Keegi saab mult sel nädalal tutika tahvelarvuti! – a mida henry teeb?

Keegi saab mult sel nädalal tutika tahvelarvuti!

26.03 2021

Ja olemegi seal maal, et läbi on saanud meie Elisa Raamatu lugemisväljakutse. Kuidas teile valitud raamat meeldis? Püüdsin nii, et igale maitsele midagi. Ma tegin aga natuke sellise rumala lükke, et raamatud, mis ma valisin – ma tahaks need ise kõik läbi lugeda. Jama on selles, et ma ei ole eriti kiire lugeja. Mul on tohutult raske jooksvalt keskenduda. Lugesin siin ühe blogija lugemise kohta, et ta loeb 300-lehelise raamatu paari tunniga läbi. Mina võin viie minutiga läbi lugeda 10 lehekülge, aga siis läheb mõte ekslema ja ma võin 11nda lehekülje juures veeta pool tundi, sest iga kord lehekülje lõppu jõudes teadvustan ma, et ma ei pannud tähele ühtegi sõna, mis sel lehel kirjas oli ja alustan uuesti ja uuesti ja uuesti.

Mina valisin enda raamatuks (esimeseks raamatuks) Mihkel Raua „Võtku homme mind või saatan“. Ma olen üldse Mihkel Raua toimetuste fänn. Ta on mulle meeldinud nii kirjanikuna, muusikuna, 7-vapra juhina, natuke vähem poliitikuna ja Kaheraudse juhina ning üldse mitte Superstaari saate kohtunikuna. Lihtsalt eesmärk olla õel ja ninatark kohtunik, võis põhjendamatult haiget teha paljudele lootustandvatele muusikutele, kelle tiivad kärbiti enne esimest proovilendu.

Kuid kirjanikuna on Raud imeline. Ma ei ole ainsana lugenud tema kuulsaimat raamatut „Musta pori näkku“, mis vist oligi peamiseks tõukelauaks, et kirjaniku leiba sööma asuda. Tal on väga omanäoline stiil ja see viis, kuidas ta kirjutab, on minu jaoks muutnud natuke etteaimatavaks, kuid sellegi poolest väga nauditavaks. See on osa võlust, kui ma tean, mida oodata. Tema sõnakasutus on selline igamehelik, kus ta ei otsi ilukirjanduslikke lahendusi, vaid kui ta tahab rääkida persest, siis ta kasutabki sõna „perse“. Mulle see meeldib, sest see ei lase raamatul üksluiseks ja igavaks muutuda.

Kuid raamat ise oli eneseirooniline, nagu oodata oligi ja kinnitas mulle taas, et selleks, et osata sõnadega edasi anda valu, pead sa olema seda eelnevalt kogenud. Lugeja saab kohe aru, kui sa ei ole see, kellena sa esined. Kogu raamat pühendubki meeste ja naiste erisuste detailideks lahti lammutamisele ja Raud ei tee seda endale sobiva mätta otsast. Kui ta teeks seda nii, ei oleks ta midagi õppinud. Ta on selle raamatu kirjutamiseks ja usun ka enda tunnete mõistmiseks läbi töötanud terve hulga suhteteemalisi raamatuid, noppinud sealt välja peamise, põiminud läbi enda kogemuste ja esitanud just talle omases mahlakas vormis.

Igal juhul ei soovi ma raamatu sisu peensusteni lahti rääkida. See sobib ka naistele lugemiseks, et mõista mehe seisukohti, kuid usun, et meestele oleks see lugemine nauditavam. Arvan, et kui sa tahad suhteteemalist tarkusi täis raamatut, mis ei oleks kuiv lugemine, siis „Võtku homme mind või saatan“ on päris hea valik.

