Minu koroonakogemus – a mida henry teeb?

Minu koroonakogemus

30.09 2021

Ma tahan kõigepealt öelda, et ma ei räägi siin postituses sõnagi vaktsineerimisest. Kuna tegemist on riiklikult täiesti vabatahtliku otsusega, siis ei peaks ka mina kummalegi poolele kihutust tegema. Ma arvan üldse, et kui vaktsineerimisest räägiks ainult oma ala professionaalid, mitte suvakad, kes pole teemat päevagi õppinud ja mämmutavad sellest, et poliitilist profiiti lõigata, oleks olukord hoopis teine ja meelsus hoopis teine.

Ma ei räägi sellest ka sellepärast, et isegi meie pere sees ei ole ühtsust selles teemas ja ma ei pea teise poolega nõus olema, aga ma võiks aktsepteerida, et teine pool on olemas. Ma tean, et mu lugejate seas on väga palju neid, kes ei vaktsineeri ja ma tean, et on väga palju neid, kes seda teevad. Kõik on selle otsuse teinud millelegi tuginedes, mida teie usaldate. Ma ei taha, et ükski jälgija vaktsineeriks, sest MINA ütlen, et sa peaks, või jätaks tegemata, sest MINA ütlen, et see pole hea mõte. Ma ei taha, et keegi arvaks, et ma tean asjast midagigi. Seega, see teema jääb välja. Sina tee otsus, mis on sinu jaoks loogiline.

Õhtul magama minnes tundsin ma, et tuba natuke jahe. Aken oli tuulutuse peal, kuid selleks, et see kinni panna, oleks tulnud püsti tõusta ja aknani kõndida, mis sooja teki alt kaaludes oli ilmselgelt liiga suur pingutus. Kuid vahel, kui tuba on liiga jahe, on mul hommikul ärgates pea valus ja järgmisel hommikul ärkasingi ma retsi peavaluga. Selline, kus sa tunned, kuidas valu igat soontpidi kehasse kiirgab. Ilma küsimatagi oli Esileedi järsku mu voodi kõrval ja masseeris mind sellise jõga, et kui ma poleks teadnud, kes see sea selja taga on, oleks ma arvanud, et see on Jumalaemakiriku kellamees. Selline jõud ja allasurutud viha on temas alati, kui ta mulle massaaži teeb. Ta ise väidab, et tegelikult olen mina lihtsalt pussy, aga ei. Põlvamaal elades oli Esileedi hüüdnimi „kruustang“ ja just tema tugeva haarde pärast. Ta võis paljaste kätega auto velgedele rehvid peale tõmmata.

Päev möödus küll peavaluga, aga tunda oli, et natuke andis järgi ka. Õhtuks lisandus aga peavalule korralik pearinglus. Pea oli lihtsalt paks ja käis ringi. Ma ärkasin öösel isegi selle peale üles, et tundsin, kuidas ma voodis ringlen. Oli soov käsi maha panna, nagu mul teisme-east meeles oli, kui alkoholi rohkem tarbitud sai. Hommikul sai ärgatud ja pea oli ikka paks. Silmapõhjad valutasid, hambad tuikasid. Pea enam ei valutanud, aga kaelasooned ja selg, mida Esileedi halastamatult retsinud oli, oli eriti valus nüüd. See on see massaaži pahupool. Kuid talutav. Aju ei töötanud, mõtted ei töötanud ja ainus mõte oli, et oleks pidanud tol õhtul ikka akna kinni panema.

Esileedi veetis päeva pesu pestes ja kööki korrastades.

Järgmisel päeval lisandus köha väikene nohu. See mind ei häirinud. Saaks lihtsalt sellest ajus valitsevast segadusest kuidagi lahti ja ma oleks juba palju rõõmsam. Tahtsin ainult ühe koha peal olla. Ehk siis pikutada ja lihtsalt olla. Kraadisin ja 37.2! Selge! Ma olen ju täitsa haige. Tegelt tunnen ma end juba kusagil 36,6 juures haigena, sest ma ei tea miks, aga minu keha normaaltemperatuur on kusagil 36,1. Äkki sellepärast, et ma olen nii cool. Vot, see on võib-olla kõige hullem haiguse kõrvalnäht üldse – suures koguses väga halba nalja. Ja mitte ainult – ma kirjutan nalja ära. Ma tean, et see on halb…. ja ma avaldan selle ikka. Nagu see volikokku kandideerimise postitus. Kohutav… mitte ainult ei pannud ma seda üles.. vaid ma ei ole seda tänaseni maha võtnud. Pidevalt tuikav peavalu hägune mõtlemine.

