid sante? Hoiad justkui traditsioonist kinni, aga teed kõike selleks, et traditsioon välja sureks. Ei heida kellelegi midagi ette, vaid kutsun üles traditsioone elus hoidma, sest muidu pressivadki uued peale, mis on moodsamad ja enam elamusi pakkuvamad.

Meie lapsed on juba nädal aega Halloweeni pärast elevil olnud. Eelmisel aastal läks kommi-pommitamine suurepäraselt ja jättis pikaks hea tunde hinge. Sai selga tõmmata oma lemmikkostüümid, trehvata sõbralike naabritega ja hiljem kommisaaki revideerida. Ma olin täiesti arvestanud, et osad ei tee uksi lahti ja see ongi täiesti ok. Minu palve on lihtsalt teile, kes te ei pea seda pidu millekski, kui te ei pea, siis ärge lihtsalt avage ust. Palun ärge tehke ust lahti selleks, et öelda, et teil pole komme, sest täna pole mardipäev, mis on tõeline Eesti püha. Kui sul pole midagi pakkuda ja sa teed ukse lahti, siis ütlegi lihtsalt, et kahjuks ei ole sul midagi pakkuda. Sellest täiesti piisab. Lastel on väga eriline päev ja targutav ebavajalik kommentaar enda veendumustest, võib mõnel tuju tarbetult ära rikkuda. Praegusel ajal on eriti oluline olla tolerantne.

Ja püsime terved! Mardisandid tuli tuppa lasta ja istet pakkuda. Kas see oleks üldse praegu epideemia ajal mõeldav? Halloweenitajad on su välisukse taga 10 sekundit. Kui sa ei soovi kontakti, siis võid isegi lihtsalt kommikausi ukse taha jätta kirjakesega, et võtke igaüks 1-2 tükki. Meie naabril toimis see väga hästi ja keegi üle paari ei võtnudki.

Loodan, et teil on kõigil kas väga tore või väga tavaline pühapäev. Meil on Esileedi Halloweeni sel aastal eriti tõsiselt võtnud. Elutuba on kaunistatud ja bännerid üles riputatud. Saatis mind poodi isegi kõrvitsat otsima, mille ta seest tühjaks tegi (muide, kes ei tea, siis kõrvits on algselt sisu täis ja kui soovida seda küünlalaternana kasutada, tuleb see tühjaks kaapida. Räägin seda, sest paar aastat tagasi oli üks Eesti youtuber, kes oli päriselt üllatunud, kui ta kõrvitsalt „kaane“ maha lõikas, et kuidas see küünal sinna sisse mahub, kui seal on mingi sisu ju ees) ja näo pähe lõikas.

PS! Ja kui te elate meie kandis ning ootate meid enda ukse taha, siis võite ka märku anda, äkki õnnestub.

PS2! Mu eelmist postitust luges mitutuhat inimest, aga uudiskirjaga on praeguseks liitunud… ainult 62. Aga kutsun sind taas üles, et liitu sellega, siis on kindel, et kui sotsiaalmeedia uuendused peaksid postituste levikut veelgi enam koomale tõmbama, siis jääb meil sinuga kontakt alles. Ja veelgi enam, ma teen endale väljakutse – iga uus liituja, kes tuleb, tähendab mulle ühte kordust mõne sangpommi harjutusega. Seega, kui liitub 10, teen 10 kordust. Kui liitub 1000… siis… uhhh. Siis teen mitu päeva järjest, aga teen ära. Ja jagan teiega ka enda pingutust. Liituda saab arvuti vaates paremas servas, mobiilivaates peale postitust alla kerides. Üks asi veel. Keegi armas hing küsis, et kus reklaamid blogist jäänud on?.. need on nüüd tagasi!

PS3! Ja meie ukse taha olete ka oodatud. Vast kella 19ks oleme siin külaringi ära teinud ja kodus ning teie kostümeeritud põngerjad saavad ka meie juures uu magusaks.

Kommentaarid

“Need pealepressivad uued tavad” on saanud 5 vastust

  1. Kerttu ütleb:

    Tead,ma leian et see kostüümipeo teema on töesti vahva mõte. Ainus mis minu jaoks asja ära rikub on see kerjamine. Komm või pomm. Ma kutsuks politsei kui keegi ähvardaks mulle pommi panna. Ja mille hea pärast ma peaks lihtsalt niisama jagama magusat nänni laiali lastele kes niigi on sellest magusalaksust nii pöörased et hoia ja keela. Kui oleks midagi mardi-kadripäeva ja Halloweeni vahepealset,a ka et teed väikse tantsulka või laulad laulu siis oleks ma ka käpp. Aga see et püha seisneb ukse taga kerjamises siis minu poolt on see big No!

    • Helery ütleb:

      Mu arust see, et nad kostüümid selga panevad ja ukse taha tulevad on juba nii armas tegu, et mul küll kahju komme jagada pole🤷🏽‍♀️.

  2. Clara ütleb:

    Kahjuks halloweeni kogemus ukse mitte avamisel, ei olnud tore, kui hoov oli tooreid mune täis loobitud. Komm või pomm…

  3. Kaija ütleb:

    Meie pere on ühendanud Halloweeni ja mardipäeva pidamise. Kuna iga aasta mardisandiks riietumine muutus igavaks, siis otsustasime uuendada seda püha. Mardipäeval panevad lapsed sellised kostüümid selga nagu tahavad ja jooksevad mardisante. Laulavad ukse taga ja küsivad mõistatusi ning saavad kommi. Kõigil hea meel ning traditsioon on hoitud!

  4. Geidi ütleb:

    Enne pandeemiat jooksime lastega ikka mardi- ja kadrisante. Halloweeni pidasid lapsed koolis ja lasteaias, kommi-pommitamas me käinud ei ole ja kahjuks pole ka keegi meil käinud aga temaatilisi sööke ja maiustusi olen ikka teinud ning kommid on ka kodus tagavaraks.
    Sel aastal oli meil niipalju toimetusi halloweeni nädalavahetusel, et kahjuks kostüümipidu ei teinud lastega, kuid temaatiline “nänn” ja kommid olid ikka.
    Kõik pühad ja peod on ägedad, mina fännan volbriööd ka. Kahjuks tehakse volbrituld üha vähem.
    Kui ma ükshetk omale maakoha ostan siis ma teen igat tuld mis võimalik ja tähistan veel rohkem erinevaid tähtpäevi, sest need on ägedad!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päeva küsimus

Kas sa naudid koos lapsega LEGOde kokkupanekut?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid