Madafaking 40! Mis ma püstitatud eesmärkidest tänaseks saavutanud olen? – a mida henry teeb?

Madafaking 40! Mis ma püstitatud eesmärkidest tänaseks saavutanud olen?

30.03 2021

Nii, ongi aeg seal maal, et ma tõenäoliselt ärkan hommikul kiivide saatel üles (kirjutan seda hetkel kell 1:18 öösel), tõusen voodist, teen ägisedes paar puusaringi, sirutan ühte külge, sirutan teist külge, kummardan ja puudutan kätega maad. Hah, viimane on küll helesinine unistus, sest ma sain täna effing 40! Neljakümnesed kasutavad asjade maast üles tõstmiseks varbaid, mitte ei kummarda neile järele.

Ma täna just mõtlesin, et mul oli nii palju eesmärke, mida ma endale seadnud olen ja nende tähtaeg oli minu 40. sünnipäev ja vaataks siis natukene neile otsa, et kuidas mul nendega läinud on.

Ma olen 40ndaks abielus ja mul on kaks last. Ok, sellega läks veidi lõhki. Abieluga oli kõik timm. Ma tutvusin Esileediga kui ma olin 24, abiellusin 28-aastaselt ja isaks sain 32-aastaselt ning järgmised kaks tulid siis, kui ma olin 34. Ma ei ole kunagi tahtnud nii palju lapsi. Lapsi üldse, aga eks ma teadsin, et ühel hetkel tuleb need enda ellu lasta. Igal juhul olen ma väga rahul meie perekondliku seisuga ning kuigi ma ei soovinud kunagi üle kahe lapse, siis Piigal oleks palju lõbusam, kui tal oleks õde, kellega mängida. Mis ma tahan öelda, on see, et mul oleks hea meel, kui meil oleks üks tütar veel, aga kuna tõenäosus on, et järgmine võib tulla taas poiss ja veel mitu, siis peab Piiga leppima kahe vennaga. Nii on.

Ma elan oma majas. Ma elan paarismajas. Mis on ainult Esileedi nimel. Ma ei hakka lahti rääkima, kuidas see uimastamine ja mult allkirja välja petmine Esileedil täpselt käis, aga minul jah, ei ole majale mingeid õigusi. Tegelikult oli see minu enda ettepanek, mille ma endale ja Esileedile lahti põhjendasin. Seega maja osas saab ka peaaegu linnukese ära teha. Kuigi minu ettekujutus majast, kus ma soovisin tänaseks elada, oli hoopis teine. See pidi olema lamekatusega modernne maja, millel on kaks tiiba. Ühes tiivas on magamistuba ja garaaž, keskel on elutuba, köök, sahver ja teises tiivas laste magamistoad. Ma nägin kunagi kusagil ühte taolise maja kuulutust ja see on mul kinnisideeks olnud kogu selle aja. Ja kuigi 40ndaks ma seda endale ei saanud, siis ongi aeg uusi eesmärke seada. 50ndaks on mul selline maja olemas! Just wait and see!

Mul on mereäärne korter Itaalias ja jaht Vahemeres. Sellega läks nüüd veidi puusse. Samas on mul korter Annelinnas ja ma tunnen ühte kalameest Võrtsu äärest ja tal on oma paat, kuhu ta mindki kaasa kutsunud on. Pole lihtsalt veel jõudnud. Mis te arvate, kas võib linnukese ära teha? Aga kui ma olen Võrtsjärve paadil ja söön samal ajal pitsat ja laulan kõva häälega Ramazzottit, kas siis ka ei kvalifitseeru? Vist mitte jah. Enda õigustuseks saan öelda, et see eesmärk sai seatud enne, kui ma isaks sain, või üldse laste peale mõtlesin. Isegi kui mul praegu olekski korter ja jaht Vahemere ääres, siis kasutust see ikka ei leiaks, sest juba Põlvasse sõites jõuavad lapsed 4000000000000 korda küsida, et kaua veel aega läheb? Mis siis Itaalia tripiga veel oleks? Kui Pärnusse sõitsime, siis nad nõudsid iga paari minuti tagant täpset arvestust, et mitu minutit veel sõitma peab. Jube.

Mul on täielik finantsiline vabadus. Noh siin saame õnneks linnukese kirja… et see siis vabaks lasta, et ta hästi kaugele ära lendaks. Me ei ole finantsiliselt vabad ja eriti praegune koroonaperiood on mõjumas meie valdkondadele rusuvalt. Mina ei saa korraldada koolitusi mujal kui Zoomis, aga enamus inimesi (eriti vanemad), raiuvad kui rauda, et tuleme siis suitsetamist maha jätma, kui uksed taas lahti tehakse. Suitsetaja leiab alati vabanduse, et see päev natukenegi edasi lükata. Esileedi doula amet on samuti haiglatest hetkel välja puksitud.

