Lõpuks hotell Pärnus, kus suured pered ka tavatuppa lahedalt ära mahuvad

Postitus valmis tänu Villa Ammendele

Tavaliselt, kui me lastega kusagile läheme, oleme me puhkuse suhteliselt põhjalikult läbi mõelnud. Eesmärk on, et ei jääks pikki pause, kus me ei tea, kuidas aega sisustada, sest pole hullemat, kui igavlev laps. See on eelkõige sellepärast, et mida toob igavus lapses esile? Loovuse. Ja kurat võtaks, mina lähen puhkama, mitte oma laste loovuse tagajärgedega tegelema. Seepärast oli Pärnu puhkuseks võetud Villa Ammende täielik julgustükk. Mitte ainult ei ole hotellis spad, vaid see on ka selline viisakas koht ja meie lapsed, kes sageli käituvad, nagu nad oleks esimest korda keldrist välja lastud, ei saa võibolla tavapäraselt amokki joosta.

Minul polnud Villa Ammendega erilisi ootusi. Ma teadsin, et see on selline Pärnu hotell, mis on peenema õhkkonnaga ja seal hoovis toimuvad sageli kontserdid ja väljast vaadates jätabki maja pigem sellise salapärase tunde, mitte just „tulge meile perepuhkusele“ taju. Kuid kui me hotelli lävepakust üle olime astunud, ei olnud mina ainus, kelle huulilt „vau!“ kostus. Kui te ei ole kunagi Ammendes käinud, siis te satute justkui teise ajastusse. Ma olin veendunud, et lapsed on basseini puudumisest nördinud, kuid nad käisid mööda fuajeed ja koridori suu lahti ringi, sest seal on kõik vaatamisväärne. Ka tuba, mis meile anti, oli kõike muud kui lihtne. Ööbisime kaks ööd kahetoalises sviidis… kui me jätame välja tualeti, teise tualeti, suure avara eeskoja, vannitoa ja sauna. Kuid ka teised toad olid keskmisest tunduvalt suuremad ja meiesugusele perele ideaalsed, et ilusti ära mahtuda.

„Issi, aitäh, et sa meid nii lahedasse hotelli tõid ja me nii ilusas toas saame olla!“ ei olnud Noorsand vaimustuse jagamisega kitsi. Tervitusjoogid ja magus amps, mis meid ootasid, andsid niigi kõrgetele emotsioonidele veelgi suurema tõuke ning kui me õhtul hotelli restoranis õhtusööki nautisime, siis ainus viis seda kirjeldada ongi nauding. Kõik, mis sai tellitud, saavad maksimum punktid. Ka laste pasta oli suur hitt ja õhtune peitusemäng numbritoas väsitas kõik tüübid sedavõrd põhjalikult ära, et ma ei pidanud kedagi tavapäraselt uinumiseks kaisus hoidma, sest kõik kukkusid põhimõtteliselt jala pealt voodisse ja uinusid hetkega.

Kuid mida ma soovitan Villa Ammendes väga, on hommikusöök. Parim hommikusöök, mida ma üheski hotellis kunagi saanud olen. Ma ei taha teid vesistama panna, aga kui teil kunagi on mahti Ammendesse hommikusöögile minna, siis ma soovitan väga.

Aga mida siis teha lastega Villa Ammendes? Esiteks on hotellil suur suveaed, mis on aiaga ääristatud, mis annab südamerahu, et su laps ei jookse kusagile tänavale – piisavalt privaatsust ja turvaline. Kui jätta kõrvale, et hotellis on olemas nii mängunurk (ametlikult neil vist mängunurka ei ole, aga on nurk, kus on mänguasjad, mille meie lapsed vist mängunurgaks ümbermõtestasid), kui mänguplats, siis ka rand on kõigest kümne-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Mina kujutasin ette, et rand on kindlasti räigelt rahvast täis, aga me vist sattusime sinna nädala keskel tööpäeva ajal ja kuigi rahvast oli, siis üpris hõredalt. Vesi aga seevastu ülimõnusa temperatuuriga. 30 sekundit näo krimpsutamist, et miks nii külm on ja siis harjub järsku keha ning sa ei suuda mõista, kuidas vesi järsku nii soojaks läks. Lottemaa oli ka umbes 15 minutilise autosõidu kaugusel ja hotelli administraator kuulas kannatlikult, kui Noorsand Piigaga kõik Lottemaa värsked muljed talle ümber rääkisid. Loe meie Lottemaa kogemust SIIT. Kui te olete Pärnusse Lottemaale minemas või mingile kultuuriüritusele ja plaanite öömajale jääda, siis Villa Ammendel on koostöö Pärnu teatrite ja Lottemaaga. Uurige, võite saada päris hea diili komplektina.