Esileedi veetis päeva elamist koristades ja minu peale kuri olles, et miks tema on see, kes hoolitsema peab? Ja miks ma temalt ei küsi, et äkki on vaja kuidagi abistada. Või midagi muud sellist humoorikat.

Järgmisel hommikul (äkki oli päev viis) taipasin, et ma ei tunne ei lõhnu ega maitseid. Ainult soolast ja magusat. Kuna banaanil ei olegi vist mingit maitset- see on lihtsalt magus, siis see on olnud suht ainus toit, mida ma olen viimastel päevadel söönud, sest see maitseb täpselt nii nagu ka siis, kui sa maitseid ja lõhnu tunned. Intensiivistus ka köha ja nohu. Õhtuks oli köha nii hull, et ma olin ainult voodis ühe koha peal ja ei julgenud suuri sõõme sisse hinagata, sest see ajas kohe räige köhahoo peale.

Esileedi tegi suppi ja vahetas voodipesud ära ning tuulutas kogu elamise ära. Tegin ka koduse kiirtesti ära, mis näitas positiivset tulemust. Broneerisime perearsti kaudu järgmiseks hommikuks testi laululava taha.

Oli väga raske öö, sest mu kõri ja kopsud olid justki sipelgapesa -pidev kõdi ja igasugune liikumine ajas kohutavalt köhima. Hommikuks oli olukord natukene parem, kuid uksest välja minnes ja seal jahedat õhku hingates, oli see taas kopsudele väga ärritav ja ma nägin vaeva, et end tagasi hoida, et mitte köhahoogu sattuda. Köhimine polekski ehk hull olnud, aga selleks hetkeks olid köhast kõhulihased nii valusad (on siiani), et ma pidin köhimiseks kusagilt seinast igaks juhuks kinni hoidma. Ka silmad viitasid, et päris terve ma ei ole. Silmavalged olid rohkem silmapunased ja eelnevatel päevadel oli raskusi pisikese kirja lugemisega. See õnneks taastus.

Testimine läks väga libedalt. Tuli oodata umbes viis minutit ja me valisime mõlemad kurgukuristamise testi. Varem said seda valida ainult lapsed, kuid on see võimalus ka täiskasvanutel. Soolavesi suhu ja seda tuli kurgus kuristada 10 sekundit. Proovivõtja luges sekundeid kaasa. Esileedi kuristas nii profilt nagu oleks ta terve eelolnud elu olnud selleks hetkeks, et 10 sekundit soolalahust kuristada. Minul võttis see ikka oma 4-5 katset, et 10 sekundit täis saada. Testisime kell 10 hommikul ja tulemused saime kätte kell 19 õhtul. Positiivne!

Kogu see haigus käib justkui lainetena. Oh, lõpuks ometi on kehas see kergus tagasi ja paar tundi hiljem oled taas justkui trammi alla jäänud. Õhtuks läks olemine alati kehvemaks. Kuid eile õhtuks oli ka see suur ärritus kõris vaikselt taanduma hakanud. Kopsud ei olnud enam sedavõrd pinge all. Lõpuks hakkas ka köhimine mingit tulemust tootma. Kui muidu oli kuiv ja vastik köha, siis nüüd on köha jätkuvalt mõnevõrra kuiv ja ärritav, kuid natuke suudan ka röga üles köhida. Pea on endiset mõnevõrra paks, kuid lõhnataju on vaikselt naasmas. Esileedi tegi täna rohelist smuutit ja ma tundsin selles oleva lehtkapsa teravat lehka üles teisele korruselegi. Tõi mulle seda pool liitrit ja sundis mind selle kõik äraka jooma.

Esileedi on taas terve hommiku pesuga tegelenud. Tal pole vist aimugi, mida elektrihinnad tegemas on.

Ravi olen ma täielikult Esileedile usaldanud. Joon siin sookailuteed, söön toidulisandeid ja vitamiine. Ööseks võtan sisse ühe nohu tableti, mida apteegis müüakse, sest see on reaaset ainus asi, mis nohu puhul mul väga hästi aitab. Võtan seda vaid enne magamaminekut.  Ja igast muud Esileedi woodoo kraami veel. Menüüks peamiselt banaan ja vesi. Isoleerisime end ka kohe, kui ennast kehvalt tundsime. Esimese peavaluga.

Mis on olnud Esileedi kogemus? Esileedi haiguskulg on olnud VÄHEMALT sama raske kui mul. Tõenäoliselt palju raskemgi, aga tema ei saa lihtsalt voodisse pikali heita, sest tal on majapidamine ja lapsed! Ta ei saa ennast lõdvaks lasta ja öelda, et tulge ja hoolitsege minu eest! Ei saa noh! … see lõik võis olla inspireeritud meie eilsest vaidlusest.

