SUHTEMINUTID: On olnud aegu, kus me mõlemad oleme mõelnud, et kas see suhe on üldse asi, mille nimel ma soovin pingutada?

18.06.2021

Postitust julgustas kirjutama tarkvanem.ee

„KUS SA OLED?“ küsib Esileedi telefonis ärritunud häälel.
„Ma ei saa praegu rääkida, ma olen koosolekul“ sosistan ma vastu.
„Mis koosolekul?“ ei jäta Esileedi jonni
„Räägime pärast, ma praegu ei saa.“
„Nojah, sa ei saa kunagi siis, kui mul vaja on.“ käratas Esileedi vastu
„Ok, ma korraks saan kuulata, mis sul vaja on?“
„Mitte midagi!“ prahvatas Esileedi ja tumm telefon kinnitas, et kõne sai endale ootamatu lõpu.

See juhtus minuga eile.

Meie perekonda tabas möödunud nädalal mingi nõme tativiirus, mis kestis küll vaid paar päeva, aga see oli nii tüütu. Ainus, kes veel selle viimaseid sümptomeid nautimas on, on Esileedi. Üks sümptomitest on kinnine nina, mis läheb eriti kinni, kui sa pikali viskad. See tähendab, et kinnise ninaga tuleb sul veeta terve öö, mis omakorda unekvaliteedile hävitava löögi annab. Mida see aga omakorda närvikavaga teeb? Nullib ära!

Mõni minut hiljem saabus sõnum: „Anna andeks. Noorsand ajas mind lihtsalt hulluks.“

Ja Noorsand on selle ala ekspert. Temaga peab tass täis olema, sest tema koostöövalmidus on nullilähedane ja võitlusvaim kõige vastu võidelda on alati laes. Tal on väga selge, et ta ei taha mitte midagi teha ega proovida. Isegi kui ta tahab. Sellepärast ei ole ka ime, et Esileedi mind piksevardana kasutas ja end minu peal maandas ning mul on hea meel, et ta seda tegi, sest kusagilt oli ta võtnud pöörase idee, et üksi kolme lapsega inimestest eemale aega veetma minna võiks justkui olla hea mõte. See ei ole kunagi hea mõte. Eriti siis, kui sa öö otsa poolistukil end magama sunnid, et päeval mitte päris zombi olla.

Sellepärast olen ma tänulik meie suhte pärast – me mõjume üksteisele maandavalt. On olnud ka palju perioode, kus see on olnud vastupidine – kõik, mida teine teeb, on nii ärritav. Siis ei ole paarilisest tuge, vaid selline pingete maandamiskatse mõjub tülinorimise ja lihtsalt nõmeda käitumisena. Selleks, et see oleks maandav, tuleb olla ka suhtes heas kohas. Seda saab aga tunda alles siis, kui ollakse leidnud üksteisele aega ja pööratakse tähelepanu.

See on meil olnud probleemiks aastaid – meil lihtsalt ei olnud üksteisele aega. Kolme last kedagi korraga hoidma leida, on alati väljakutse omaette. Eriti, kui tahaks kauemaks minna, kui kaheks tunniks. See võimetus üksteisele aega leida tekitas aga lisastressi ja lisa süümepiinu. Tunnistan, et on olnud aegu, kus me mõlemad usutavasti oleme endamisi mõelnud, et kas see suhe on üldse asi, mille nimel ma soovin pingutada? Kas on üldse seda väärt? See on see tass tühi olukord – lähedus on kadunud, magamatus kurnab, probleemid on lahti rääkimata, muud negatiivsed emotsioonid. Kellel neid poleks?

Kuid oleme aru saanud, et selle üks ühele aja otsimine on olnud meie puhul kasutu eesmärgipüstitus. Palju olulisem on märgata ja tunnustada teineteist igapäevaselt. Kiitused, õrnushetked, väikesed üllatused. Need ongi pisikesed asjad, mis loevad. Ei öelda asjata, et naised armastavad kõrvadega. Meeste armastus käib teatavasti kõhu kaudu ja kui me teame, kuidas on kõige nutikam enda hoolivust ja armastust välja näidata, siis miks seda mitte kasutada? Kui inimene tunneb end armastatuna, on ta ka kõige ümbritseva suhtes hoolivam ja tähelepanelikum. Sealhulgas ka laste.

See ei ole inimsuhetes harv juhus, kus keegi saab pahaaimamatult solgi endale kaela lihtsalt sellepärast, et ta on valel ajal vales kohas. Selleks, et hea vanemana leida endale maandus, on lahendusi mitmeid, kuid kõige tähtsam, on täita kõik muud vajadused, mis sul on. Me kõik vajame tunda end armastatuna, tahame olla puhanud ja rahuolevad. Kui miski sind pidevalt närib, siis on see aja küsimus, kui mingi täiesti süütu asi sind veidral kombel enesest välja viib ja vastu pead võivad saada just need, kellest me enim hoolime. Kuid vajadusi on tegelikult hulga rohkem. Mis need on ja kuidas nendega võimalikult efektiivselt toime tulla saab lugeda muide veebilehelt tarkvanem.ee