Kuid nüüd kõige tähtsama juurde – teie juurde. Loodan, et te jõudsite raamatut lugeda ja kui sa oled Elisa Raamatu uus kasutaja, siis said ka seal ringi vaadata. Ma arvan, et see on mu lemmik rakendus telefonis ja tahvelarvutis. Kuna isa ja mehe peamine ülesanne ja töö, on kellegi taga alati ootamine, siis rakendus muudab selle kõik nii palju talutavamaks. Pluss avardad enda silmaringi uute raamatute näol. Või saab seda teha käigult, sest saad valida ka selle, et lugemisrobot sulle ise raamatut ette loeks. See vajab harjumist, kuna ta ei ole ikka päris inimene, kuid nad on aastatega seda nii palju paremaks arendanud ja arendavad ka edaspidi. Poole raamatust lugesin ma igatahes kuulates. Kui ma selle häälega harjunud olin, siis tõstsin ma ka lugemise kiirust 1,5x peale ja läks taas tunnike ning uus kiirus oli täitsa ok. Võimalusi mitmeid. Kui sa veel ei ole kasutaja ja sa tunned, et sa võiksid rohkem lugeda, siis mul on SIIN üks sooduskood ka sulle selleks.

Aga nagu lubatud, siis täna loosin kellelegi välja ka Samsung Galaxy Tab A7 tahvelarvuti. Kuid ma ei loosi seda täna, vaid loosin pühapäeva õhtul. Ma olen saanud nurinat, et Facebook peidab mu postitusi. Just neid, millel on link blogisse, sest Facebookile ei meeldi, kui keegi liiklust näoraamatu keskkonnast välja viib. Seega ei pruugi kõigile seinale täna hüpata, et saab enda arvustusi jätta. Seepärast ma arvan, et oleks vastutulelik, kui ma teeksin loosi pühapäeval.

Seega, et loosis osaleda, pead sa vastama kolmele tingimusele. Ja need on:

  • Sul peab olema läbi loetud raamat
  • Sa pead olema Elisa Raamatu registreeritud kasutaja (ei sobi sõbrakonto, ema konto – sina)
  • Jäta siia postituse alla või Facebooki selle postituse alla kommentaar: Mis raamatut sa lugesid? Maksimaalselt kolme lausega, millest see oli. Kas ja kellele sa seda soovitaksid?

Kõik. Hoian sulle pöialt ja loodan, et sa saad oma uue tahvelarvuti üle väga rõõmus olla, sest loosiõnn naeratas just sinule. Edu sulle ja me võiks ju peagi taas mingi taolise väljakutse teha, eks?

Eelmine postitus Järgmine postitus

27 kommentaari

  • Nele Musten

    26.03.2021 at 10:51

    Lugesin väljakutse raames läbi Lisa Jewell´i „Ülakorruse pere“. Raamatutegelaste kaudu lahkab autor ühiskonna valupunkte nagu näiteks varjatud füüsiline ja vaimne perevägivald, priiskamine ja samas vastukaaluks äärmustesse laskuvat askeetlikkust läbi silmakirjalikkuse prisma. Võtmesündmuseks on ootamatult saadud „pärandus“, mis ootamatu rikkuse juures toob kaasa ammu maetud saladused, aga ka suure taasleidmise rõõmu. Raamatut soovitan teismelistest kuni täiskasvanuteni välja, sugudel vahet tegemata, kuna igaüks võib siit leida teda kõnetavaid teemasid.

  • Jessica

    26.03.2021 at 11:25

    Lugesin Mihkel Raua “Võtku homme mind või saatan”.
    Raamat oli väga mõnusas enese üle nalja visates meestest ja naistest. Kohati tundsin, et no lõpeta ära- täielik jama naiste kohta, mõni lõik jällegist väga täpne.

    Soovitasin seda juba enda mehele.

  • Liina

    26.03.2021 at 11:32

    Väljakutse raames alustasin lugemist Mihkel Raua teosega, kuid mingi hetk tundsin, et see ei kõneta mind nii palju. Seejärel valisin uue teose, milleks sai Lisa Jewell´i „Ülakorruse pere“. Raamat räägib sellest, kui erinevad inimesed on ja kui keeruliseks võib nende elutee kujuneda. Teoses kajastatakse vaimset- ja füüsilist vägivalda ning ka seda, kui osavad on mõned inimessd manipuleerimiskunstis.
    Raamatut soovitan kõigile, kuna tegemist on äärmiselt kaasakiskuva ja põneva looga.

