Kõik jama juhtub siis, kui lapsel hakkab igav…

28.06.2021

Postituse partner on Maped Eesti

Natuke enam, kui nädal tagasi tulime me Virumaa reisilt. Külastasime uusi ja vanu paiku ja mulle sai selgeks kaks asja – lastega reisimine on absoluutselt hullumeelne ettevõtmine. See on pöörane. See on vastupidine puhkusele. Kui mina täiskasvanuna ei tea, mis asi on igavus, siis nemad ei tea, mida igavusega peale hakata. Iga hetk, kui me ei teinud midagi, oli neil igav. Teine asi, mis mulle selgeks sai, oli see, et lastega reisimine on miski, mida ma armastan. See üheskoos veedetud aeg, üheskoos hävitatud närvid ning pangakonto… selles on midagi. Üheskoos loodud mälestused, mida nad paari aasta pärast ei mäleta, aga see ühine kogemus ja läbielatud emotsioonid, need ju siiski kusagile talletuvad.

Kuid nagu öeldud, oli peamine takistus seda puhkuseks nimetada see, et iga hetk, kui action oli pausil, oli neil igav. Enamus teist on lapsevanemad ja te teate isegi, et kõik halvad asjad hakkavad juhtuma siis, kui lapsel on igav. Nende elavad silmad vibavad mööda ruumi ringi, et leida midagi põnevat. Sõrmed sügelevad, et millestki kinni haarata. Meil oli tükk tegemist pidevalt, et need vaiksed momendid üle elada nii, et endast mitte liialt välja minna.

Mis on siis puhkusel kõige igavamad hetked? Loomulikult on esimeseks autosõit. Ma ei mäleta, et minu jaoks väiksena oleks autosõit nii piinarikas olnud, et iga kolme minuti tagant küsinuks, et mitu minutit veel sõita on? Teiseks on toidu ootamine restoranis. See on eriti valulik, sest lisaks igavusele tuleb kannatada ka nälga. Kolmandaks need hetked, kui tuleb lihtsalt oodata – hotelli fuajees, toas, et kõik spasse minekuks valmis saaks jne. Sellepärast saimegi me kaasa täieliku elupäästja, mis muutis meie elu natukenegi lihtsamaks.

Maped andis meile nimelt kaasa reisitahvlid ja need osutusid täiesti asendamatuks. Need on meil ka varem olnud, aga paari aastaga on need kusagile kadunud ja nüüd saime enne reisi uued. Ma isegi ei teaks, mida ma oleksin siis pidanud kogema, kui neid meil kaasas poleks olnud.

Tegemist on siis joonistustahvlitega, mida on mitut eritüüpi. Meil oli kaasas kaks erinevat. Ühel oli komplektis neli vildikat, magnet tahvel, millele joonistada ja terve hulk erinevaid magneteid, mida tahvlile kinnitada, et enda kunstiteosele vunki anda. Teine komplekt oli samuti varustatud vildikate ja erinevate šabloonide ning värvimist vajavate piltidega. Tavaliselt peavad taolised asjad kõigil kolmel olema täpselt ühesugused, et vältida suuremat sõda, aga sel korral olid nad väga leplikud jagajad.

Eriti hästi toimis see igavusepeletajana Piiga puhul, kes on juba loomult suur kunstilemb ning joonistab ning meisterdab igal võimalikul hetkel. Poistega nii lihtne ei olnud, kuigi paaril korral õnnestus mul ka nemad joonistama saada. Nende käeline tegevus jätab üldse soovida ja ma kujutan vaid ette, kuidas nad endale sama kohutavad käekirjad saavad, nagu ma. Mul on siiani meeles hetk lasteaiast, kui ma pidin lõikama ringikujulist asja ja kuidas ma sellega hakkama ei saanud.

Seega minu soovitus on, et kui te lähete kusagile kodust ära ja teie laps armastab joonistada, siis pange kindalaekasse üks joonistustahvel ja tänage mind hiljem, sest neid igavaid hetki tuleb ette. Muide mul on kaks komplekti ka välja loosida ja see loos toimub Facebooki postituse all. Kõigi vahel, kes on Maped Eesti ja minu lehe jälgijad ning tägivad kommentaaridesse oma sõbra, kes selle ka võita võiks, loosin ma välja kaks komplekti – üks sinule ja üks su sõbrale, kelle sa tägisid. Loosin reedel!