Ainus toit, mida ma Iirimaalt igatsen
21.05.2021
Postitus valmis koostöös Food Studioga
Olles elanud Iirimaal viis aastat, saan ma kindlalt öelda, et ma ei ole tagasi tulles igatsenud mitte ühtegi toitu. Peale ühe. Selleks on olnud piprakaste ja just sellest ma täna räägingi.
Kaugele maale sõites ei olnud ma kuulnudki sellisest asjast nagu piprakaste. Ka seal elades ei sattunud ma seda kunagi sööma, sest steigi järamine ei olnud miski, mida ma eriti teha oskasin. Ma isegi ei teadnud, mis asi on hea steik. Eesti ju sealiha maa. Kuid seal on hinnas just veise ja lambaliha. Kord otsustasingi paar sõpra ühes võtta ja minna Dublini kesklinna, et teha mõned õlled ja süüa lõpuks ometi steiki, mille järele kõik vesistavad ja millest kõik räägivad.
„Mis kastet te soovite?“ küsis kelner, kui me olime tellimuse ära andnud. Mis kastet? Kust ma tean? Palusin soovitust ja soovituseks tuli piprakaste. Mul polnud aimugi, mis on piprakaste ja tegelikult ma pettusin soovituses, sest piprased toidud ei ole just minu lemmikud. „See ei ole piprane. Sel on lihtsalt röstitud pipar maitsena sees. Vürtsikuse pärast muretsema ei pea!“ lohutas mind kelner. Egas midagi, usaldan kelnerit.
Sellel hetkel, kui ma lauda toodud toitu proovisin, minu maailm muutus. Steik! OMG! Piprakaste! OMFG! See oli kreemine, õrnalt vürtsikas, aga sel oli nii hea ja tugev pipramaitse, mis oli miski, mida ma varem kogenud polnud. Avastasin endale toidu, mida ma kavatsesin kogu ülejäänud elu süüa. Hotelli (oma töökohta) minnes palusin kokkadel endale ka õpetada, kuidas piprakaste valmistamine käib. Pidi olema maailma lihtsaim asi. Minu jaoks on lihtsaim asi see, et sa teed paki lahti ja kallad pannile, kuumutad ja valmis. See oleks lihtne, aga neil võttis terve igaviku, et see valmis teha. Kogu see toidu proovimine ja balansseerimine ning erinevate elementide lisamine, muutis mind aga vägagi ebakindlaks, et piprakaste mu igapäevaseks kaaslaseks saab.
Ei saanudki.
Järgmised 15 aastat ei sattunud ma kordagi piprakastet sööma. See maitses mulle väga, aga kõikjal, kuhu ma sööma sattunud olen, ei ole ka seda menüüs olnud. Kuni paar aastat tagasi saatis Food Studio mulle pisikese jõulupaki, milles olid uued kastmed, mida nad alles eksperimenteerisid, et kas neid hakatakse edaspidi tootma ja nende hulgas PIPRAKASTE! Ma panin silmad kinni ja saatsin universumile teate, et ma ikka väga sooviks, et see kaste valikusse jääks. Aga soovisin, mis ma soovisin, seda ei tulnud müüki…. kuni see aga siiski tuli. See on olemas enamikes hästi varustatud poodides, kus võib leida ka Food Studio teisi kastmeid ja puljongeid.
See sobib nii veise- kui sealihaga. Kirjade järgi ka pastaga, aga ma ei kujuta ise seda väga pastakastmena ette. Kuid mine tea, äkki on see just nimelt imeline. Tegin endale sea välisfileest paar medaljoni, praadisin paar šampinjoni, lisasin kurki ja idusid, mis on muutunud mu absoluutseks lemmikuks ja kallasin lihale Food Studio piprakastme. See oli täpselt nii lihtne nagu ma lootsingi – pakk lahti, kalla kaste pannile, lase soojaks ja PÕMAKI! valmis. Ajakulu olematu. Maitserikas ja kreemine kaste valmis vähem, kui nelja minutiga.
Olen makaronidega proovinud. Praadisin kana ära, lisasin tsipa sidrunipipart ka praadimise ajal ja piprakaste peale. Taldrikule läks makaron võiga, peale pipra-kana kaste ja kõrvale vanakooli porgandi-kapsa salat. Imehea ja lihtne
Ma olen sel suvel maailma laisem kokk. Peale toredaid koduõppesessioone kooronaperioodidel on minus motivatsioonipuudus teemal toidutegemine.
Aga point selles, et kuidas ma need kastmed ära olen unustanud!?!? kuidas see võimalik on, mingiaeg on kodust kõik otsa saanud ja mul pole poes käies meeleski olnud. Piprakastet ma pole proovinud aga kindlasti nv proovin steiki + piprakaste mmmm…. Täna teen hoopis kanapuljongiga suppi.
Aga ma ikka ei mõista kuidas ma Food Studio kastmed ära olen unustanud. Täielik müstika.