Paranoilisest juuksurist ja auguga dressipükstest

Postitus valmis koostöös Nublu suitsu- ja vinguanduriga

Mu juuksur on veidi imelik. Kui ta õhtuti magama läheb, tõmbab ta seinast välja kõik elektriseadmed, mis võimalik. Ainsad, mis ta seina jätab, on külmkapp ja sügavkülm. Kõik teised tulevad seinast. Isegi teler. Võiks pakkuda, et äkki telefoni laadija ka, sest see tuleb öösel täis laadida, aga ei. Telefonilaadijat ta seinast välja ei tõmba, sest ta pole seda seina pannudki.  Telefon saab laetud päevasel ajal ja seda sellepärast, et seda mitte öösel järelvalveta jätta.

Ma olen kindel, et mu juuksur langeb äärmusesse ja enamus inimesi ei käi paaniliselt mööda elamist ringi, et leida juhtmeid, mida saaks seinast välja tõmmata. Kuid nagu öeldakse, kus suitsu, seal tuld. Statistika räägib seda keelt, et elektriseadmetega juhtub õnnetusi 100% rohkem neil, kel need olemas on, kui neil, kel neid pole. Ehk kui sul pole kodus nutitelefoni, siis võid kindel olla, et see sul kodus laadides ka ei plahvata.

Aga enamikel meist on kodus nutitelefon ja palju teisi elektrilisi abimehi, mis voolu nõuavad ja loomulikult kaasneb kõige taolise kasutamisega ka väikene risk. Riski saab maandada, kui sul on kodus tark suitsu- ja vinguandur, aga olgu see viimane kaitse ja nutikaid otsuseid võiksime me teha siiski peamiselt ise ning seda ka lastele edasi anda.

Tavaliselt leek ei lahvata suure kontrollimatu pauguna. Enamjaolt algab kõik sädemest, söestumisest, pisikesest põlengust. Selleks, et see liiguks edasi suureks tulekahjuks vajab see soodsat pinnast ja aega. Mul on kogemus vana ja kulunud elektrijuhtmega. Inimesel on kombeks asjadesse kiinduda. Isegi, kui see asi ei ole hea, vaid ajab asja ära. Mul oli kunagi üks pikendusjuhe, mis hoolimata paarist paigatud kohast ja mõnest väljaturritavast vaskjuhtmest, ajas oma asjad ära. Kui ma hommikul enda jalgatõmmatud dressipükstel suurt söestunud auku nägin, sain ma aru, et ma pean endale täna küünla panema, sest ainult ime oli see, kuidas pikendusjuhtmel vedelenud püksid üleni leekidesse ei läinud ja juuresolevat kappi ning voodit ei süüdanud.

Pikendusjuhtmed ei ole üldse hea mõte püsiva lahendusena, kuid kui on, siis vajavad rohket tähelepanu ja hoolt. Ei ole hea kui kogu koormus läheb ühele pistikule. Seda võiks püüda vältida. Samuti tuleks lapsi pistikutest eemale hoida. Minu omad enam pistikutest ei huvitu, kuid väiksemana olid nad nagu McGyverid, kelle ainsaks missiooniks oli kõige pistikusse toppimine, mis sinna vähegi mahtuda võiks. Nende pettumuseks panime kõikidele pistikutele lastekaitsed peale ja nad pidi leidma mõne uue viisi, kuidas kodu tulekindlust proovile panna.

Loomulikult peaksime me lahtise tulega küttekolde puhul veendunud olema, et see on kinni, kui see järelvalveta jääb. Meil on selleks kamin ja kui me oleme elanud siin majas tänaseks kuus aastat, siis kaminat oleme me kütnud tänaseks kokku suisa kaks korda. Mine tea, nüüd kui gaas ja elekter teeb rekordeid, siis äkki tuleks elavale tulele rohkem tähelepanu pöörata. Kuid siis rohkem tähelepanu ka selle ohutusele. Siis ma ei saa lihtsalt poodi lipsata, et las lapsed valvavad elamist. Mul on kodus Vennas, kes astuks täna EKREsse, kui saaks vaid elava tulega tõrvikuga ringi käia. Kui ma võtan arvesse enda püromaani ajalugu, siis ma ei julgeks Vennast tulega üksi jätta veel järgmised 15 aastat. Kui ta siis 21 on, siis ma luban tal ise korra tikku tõmmata ehk.