Oliver Tomson klõpsas 2019. aastal

Aga see on hetkeseis – plaan rikkaks saada, on mul olnud üle kümne aasta. Mis mu õigustus sellega on?

Ma olin kunagi karjäärile orienteeritud, otsisin ametialaseid väljakutseid ja siis ma sain isaks ning enne kui ma arugi sain, oli meil kaks last veel. Ma pidin tegema otsuse, kas olla täielikult perele pühendunud, et Esileedi kolme lapsega aru täielikult ei kaotaks, või ajan taga suurt raha. Õigemini ma arvasin, et mul on see valik, aga kui ükski laps ei maganud esimesed kolm aastat, siis mul tuli paljud kodutööd enda kanda võtta ja järjest vähem jäi aega muudeks toimetusteks. Keegi ei läinud ka lasteaeda enne kolmandat eluaastat. Isegi neljandat. Lapsed on hästi erinevad ja ma olen alati kadestanud neid, kes räägivad, kuidas laps paneb õhtul kell kuus silmad kinni ja hommikul kell kümme teeb silmad lahti. Kui meie laps pani kell kuus silmad kinni, olid kuus kümme need lahti ka.

Kas mul on mingit kibestumust, et ma pidin kõik võimalused ja pakkumised tagasi lükkama? Absoluutselt mitte. Mul on nii hea meel, et ma olen saanud oma laste kasvamist nii lähedalt tunnistada. Olen nii tänulik ka teile, et te olete seda võimaldanud, sest just tänu teile, kes te loete blogi, uurite reklaame ja jälgite meie sotsiaalmeediat, me seda teha saamegi. Kui poleks teid, ei oleks ma saanud olla ka nii palju perega koos. Mul ei ole küll rahalist vabadust, kuid mul on süümekatevabadus – ma ei pea põdema, et selle asemel, et lastega mälestusi luua, rabasin mina raskelt tööd teha. Kui ma peaks uuesti valikuid tegema, valiks ma taas sama tee. See oli väga raske, aga äärmiselt tasuv. Küll mitte rahaliselt.

Ainuke kahetsus, mis lastega on, on see, et ennast sai nii unarusse jäetud. Kuus aastat tagasi olin ma enda kohta väga heas vormis, sest käisin viis päeva nädalas trennis ja sõin ainult puhast toitu ning siis asendus see järsku null trenniga ja toiduks kõik see, mida sai võimalikult kiirelt ja lihtsa vaevaga. Kuid ka seda oleme muutmas ja olen stabiilselt kaotamas 1-2kg nädalas. Rahulik tempo. Ma olen teekonna alguses, aga eks ma olen 40 ka, peabki asju rahulikult võtma.

Aga siin ma siis olen, neljakümnene, vaene, majatu, paaditu, kuid siiski tunnen, et midagi olen saavutanud ikka ka. Mul on armastav naine, hullumeelsed-lärmakad-rõõmsameelsed-udupead-armsad lapsed, mul on kogukond tuhandetest inimestest, kes jagavad sarnast huumorisoont ja kes oma toega aitavad ka meil toime tulla. Ja kui sa tahad mulle 40ndaks midagi kinkida, siis selleks võib olla kommentaar, et mis sul meiega seoses kõige eredamad mälestused on? Või miks sa täna jätkuvalt meil silma peal hoiad? Ja anna endast aeg-ajalt märku, siis ma tean, et sa oled olemas. Kuid loomulikult võid olla ka vaikiv jälgija (saan iga nädal mõne kirja, mis algab „Ma olen sind jälginud aastaid, aga ma pole kordagi kommenteerinud…“) ja ei pea midagi kinkima. Aga kui sa peale käid, siis võid alati ka neid vilkuvaid asju siin uurida, kui midagi põnevat näed 😉 Ja tule mu instagrami jälgima, jumal hoidku! Kaua ma sind ootan seal??? www.instagram.com/amidahenryteeb Nagu päriselt ka, tule!

Raili Adoson klõpsas 2017. aastal

PS! Kui kedagi peaks huvitama, et kui ma alustasin kell 1:18, siis mis kell ma valmis saan? Kell on nüüd 2:55. Ma olen selle valmis kirjutanud, kolm korda läbi lugenud, silma torganud vead ära parandanud, ebavajalikud lõigud ära kustutanud. Jääb veel piltide lisamine. Ma lisaks mõne nooremast endast, aga need kusagil kõvakettal ja siis ma peaks siin kolistama hakkama. Ma vaatan hoopis miskit telefonist. Nii palju siis seda infot 🙂 Kell sai 03:18 ja kolm pilti juures ka nüüd. Head ööd!

Eelmine postitus Järgmine postitus

11 kommentaari

  • Geidi

    30.03.2021 at 09:44

    Olen lugenud Noorsandi sünnist, õde ütles, et kuule see “A mida Henry teeb?” on ju Tiiu väimees. Jep ma tean Su ämma ja äia 🙈
    Endiselt hoian kätt pulsil kuna meil on sarnane huumorimeel ja mulle VÄGA meeldib kuidas killukesed päevast saab keerata nii naljakasse võtmesse.
    Meie kõigi päevas on selliseid hetki, peaksime beid märkama.
    Ja dont worry mul ka pole mereäärset korterit Itaalias ja jahti Vahemeres, mul pole oma majagi isegi mitte paarismaja. Huh õnneks mul on korter. Kuigi ma ei tea miks ma olin nõus abieluvaraga aga let it be. Samas mul veel 10aastat aega ka.

    Te olete äge pere ja Sa kirjutad mõnusalt.
    Palju rõõmu tänasesse päeva!

    1. Henry

      31.03.2021 at 01:27

      Aitäh sulle! 🙂

  • Kairi

    30.03.2021 at 10:16

    Miks ma silma peal hoian – ehe ja aus kajastus. Jõudsin küll hiljem lugemiseni (ca 2020 I pool), aga kuulnud olin populaarsest Henryst ja tema perest varemgi , peaasjalikult teiste blogijate viidete kaudu 🙂 ja diili olen ka kasutanud – ERM-is sai Muinasjutunäitusel käidud väga hea hinnaga!

    1. Henry

      31.03.2021 at 01:28

      Väga tore, et sa lõpuks tee siia leidsid. Olid väga oodatud!

  • Kaili

    30.03.2021 at 10:34

    Palju õnne! Millal lugema sattusin – ei tea, üsna ammu aga kõige eredam hetk oli see, kui ma vaatasin teie perepilti ja mõtlesin, et milline õnnistus, lapsed ( just kaksikud ) juba istuvad ja kõnnivad ja mina pean enda omi aina süles tassima ja tassima ja see ei tundunudki lõppevat. Nüüd kõnnivad ja istuvad ja teevad ka kõike muud – nüüd vaatan teie lapsi, et neil on juba mõistus peas – milline õnnistus 🙂

    1. Henry

      31.03.2021 at 01:28

      grass is always greener on the other side 😀
      Aitäh sulle!

  • Kertu

    30.03.2021 at 21:27

    Palju palju õnne!

    Ei mäleta, millal ma täpselt jälgima hakkasin. Tõenäoliselt rohkem siis, kui saite teada, et tulemas on kaksikud. 🙂

    Super vahva pere olete ja klikkisin sünna puhul ka mitu korda reklaamidele. Et su huumorisoon eal ei kaoks!

    1. Henry

      31.03.2021 at 01:29

      suured tänud, et olemas oled!

  • Kristi

    31.03.2021 at 12:10

    Palju õnne 🌺⚘🏵
    Olen jälginud noorsandi ajast 🙂 ise kommima jõuan harva 🙂
    Aitäh, et oled meie päike 🥰
    Jõudu ja jaksu pikaks ajaks 🙂
    Kuna raamat valmis saab?

  • Merit

    03.04.2021 at 22:31

    Ma loen tavaliselt su blogi salaja teki all õhtuti, kui lapsi uinutan. Olen eks ajaks tavaliselt kommenteerimiseks liiga väsinud 🙈. Kuigi mul on kaks väikese vanusevahega last, mitte kolm, siis äratundmisrõõmu on rohkelt! Aitäh ja jätka samas vaimus! Aa, ja kodu koristus, asjade vähendamine – see on meil ka teemas.

  • Clara

    05.04.2021 at 12:26

    Palju õnne , seda läheb iga päev ja iga ilmaga vaja, mitte ainult sünnipäeval! Üks väike tähelepanek, et varbaga maast asju võtta on tore, aga lapsed sobivad ka selleks…lapstööjõud sul omast käest võtta :)))

Vasta kommentaarileTühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga