Vabandan kõigi naabrite ees, kes meie aiast kostuvaid roppuseid taluma on pidanud…

27.05.2021

Viimastel päevadel olete mind suhteliselt väheaktiivsena sotsiaalmeedias näinud. Seda seetõttu, et väljaspool seda olen ma olnud ebatavaliselt aktiivne. Ja siis ongi nii, et influencerid kipuvad rääkima,et kui mega palju neil tegemist on ja siis ilmub päevas 40 storyt. Miski nagu ei klapi. Millal oli aeg siis filmida, töödelda, mõelda, mida filmid/pildistad? See kõik võtab aja ja seda pole mulle viimastel päevadel absoluutselt antud. Seda kõike seepärast, et täna on Noorsandi lasteaia lõpupidu.

Ma isegi ei teanud, et selline asi „thing“ on. Aga ei, selgub, et ma pean tellima kringli, meile tulevad külalised ja mina omalt poolt pean keset suve viisakad pikad püksid jalga tõmbama. Mida helli!? Pluss on see, et lapsed on täna viisakalt riides ja kenasti kammitud ning ma saan äkki mõne ilusa klõpsu neist.

Kuid ainult kringli tellimisega (mis tuleb tellimusena muide @thymeouti Saiapaleest) ei saanud ju ometi Esileedi piirduda. Ei, kuna Noorsandi sõbrad tulevad meile aeda, siis tuleb ka aed ja terrass korda teha. Meie terrass on tänaseks üle kümne aasta vana, mis tähendab, et iga paari kuu tagant võivad meie naabermajade elanikud kuulda valju raksakat, sellele järgneb plejaad roppuseid ning päädib pahase äginaga. Ma just kirjeldasin teile Esileedi graatsilist terrassilauast läbi vajumist. Aastaga oli meil läbi vajunud neli lauda ja kuna täna on oodata külalisi, siis oli meil parandamisega tuli takus.

Lugesin kokku vajalikud meetrid, mis meil terrassilaudu vaja oli ja järsku ilmus ei tea kust välja Esileedi, kes hakkas kriidiga kriipsutama laudasid, mis tema arust väääga kahtlased on. Ja aina joonistas ja joonistas ning tegi mu täitsa pahaseks, et palju võib? Me ei hakka ju sel aastal tervet terrassi ümber ehitama. Esileedi pani käed puusa ja astus kriidiga märgistatud terrassi lauale, et näidata, kui mäda see on. Kõigutas ja kõigutas, aga mitte midagi… ning järsku käis kõva raksakas, millele järgnes hunnik roppe sõnu. Seal ta siis seisis põlvini augus.

FAIN! Tuli mul ka need lauad vahetada. Läksin esimesse poodi, mida mu naaber soovitas, kus saabki osta erinevat puitmaterjali. Peale 20 minutit territooriumil teiste külastajatega passimist, tegin ma otsuse, et ma ei hakka senti veeretama ja kõrvalasuv Bauhof sai mu terrassilaudade raha endale. Valik oli küll olematu, sest kõik oli ära ostetud aga vajaminevad lauad sain ma kätte. Ma ei teagi, mis värk just ehitusega tegelevatel ettevõtetel on, et kliendisõbralik olla on justkui kuritegu. Püüa kivinäoga igasugust silmsidet vältida ja kui keegi kõnetab eemalt, siis teeskle, et sa ei kuule neid. Õnneks Bauhofi teenindaja oli väga abivalmis. Seal on see ka täielik loterii – üks kord saad parima teeninduse ja teisel korral on sügav kahtlus, kas see inimene ikka töötab seal, või on lihtsalt keegi oranži pluusiga poodi tulnud ja mängib müüjat, et mind mitte kurvaks teha.

Lõunapoolikust õhtuni kulgeski meil Esileediga vanu laudu lahti kangutades, mille õigem termin oleks ehk pehkinud laudade ja roostes kruvide eemaldamises ja asendasime need uutega.. mis olid totaalselt teist värvi kui vanad. Kuid vähemasti terved ja kui koroona nüüd taas sügisel mäkra mängima ei hakka, on mul plaanis see tänaseks erivärvi põrandaga terrass siiski järgmisel suvel maha lammutada ja uus püsti panna (loe: leida ehitaja, kes seda teeks, sest ma sain aru, et mu oskus õige pikkusega laudu saagida, on umbes sama hea nagu Jüri Ratasel küsimustele otsest vastust anda. Null), sest ka alustalad on osaliselt täiesti pehmed. Esileedi näitas sel päeval erakordset osavust elektritrelli kasutamisel samal ajal kui mina kangutasin ja lõikasin uusi laudu mõõtu. Ja mõõtu nad said… kas nüüd õigesse lihtsalt.

Sae sain naabrimehelt, kellel on vist iga mõeldav tööriist olemas. See on alati olnud ka minu unistus, et mul oleks oma isiklikud tööriistad. Ja ma tahaks ka, et mul oleks vastupidavad ja head elektritööriistad ning peangi otsustama, mis brändile ma truuks hakkan. Makita tundub vinge… aga ka Ryobi… ja Bosch.. pole otsust teinud ning pealegi, miks ma peakski endale ostma, kui ma võin alati naabri käest laenata.. kui ma seda teed jätkan, siis peagi on mul endal garaaž tööriistu nii täis, et ma ei peagi endale ühtegi ostma ja naabrile võin alati öelda, et ma just täna tahtsin kasutada, ma toon homme ära. Ja homme jälle sama lubadus.

Eile oli meil teemaks uued peenrad. Selleks oleme me suured taaskasutajad ja kastid said tehtud  aluse äärtest. Seega on meil nüüd kohad, kuhu panna hernes, maasikad, porgand ja mõned maitsetaimed. Tomatid ning kurgid on meil kasvuhoones. Seega võite peagi oodata Instagramis sisu, mida me aias korda saadame.

Aeda teeme ka me ju peamiselt lastele mõeldes. Luksus minna oma aeda, et noppida just punakaks läinud roheline maasikas (sest sul on kaks võsukest veel, kes selle muidu endale rabavad), süüa enda kasvuhoone tomatit, nosida herneid- väikestest asjadest suur rõõm.

Kuid nüüd sai suurem kiire mööda ja kui Esileedi siin ühe sünnitusega ühele poole saab, siis me läheme juunis lõpuks ometi hispaasse, mis peagi taasavatakse, mis meie keeli tähendab spad, aga noored nimetavad seda järjepidevalt hispaaks.

Mis on kõige eksootilisem ja huvitavam asi, mida teie või keegi teie peres aias kasvatab?

PS! Oh mulle just meenus, et me võiks ju selle kiivilaadse asja kasvama panna. Ma ei mäleta, mis selle nimi oli. Selline väike vili kiivi maitsega….AKTINIIDIA! Oh, uurin, kust ma seda osta saaks.