Ka on alanud see kohutav sügisene pime aeg, kus pole valgust, värve, energiat. See on aeg kus küünlad saavad olulise tähenduse ja kogu meie maja lõhnab nagu lavendel-jõhvikas-piparkook-toffee. Neid on eriti lihtne põlema unustada. Eriti õhtuti maga minnes. Eelmisel aastal mäletan end mööda elamist ringi käimas ja kõiki küünlaid kontrollimas. Ka on küünalde puhul oht, et kui need on näiteks köögilaual, siis sageli on seal laual palju muud kraami veel ning me peame olema ekstra-tähelepanelikud, et miskit ei satuks küünla leegi kohale. Hooletult laua suunas visatud pabersalvrätik, võib korraldada tõelise pahanduse.

Minu arust tuleks kodus lähtuda põhimõttest, et kui on oht, et see võib tulekahju teha, siis see teeb ka. Pole mõtet paranoiline olla, aga kasutada talupojamõistust. Kui sul on lapsed üksi kodus, siis ei ole kättesaadaval elaval tulel seal kohta. Kui sa kasutad rohkelt elektriseadmeid, veendu, et need ja nende juhtmed oleks heas korras. Ka tule- ja vinguandurist, mis sul olemas on, on kasu vaid siis, kui see on töökorras – et sel oleks täis patarei ja et see oleks paigaldatud õigesse kohta. Tegelikult lihtne- ole järjepidev ja nõudlik. Halvad asjad hakkavad juhtuma siis, kui me muutume liialt enesekindlaks ja oleme suhtumisega -ähh, vast ei juhtu midagi, ma käin kiirelt.

Kommentaarid

“Paranoilisest juuksurist ja auguga dressipükstest” on saanud 3 vastust

  1. K ütleb:

    Olles ühe tulekahju üle elanud olen ma nagu spioon – küünlad, juhtmed. U name it. Ilmselt see alateadlik hirm jääbki saatma, sest tuleb ette sedagi, kui ma ärkan keset ööd ja tunnen tulekahju…lõhna. Ja siis saab iga nurgatagune üle vaadatud ja läbi katsutud. Et noh, ega lagi kuum pole või midagi. Sest just nii see suur tulekahju mul alguse saigi..elektrijuhtmetest, mis olid seinte sees peidus. Ma siiani mõtlen vahel, mis imeloom mind tol korral hoidis, sest ma loopisin agaralt aga vett peale. Vesi ja elekter – hea kombo. Ega mingit tolku sellest veest muidugi polnud, sest selleks hetkeks, kui ma jaole sain, olid leekides juba nii maja välissein kui tuba, kus see kõik alguse sai. Kusjuures, suur inimene, aga nii paanikas olin, et esimese hooga ei suutnud isegi 112 valida. Vahtisin, telefon peas ja laske või maha, aga vot number meelde ei tule… Kuni nad viimaks ikkagi jõudsid, taevale
    tänu!

    Vanemate koju, kus köetakse vaid puudega, said ostetud paar aastat tagasi samuti nii suitsu- kui vinguandur. Ehk et pika jutu kokkuvõtteks – iga sent on väärt maksmist, et hoida iseenda elu ja kodu turvalised.

  2. Silja ütleb:

    Mina arvan, et sa peaks püromaan Vennase ülesandeks tegema kamina kütmise. Muidugi sel ajal kui ise ka kodus olete. Tuli on lummav ja on hea kui sellega tohib tegeleda kontrollitud olukorras. Nii õpib ka tulega ümber käima ja teinekord võib just see oskus hullemast päästa. Ma olin ka lapsena paras püromaan, aga me saime kütta nii ahju kui pliiti ja teha palju lõket. Linnakorteris pidi küll ainult küünalde põletamisega piirduma. Ka praegu on meil kodus ahjukütmine minu töö, teised ei “oska” seda hästi teha 😅

Vasta Silja-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…