Oleks ma varem teadnud, mida kõike kolme lapsega saab
29.04.2021
Kui te ei ole täna mingil eksikombel siia sattunud, siis te teate, et mul on kolm last, kellest kaks on kaksikud, ehk selle asemel, et nautida teise lapse saabumist, oli meil hetkega hullumaja ja see kestab siiani. Kuid ma ei tea, mis kivi all ma elanud olen, aga ma komistasin otsa millelegi, millest ma viis aastat ilma olen jäänud.
Kuid kõigepealt miinustest, mis kolme lapsega kaasnevad. Hoidja leidmine on võimatu. Ma ei pea silmas, et keegi tuleb nendega paariks tunniks mängima. Ma mõtlen seda, et teha sama kuritegu nende vastu, nagu lapsepõlves meie vastu tehti, kui meid maikuus maale saadeti ja viimasel augustikuu päeva hilisõhtul järgi tuldi. Kolme last ohjes hoida on hoopis midagi muud. Kaks last oleks loogiline – sul on kaks jalga, kaks kätt, kaks silma. Kuid pane sinna kolmas juurde ja jäta käte-jalgade-silmade arv samaks ning ongi kena stressiallikas välja mõeldud. Mul endal ei ole kolme hoidmisega muret, sest ma juba tean, et mis kitumise, karjumise ja nutmise peale on mõtet reageerida. Ning mu lapsed on kindlasti keskmistest lastest 40x valjemad. See on üks asi, mille üle mul hea meel on. Viis aastat tagasi, kui me siia kolisime, olid meie naabritel sama vanad lapsed ja oh seda lärmi… jõudsin selle kättemaksu aja ära oodata.
Raha läheb roppu moodi. See on hämmastav, kui palju riideid võivad lapsed vajada. Õnneks seob meid pika-ajaline sõprus Breden Kidsiga, kelle kaunid riided kestavad Noorsandi ja Vennase-Piiga aja kenasti ära ning ka siis on nad nii korralikud, et saavad takkaotsa veel järelturul uued rõõmsad omanikud. Kuid kulu ei kaasnegi niivõrd kulumisega, vaid iga kord, kui keegi aevastab, on ta sentimeeter pikem. Nad ei jõuagi riideid piisavalt trööbata, sest varsti on need neile kukekad ja Esileedi sunnib mind taas lasteriideid koos endaga valima. Lasteriiete valimine on maailma kõige tüütum tegevus. Eriti poes. Ma ei mäleta, mis kavalusega Esileedi mind viimati poodi meelitas, aga enne kui ma arugi sain, seisin ma keset riidepoodi ja hoidsin 50 asja, mida Noorsand selga proovima peab. Kui jätta kõrvale see päev, kui ma kunagi pruudi juures number kahel käies vetsupotist junni alla ei saanud lastud, sest see tuli nii suure ja kõvana välja, oli see mu elu traumaatilisim päev. Eriti hull oli see päev seetõttu, et ma ju ei käi kunagi võõras kohas number kahel ja siis ma võtsin end kokku ning selline jama. (peaks sellest hirmsast kogemusest postituse tegema).
Sama asi kehtib ka jalanõude kohta. Kas tõesti keegi ei suuda leiutada kingi, mis koos kasvamisega kaasa kasvavad? Aga ok, ma saaks veel hakkama, et me käime ostame poest lastele normaalseid paarikümne euroseid jalanõusid, aga ei! Esileedi on avastanud barefooti maailma ja ta ei kavatse sealt enam tagasi tulla. Nii tal, kui lastel on nüüd kõigil paljajalu jalanõud ja see ei ole odav ettevõtmine. Esileedi käib ka mulle nagu uni pinda, et proovigu ma ka, sest siis ei taha ma kunagi enam tavalisi jalanõusid kanda. Just sellepärast ei proovigi! Mulle sobib, et mu kingad maksavad 25 eurot ja ma vahetan nad välja, kui varbad paistavad. „Henry, ma arvan, et su seljavalu on sellepärast, et sa kannad valesid jalanõusid!“, oli tema viimane väide ja au tema järjepidevusele ning pimedale usule, et barefooti jalanõud päästavad maailma, aga ma andsin järgi ja mais proovime ka mulle barefoote, sest meil pole mitte kusagile mujale raha panna. Kui see lüke peaks seljavalu leevendama, siis ma ei tea. Esileedi kaks lemmikpoodi on TupsuNupsu ja Mugavik. Ta nõuab alati, et ma neid reklaamiksin.
Ok, ma sain nüüd virisemisega ühele poole ja räägin teile avastuse, millele ma möödunud nädalal otsa komistasin. Kas te teate, et kui sul on kolm last, oled sa Eesti mõistes suurpere?! Meie oleme suurpere. Käisin oma autol rehve ja õli vahetamas ning ma teen seda firmas, kus töötab mu vana põhikooliaegne klassivend Rain. Suurepärane inimene. Juba kooliajal oli ta mu üks lemmikuid. Peamiselt seetõttu, et tal oli kodus arvuti ja fakt, et ta elas Haagel, kuhu tuli läbi tuisu ja tormi mööda maanteed koperdada, oli vaid väike takistus, sest kohale jõudes sai seal arvutimänge mängida! Rain on selles mõttes täpselt samasugune nagu kooli ajal- ülimalt rahulik ja muhe ning temaga on lust suhelda, sest ta on suurepärane kuulaja. Ta on seda tüüpi mees, kes on nii rahulik, et jääb kõikidele piltidele kinniste silmadega.
Seda suurem oli mu üllatus, et ka temal on kolm last ja ta küsiski, et kas mina ei tahaks pereliitu astuda, et siis saaksime ühiselt kusagil üritustel aega veeta? Mõte sellest kõlas suurepäraselt, sest nagu öeldud, on Rain suurepärane inimene, kellega aega veeta. Registreerusin ära, maksin liikmetasu ära ja järgmisest päevast hakkasid mu postkasti saabuma kirjad, kus liikmed saavad osta erinevaid tooteid, mille parim enne on nägemisulatuses, peaaegu olematu hinnaga. Ostsin just endale tursamaksa 10 karpi. Maksin selle eest 10 eurot. See on kolm korda soodsam, kui ma selle eest poes maksaksin. Ok, selle parim enne on möödumas, aga me räägime siin konservist, mis on söödav veel järgmised 25 aastat. Ka on olemas ühed üllatus toidupakid, mis maksavad viis eurot. Maksin viis eurot ja sain vastu suuuuure kasti täie erinevaid tooteid, millest piisaks võib-olla nädalaks.
Igatahes olen ma nii rahul, et sellega liitutud sai. Kui sul on kaks last, siis palun tee üks juurde juba lihtsalt sellepärast, et saad odavalt tursamaksa. Ok, see ei ole hea põhjus. Igal juhul olen ma viis aastat neist pakkumistest ilma jäänud ja olen nüüd kõikidest uutest kinni haaranud…. ja unustanud neile järgi minna. Mu algus ei ole olnud just paljulubav, aga ma luban, et ma pingutan rohkem, ärge mind ainult välja visake!
Kuidas alles nüüd selle avastasid? Kas seda infot ei jagata juba haiglas kui kolmas laps on ka välja tulnud?
Pereliidul ja perekaardil on niiiiiiii palju häid soodustusi erinevates meelelahutusasutustes (sh LOTTEMAA!). Lisaks veel toidupakid, kus on tõesti kõik see hea ja parem ja …. Päriselt ka, kasuta neid võimalusi.
Juba vanarahvas ütle, et üks laps on emale, teine isale ja kolmas riigile. Seega haara kinni kõigest, mida pakutakse. Isegi kui on tunne, et meil ei lähe ju nii halvasti või et teistel on palju raskem. Need võimalused ongi ju loodud kõigile 3+ lastelistele kasutamiseks 🙂
ma teadsin, et on olemas mingi perekaart, millega saab teatrisse ja muuseumi soodsamalt, aga palju me seal käime? Ei viitsinud regada. ma ei teadnud lisaboonustest ööd ega mütsi 😀
Appi, ma olen ka peaaegu kuus aastat juba kolme lapse ema olnud, aga ka ei tea sellest toidu ostmise kohast. Sinu lingile klõpsates ei näe seda paraku nüüdki. Suurperede liidust ja perekaardist olen kuulnud küll …
huvitav, et ei näe. Klõpsasin ja mul avaneb. Aga mine aadressile https://www.lasterikkad.ee/ ja registreeru seal
Tere tulemast klubisse. Ma ise avastasin ka selle klubi aasta tagasi ja suurpere olin selleks ajaks juba 16 aastat
Perekaarti kasutame kõige tihedamalt Lindexis, kui see avatud on.
Toidupaki teemat vist igas piirkonnas pole.
aga uuri sealt lasterikkad lehelt. Äkki siiski on ja sa pole enda piirkonna ühinguga lihtsalt veel liitunud. See ja perekaart nagu ma aru saan erinevad asjad
Jajah, suurpere on ka mul AGA Lääne-Virumaal algav suurpere alates 4 lapsest 😀 Et suurepere rott vms kui siin elad 😀
Sakus on sama teema, kui nelja last pole siis pole sinna asja 🙁