Teise päeva õhtu oli aga täiesti planeerimata ja kui me kogemata Valter Soosaluga rannaäärse Stefani juures kokku jooksime ja paar sõna vahetasime (ma siin lihtsalt uhkustan, et ma tunnen kuulsusi), oleksin ma võinud aimata, et äkki on midagi tulemas. Kui me hotelli tagasi jõudsime, oligi hoov täis Koit Toome, Mikk Saare ja Valter Soosalu leelotamist ning me taipasime, et meile ootamatult on meil võimalus saada osa kontserdist. Kutsusime ka kaks Pärnu sõpra külla, avasime akna ja meil olid kontserdi parimad kohad. Õhtusöögiks oli meil tellitud tuppa piknikukorvid, mis olid täis igast käsitöömanti alates peakoka vanaema retsepti järgi tehtud karaskist, lõpetades imehea rabarberi limonaadiga pluss erinevad lihad ja juustud. Algul plaanisime piknikukorvidega alla suurde suveaeda minna, mis on neil tõesti ilus ja aiaga maailmast eraldatud, et lapsed vabalt ringi joosta võiks, aga meie tuba oli selleks ideaalne ja kontsert kohe akna all ja me saime endale ootamatult enestele privaatkontserdi. Viskasime näppu ja laulsime kaasa ja peagi olime ka ise õues rahva seas. Me oleme lapsed olnud ja kui on vali muusika, teisi lapsi ja rõõmsaid täiskasvanuid, on see mälestus, mis lastele meelde jääb.

Mul on siiani meeles need üritused, kus ma võisin ringi joosta ja võõrastega suhelda. Mu lapsed on viimasel ajal eriti osavad kontaktiloojad. Ma küll püüan võõraid täiskasvanuid säästa ja suunan oma lapsi teiste lastega rääkima, aga nemad ei diskrimineeri – nad räägivad kõigiga. Näiteks esimese õhtusöögi ajal läks Noorsand söömise lõppedes hotelli mängunurka ja ma jäin natuke muretsema, kui ta sinna temale mitteomaselt liiga kauaks jäi. Kuid umbes 20 minutit hiljem tuli ta välja ja selgus, et ta oli terve selle aja ühe naisterahvaga rääkinud, kes oli samuti hotellikülaline. Noorsand sai kogu ta eluloo teada, sest küsida ta oskab ja kui teine inimene talle külmalt selga ei keera, ongi ta lõksus ja jumal teab, kuna Noorsandi küsimustevoor kunagi läbi saab.

Villa Ammende kogemus tegi meie Pärnu reisi fantastiliseks. Kõik nautisid. Eriti Lapsed. Hotelli personal oli lastega väga avatud ja sõbralik ning isegi fakt, et lapsed lühtri otsas rippusid ja kotkatopise aknast alla viskasid, ei morjendanud neid. Ok, see oli väike liialdus, sest lühter ja kotkas olid liiga kõrgel. Jumal tänatud.

Meil on järgmisel nädalal pulma-aastapäev ja kui meie suvine puhkuse eelarve täielikult lõhki poleks, siis ma ei oskaks soovida romantilisemat kohta, kuhu ka kahekesi minna.  Juba hommikusöögi pärast läheks. Täielik kümme kümnest koht. Minge vaadake ka mu stoorisid, mis ma just Instagrami üles panin. Seal näitan ma videos kõike, mida ka meie nägime www.instagram.com/amidahenryteeb ja kui sa ei ole veel “Jälgi” vajutanud, siis ole vunts ja vajuta nüüd lõpuks ometi!

PS! Ja kui te olete Villa Ammendesse minemas, siis kasutage koodi “HENRY” ja ka teid ootab kohale jõudes toas mõnus meelikosutav üllatus.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…