Mis ma oskan öelda. See on ebameeldiv ja ebamugav haigus ning kuna sel on soodumus tüsistusi luua, siis kaasneb sellega ka hirm. Kuid olen aus- ma ootasin, et kogu see asi on hullem ja kurnavam. Kui ma olin paar aastat tagasi terve perega B-gripis, siis ma ma arvasin tõesti, et enam homset ei näe. Too raputas füüsiliselt nii läbi, et ikka oli. Imestan siiani, kuidas me selle üle elasime. Antud haigus on ka intensiivne, aga siiski natuke leebem. Kuid selle haiguse kurjus ei olegi see, kuidas sa ennast haiguse ajal tunned, vaid see, mida see haigus sulle teha võib. Loodan, et ma olen veel piisavalt noor ja tugev, et mu keha saab sellega ilma tüsistusteta hakkama. Kuid rääkides tugevatest, siis meie endine naaber, kes on eeskujulik trennis ja toiduvalikutes, koges seda haigust väga koledalt ja vajas haiglas olles meditsiinilt tuge. Tean veel teisigi, kel hing nööriga kaelas oli ja loogiliselt poleks ju pidanud olema, sest täiesti terved ja tugevad inimesed muidu. Hoidke ennast!

Eelmine postitus Järgmine postitus

13 kommentaari

  • Lakto

    30.09.2021 at 15:48

    Lastel pole suurt häda midagi?

    1. Henry

      30.09.2021 at 16:01

      köhatavad paar korda päevas ja Piiga tundis ühel päeval maitseid valesti.. ja ongi kõik nagu jah

      1. Krista

        30.09.2021 at 16:32

        Meil terviseametist öeldi, et lastele võiks ka testi ära teha, kui see on positiivne siis ei pea laps 6 kuud eneseisolatsioonis viibima kui koolis, lasteaias peaks kontakt olema.

        1. Henry

          30.09.2021 at 19:25

          mhmh, see oli meil arutlusel. Mine tea, äkki lähemegi. Ma ei tea, kui tublid kuristajad nad soolalahusega küll on.

  • Katrin

    30.09.2021 at 17:02

    Kiiret paranemist teile! Ja ilma tüsistusteta!
    Ise põdesin selle aasta märtsis-aprillis. Lõhnad ja maitsed on siiani sassis ja paljusid toite ei suuda süüa kuna haisevad raipe järgi. Kopsud pole ka veel taastunud.

    1. Henry

      30.09.2021 at 19:25

      aitäh! rääkisin ka just sõbraga, kelle taastumine võttis väga kaua aega ja pole 100% tänaseks (põdes veebruaris)

  • V

    30.09.2021 at 17:39

    Auru ikka teed?
    Minu mees arvas, et ma kukkunud kuskil kui talle esimest korda auru tegin (ta oli ikka väga haige, nagu mehed tavaliselt on. “Hoia mind, ma just aevastasin 5x järjest!) ja nüüd pisikese nohuga küsib ise” seda joga”, et auru teha 😀

    1. Henry

      30.09.2021 at 19:24

      haha 😀 Meil vist kahjuks pole seda aurumasinat… või äkki on ka.. pean uurima.. Seda on mitmed soovitanud 🙂 aitäh

  • Kristina

    30.09.2021 at 18:44

    Sa pead Esileediga kampa lööma koristamisel ja mitte pikutama – liigud, seega ventileerid kopse ja paraned rutem! Naised suudavad ka kopsupõletikuga kahe kohaga tööl käia ning veel ka majapidamine – paranevad ka ilma ravimiteta 🙂

    1. Henry

      30.09.2021 at 19:23

      jah, täna enam mul ei lastud vedeleda. Liigutan end iga mingi aja tagant.

  • Kristiina

    01.10.2021 at 00:17

    Minule perearst on öelnud, et kui oled haige, siis vitamiine ei söö, kuna vitamiin on siis haigusele toiduks!

  • Mari

    07.10.2021 at 08:53

    Küsimus, juhuks kui teie pere vaktsiinipooldajal olid süstid tehtud, kas on ka vahe põdemisel, kes kergemini, kes raskemini?
    Igal juhul kiiret paranemist kogu perele!

    1. Henry

      11.10.2021 at 02:31

      ma võin enda vaatluse tulemusel öelda, et ma pole näinud vahet raskusel ei vaktsineeritud kui vaktsineerimata põdejal. Aga see mu enda kogemus.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga