Viis põhjust, miks sa ei peaks Toyota Highlanderit soetama
06.09.2021
Postitus valmis koostöös Toyotaga
Meil on olnud rõõm, et Toyota tegi meile ettepaneku, et me sõidaksime terve suve nende uue Highlanderiga. Kui see pakkumine tehti, siis vajasin ma aega, et järele mõelda ja peale kahe-sekundilist mõttepausi teatasin ma, et jaa, muidugi tahame. See on ju üks mu lemmikautosid! Kui ma siis googeldasin Highlanderit, siis ma taipasin, et ma olin mõelnud Toyota Land Cruiserit ja ma polnud varasemalt Highlanderist kuulnudki mitte. Googeldasin pilte ja mitte ainult kuulnud, vaid ka näinud mitte. Kes on seda näinud, siis teate, et sel on selline ameerikalik välimus oma võimsa hai nina tüüpi esiosaga. Väga ilus auto. Suvega on selgunud, et ka väga hea auto oma madala kütusekuluga, hübriidmootoriga. Kuid kindlasti mitte täiuslik auto ja tänase postituse tahaksingi ma pühendada sellele, et tuua välja aspektid, mis on Highlanderi juures olnud negatiivne.
Mootoriheli
Kui sa autoga kohapeal seisad, siis töötab auto peamiselt elektriga. Teisisõnu mootorimüra ei kuule sa absoluutselt. Auto on lihtsalt vait. Kui me Esileediga juunis autol järel käisime, siis me ei saanud algul aru, et mis värk on? Auto on sisselülitatud, käik sees, aga miks mootor vait on? Alles siis, kui pidur sai lahti lastud ja auto liikuma hakkas, saime me aru, et kuna kiirendamine on alati suurim kütuseröövel, teeb see masin algse kiirenduse elektrimootori jõul. Aga miks see negatiivsena välja toodud on? Kui sa ostad endale nii vinge auto, siis üks mõnu sellest on võimalus nädiata ka teistele, kui vinge auto sul on. Et nad näeksid ja kuuleksid, et Henryl on midagi eriti vinget tagumiku all. Tavaliselt saab seda näidata valgusfoori taga, kui keegi su kõrvale seisab ja mootoriga tuuritab, et näidata, et läheb kiirenduseks. Toyotaga tuuritada aga ei saa. Highlanderiga ei sa vastu pöördeid lakke lasta, sest see auto ei tuurita, kuna esimeseks kiirendamiseks kasutab auto elektrimootorit. Seega, ma ei saa autoga edvistada ja seistes pöördeid üles lasta.
Mahutavus
Palju panipaiku. Kasutades kahte istmerida, on ka pagasiruum nii suur, et ma ei peaks koolituste läbiviimiseks ruumi rentimagi ja me võiks kõik hängida seal. Ka salongis on palju panipaiku ning isegi mu suured veepudelid mahuvad mugavalt ära. Ma ei leia kunagi parkimiskella üles, kui seda vaja on, sest Esileedi ei pane kunagi asju tagasi õigele kohale ja siis ma peangi kõik need panipaigad üksipulki läbi käima, et leida, kuhu ta selle sel korral pistnud on. Keskel asuvas käetoes on ka juhtmevaba laadija ning Noorsand just paar päeva tagasi avastas, et näe, see kuhu telefon peale käib, käib ülesse ja selle all on veel suur panipaik. Seda ma küll teadsin, aga tema oli enda avastuse üle eriti uhke. Kui sul on nii palju panipaike, siis ei leia kunagi midagi üles. Eriti, kui sa autot Esileediga jagama pead.
Nutikus
See on isegi hirmutav, kui palju üks auto sinu eest ülesandeid enda kanda võtab. Eile sõitsin autoga ja järsku tuli ekraanile kiri – väljas sajab vihma, kas lasen akna üles? Mida hekki!? Kust sa tead? Püsikiiruse hoidja, mis adapteerub eessõitva auto kiirusega, mis on ka meie isiklikul autol, aga kui meie oma lülitub alla 30km/h sõites välja, siis Toyota oma toimis ka üliaeglaselt sõites. Ülimugavad mäludega istmed. Kaamerad igas ilmakaares. Õhtuti vahetab ise kaugtuled lähitulede vastu, kui keegi vastu sõidab ja tagasi kaugtuledele, kui auto möödas. Uksed lähevad lukku nii, et sa ei pea isegi ühelegi nupule vajutama, vaid õrnalt korraks silitad ukselinki. Kõik mugavused ja lisad, mida sa oodata oskaksid. Kõik on tore, aga mida mina seal teen? Minu ülesanne ongi ainult rooli keerata ja raadiol kanaleid vahetada. Kiirendamise ja aeglustamisega saab auto ise hakkama. Isegi roolima ei pea kogu aeg, sest kui sa hakkad teelt välja sõitma, lükkab auto ise su äärejooneni jõudes tee peale tagasi. Järgmise mudeli puhul on äkki ka rooli taga istumine vabatahtlik. Annad aadressi ja lased end koju sõidutada.
Sõidumugavus
Ma juba mainisin, et istmed autos on ülimugavad. Jahutuse ja soojendusega. Rool on täpselt õige asetusega ja istub käes nagu valatult. Ka rooli pööramine on nii kerge, et enda vanasse autosse tagasi istudes tekib küsimus, kas ma olen ikka kindel, et sel roolivõim peal on? Näidikupaneel on selgesti loetav, kuid ma olen märganud, et kuigi seal ei ole palju asju kirjas, siis ma olen suht iga nädal midagi uut seal avastanud. Lisaks on auto hästi vaikne ja müra kostub sisse minimaalselt. See on üks miinus, sest kui müra sisse ei kosta, siis kuidas ma tean, et mootoris mingi jama on? Vanal autol tuli vaid makk vaiksemaks keerata ja sa kuulsid iga kolksu autosse, mis mootoris juhtus. Teine miinus ongi mugavus – liiga mugav. Auto peaks olema liiklusvahend punktist A punkti B, mitte koht, kuhu ennast mugavatesse toolidesse ära unustada. Selleks käime kinos staaritoolides istumas, aga nüüd on samaväärsed istmed autos. Naabrid on kindlasti näinud, et nii mina kui Esileedi võtame ikka jupp aega endale Toyotas istumiseks, kui me maja ette jõuame, enne kui otsustame tuppa minna.
Auto üldine kogemus
See on olnud parim auto millega ma kunagi sõitnud olen. Kui ma sellest rääkisin juunis, siis tuli kelleltki kommentaar, et tal on ka sama masin ja veel parema varustusastmega, kui see, millega meie suvel kulgenud oleme. Tundub uskumatu, sest ma ei tundnud absoluutselt ühestki lisast puudust. Mida võikski olemasolevale lisada? Panoraam katus meil oli, kõik ohutuse ja mugavuse lisad olemas.. Ok, pagasiruum on nii suur, et sinna oleks nad tõesti võinud paigutada väikese basseini või mullivanni, aga seda ei olnud. Siit neile idee järgmiseks mudeliks. Auto üldine kogemus oli nii-nii positiivne, et negatiivseks muudab see, et see läbi sai. Kui ma oleks natuke (loe:palju) rikkam, siis juba selleks, et Esileedi rõõmsana hoida, vaataks ma Highlanderi poole, sest kui teile tundub, et mina olen autost vaimustunud, siis te peaksite Esileedit nägema. Ta pole vist suve jooksul kordagi meie vanas autos istunud ja kui meil sama-aegselt autot vaja on olnud, on see tema arust olnud justkui loogiline, et tema ajab oma asju Toyotaga ja mina vaadaku siis ise, kuidas asjad aetud saan. „Kui me Toyota ära anname, siis ma vist nutan esimesed päevad natuke..“ teatas Esileedi. Seega Toyota, ole vunts ja tee meile maailma parim pakkumine!
Mhmh, hirmus tüütud on need väljatoodud mured tõesti, olen nõus. Eriti selle panipaikade rohkuse osas – palju lihtsam on asju otsida lahtiselt pagasnikust ühest äärest teise rullumas. 🙂
Aga mingi värk on, Toyota pole ikkkkkkka veel minuga ühendust võtnud, et mulle ka Highlanderit testiks anda. Nii ma pean nüüd oma sedaaniga mööda liivakarjääre ja metsaääri sõitma (tead küll, seened ja värgid). 😀