  • Tagne

    26.03.2021 at 11:34

    Lugesin läbi kaks raamatut.
    Esimene raamat “Ülakorruse pere” on kirjutatud mineviku ja oleviku vahel. Lugedes saad teada ühe pere saladused, kuhu on segatud sisse mõrva müsteerium.
    Teine raamat oli “Ja siis oli ta läinud” autor Lisa Jewell. Räägib loo ühe ema elust, kes on kaotanud tütre ja saab teada tõe selle kohta, mis ta tütrega juhtus.
    Soovitaksin neid mõlemaid raamatuid sellisele inimesele kellele meeldib naistekas ja veidi krimka.

  • Maret Koemets

    26.03.2021 at 11:36

    Lugesin läbi raamatu”Armastuskiri”Lucinda Rile
    Raamat jutustas ühest kirjast ja sellega kaasnevatest seiklusteks, mis see kiri endaga kaasa toob.
    Teine raamat oli “Ülakorruse pere”
    See raamat oli natuke kummaline rääkis perest kellel oli kõik olemas ja korraga oled vaene pole oma kodus sõnaõigust. Ja veel lastest ja nende kannatustest

  • Maarja K

    26.03.2021 at 11:58

    Läbi sai loetud Lisa Jewell “Ülakorruse pere”.
    Tegu on süngema õhustikuga raamatuga, kus omavahel põimuvad erinevad narratiivid läbi erinevate ajajoonte ning kus ootamatutest sündmustest puudu ei tule. Loo keskmes on sektilaadne perekond ning nende hiiglaslik häärber, kus aegade jooksul on toimunud nii mõnedki valgustkartvad teod.
    Soovitaksin raamatut kindlasti neile, kellele pakuvad huvi krimkad ning raamatud, kus iga järgnev lehekülg võib tuua väga ootamatu avastuse.

    1. Karin Sampu

      26.03.2021 at 13:06

      Lugesin “Pimedusest välja” see oli pehmelt öeldes väga karm lugemine nõukaaja lastekodulastest, kes olid puudega, alaarenenud jne. Raamat oli kohati šokeeriv ..nõrganärvilistele väga ei soovitaks..

  • Aili Kvell

    26.03.2021 at 12:11

    Lugesin kaks raamatut sellest valikust. “How We Think” – Nagu oleks üritanud keset kõrbe kümme liitrit saepuru ära süüa. Igav, puine, mässitud rohkematesse sõnadesse kui vaja oleks. Ma alguses ehmusin ära, et kas ma olen oma lugemisoskuse ära unustanud, aga ajul oli lihtsalt raske ritta sätitud sõnu mõtteks kokku panna, sest üks definitsioon ajas teist taga ja otsa ei tulnudki. Ah jaa, raamat on mõtlemisest ja sellest kuidas inimesed õpivad ja seoseid loovad ja analüüsivad. Soovitan lugeda siis, kui on tunne, et tahaks liivapaberiga üle keele tõmmata ja siis sidrunit lakkuda, aga sidrunit pole käepärast.

    “Ülakorruse pere” – Lugu inimhinge veidrustest ja selles, kui vähe kontrolli võib inimestel oma elu üle olla. Natuke mõrva, salapära ja psühhopaate ka sekka. Lugu liikus piisavalt kiiresti ja pani kaasa mõtlema, et mis saab edasi. Tegelased ei teinud haigelt lolle otsuseid, nagu mõnes raamatus kipub juhtuma, lihtsalt selleks, et lugu edasi viia. Soovitan lugeda neil, kes tahavad veidi müsteeriumit hästi lihtsalt loetavas kestas.

  • Sille

    26.03.2021 at 12:20

    Lugesin läbi raamatu Lisa Jewell´i “Ülakorruse pere” .
    Väga huvitav ja kaasakiskuv raamat. Raske oli käest ära panna (kui nii saab öelda, sest enamus ajast kuulasin). Raamat räägib Londoni ühest häärberist ja seal toimunust. Tüdruk nimega Libby saab oma 25. sünnipäeval pärandiks häärberi. Ja sellega koos sugulasi ja alles nüüd algab väga põnev lugu kus on äärmuslikud manipuleerimised, mõrvad, põgenemised, rikkus ja vaesus.
    Kuna raamat oli nii põnev hakkasin kohe kuulama sama autori teist raamatu ” Ja siis oli ta läinud”.
    See raamat räägib kaotatud tütrest. Pere on laiali lagunenud, kõik on katki. 10 aastat hiljem kohtab ema sarmikat meest ja hakkab taas elama ja sealt hakkab lugu. Väga põnev!!!
    Aitähh Henry Sulle!!

  • Piret Kool

    26.03.2021 at 12:24

    Esimeseks lugesin läbi “Ülakorruse pere”. Põnev lugemine ja sagedased hüpped oleviku ja mineviku vahel aitavad kenasti keskendumisvõimet paremaks treenida. Neelasin selle raamatu peaaegu ühe ampsuga. Teiseks lugesin “Võtku homme mind või saatan”, sellega olid lood juba keerulisemad. Mihkel Raud on suhteteema müsteeriumid väga põhjalikult ette võtnud ja sellest ka üsna krõbeda ülevaate teinud, aus kirjeldus elust kogu oma ilus ja ilguses. Soovitan kõigile enda piire natuke nihutada ja see raamat läbi lugeda. Mina ei kahetse hetkekski, et seda tegin.
    Suur tänu väljakutse eest, Elisa Raamatu äpp osutus tõesti suurepäraseks vidinaks, kui masinlugemine välja arvata. Ikka liiga monotoonne minu jaoks – asusin mõnusalt lösutades raamatut kuulama ja ärkasin siis, kui käsil oli 128-s lehekülg 🙂 .

  • Lisett

    26.03.2021 at 13:36

    Täheldan juba ebaausust ning võiduvõimaluse vähenemist: 1) lükati edasi lugemise tähtaeg 2) lükatakse edasi loosimise tähtaeg. Nii, et parem oleks, et ma võidan!!!! 🙂

    Ma eile õhtul panin pika jutu kokku oma arvamusest raamatute kohta ning nüüd pean sealt valima parimad laused 😀 😀

    RIKKAKS SAAMISE ÕPIK
    Mu selle aasta eesmärgiks ongi investeerimisega alustada siis see raamat oli nagu ilus unistus kuhu ma kõik võiksin jõuuda. Kui raamat läbi siis seisin nagu totu keset aasa ja ei osanud ikka kuskilt alustada, sest see ilus mull mille raamat tekitas läks katki ning tõi mind tagasi maa peale. Soovitan kõigile, kelle jaoks tundub investeerimise maailm keeruline.

    VÕTKU HOMME MIND VÕI SAATAN
    Raamat algas väga mõnusalt ning vürtsikalt nagu autorile kohane. Rääkis enda elust ja suhetest ja läbielamistest ning rituaalidest lahkuminekul. Kuskil poole raamatu peal hakkas asi natuke allakäigu suuna võtma, sest tundus, et ta teeb kokkuvõtteid erinevatest suhete parandamise raamatutest. Soovitan ajaviiteks kõigile, kes huvi tunnevad.

  • Kaidi

    26.03.2021 at 13:42

    Mina lugesin “Ülakorruse pere”. See on psühholoogiline krimiraamat. Kogu lugu algab sellest, et ühes majas toimus 25.aastat tagasi kuritöö. Maja esimeselt korruselt leitakse kolme inimese surnukehad ja ülevalt korruselt üksi olev beebi. Teati, et selles majas oleks pidanud veel lapsi elama, aga kõik teised olid kadunud. Edasi lugedes hakkavad kolm tegelast -Libby, Lucy ja Henry jutustama lugu oma elust, ühest majast ja sellest, mis seal oli juhtunud. Selles raamatus kajastatakse nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda ning samuti seda, kuidas osad inimesed on nii kergesti mõjutatavad, et loobuvad kõigest ja teevad seda, mida üks inimene ütleb. Ka lapsed ei ole selle eest kaitstud, vaid on tavaliselt kõige suuremad kannatajad, nagu selles loos välja tuli. Minu jaoks oli see esimene krimiraamat ja see meeldis mulle väga. Soovitan seda raamatut lugeda kõigil, kes ei ole enne krimiraamatuid lugenud.

  • Diana Pihlak

    26.03.2021 at 13:57

    Lugesin Lisa Jewell’i „Ülakorruse pere“. Tohutult meeldis. Nii mõnus, närvekõditav ja põnev lugemine ning soovitan kõigile kes armastavad kriminaalromaane. Raamat räägib minevikust ja olevikust ning kui ebainimlikud ja keerulised võivad olla laste elud tänu vanemate valitud otsustele.

  • Anneli

    26.03.2021 at 14:28

    Elisa Raamatu kasutaja olen juba selle äpi algusajast saadik. Viimati lugesin läbi Anne Cleeves’i “Kulutuli”. See on see autor, kellel romaanidel põhinevad ETV-s näidatud krimisarjad “Vera” ja “Shetland”. See konkreetne raamat on “Shetlandi” sarja viimane ehk kaheksas lugu. Teleseriaaliga see sarnaneb, aga suhteliselt vähe. Ei hakka sisu ära rääkima ja kellegi lugemispõnevust rikkuma. Tegemist on loomulikult mõrvalooga. Seekord on ohvriks nooruke lapsehoidja. Soovitan kõigile krimilugude austajatele. Aga alustage ikka sarja algusest peale.

  • Mirjam Nõmme

    26.03.2021 at 15:05

    Sissejuhatuseks “neelasin ma alla” Lisa Jewell´i „Ülakorruse pere“. Mind see raamat haaras ja kerge põnevus püsis kuni raamatulõpuni ning oli paras ajugümnastika. Läksin raamatu sisse täitsa ära. Soovitan, kui tahad oma elust välja astuda. Minul igaljuhul toimis, lugesin raamatu muidugi läbi ööpäevaga, lihtsalt ei suutnud käest panna. Lisaks meeldis mulle see, et ma ei nuputanud ise omas peas lõppu ära 🙂 Paar päevakest ma seedisin ja siis tundsin, et olen valmis andma uue võimaluse Mihklile ning võtsin käsile raamatu “Võtku homme mind või saatan”. Üllatusin väga, et Mihkli kirjastiil on mulle “söödavaks” osutunud. Sain naerda, pani mõtlema ja ma mõtlen, et loen ka Mihkli teised raamatud läbi. Kas see nüüd päris eneseabiõpik on, aga võibolla mõnele siiski…

  • Regina S.

    26.03.2021 at 15:08

    Lisa Jewell “Ülakorruse pere”
    Kui 25 aastane beebina adopteeritud Libby Jones saab võimaluse teada saada oma mineviku ja pärispere kohta, siis alustab ta uurimist. Uute ja vanade sõprade abiga taaskohtub ta inimestega, kelle olemasolust ta midagi ei teadnud. Päranduseks saadud häärber sisaldab hirmsaid saladusi, kuid kas kõik, kes ta teele satuvad, on just need, kellena nad end näitavad?
    Väga haarav raamat. Põnevust jagub algusest lõpuni ning raamatu lõppedes tekib täpselt selline tunne, et sellele võiks järg ilmuda. Raamatu alguses ei olnud ma päris kindel, kas antud teos on minu jaoks, kuid teine pool sai läbi loetud korraga kell 2 öösel. Osa sõnavarast ja keelekasutusest tundus minu jaoks veidi kummaline. Seega hindeks tugev 4 (5st).
    Soovitan neile, kellele sobib lugeda raamatuid, mis alguses ei saa vedama ja pärast pidama 😀

  • Raily Ilves

    26.03.2021 at 15:36

    Lugesin raamatut “Ülakorruse pere”.
    Raamat räägib kolmest perest, kes kolisid kokku ühte suurde häärberisse. Majaperemees kaotas oma otsustusõiguse ja teine mees hakkas looma sinna sekti, milles kannatasid lapsed. Kõigest sellest pääsemiseks sooritati soovimatu mõrv.
    Soovitaksin raamatut kõigile, kellel on huvi raamatu lugemise vastu.

  • Irina

    26.03.2021 at 17:04

    Ma ei lugenud ühtegi Elisa Raamatu väljakutset läbi, Tahvlikat tahaks ikka võita 🙂 🙂

    Loen pärisraamatuid, meeldib paberilõhn. Lugesin raamatut Minu Egiptimaa.

  • Airi

    26.03.2021 at 19:11

    Lugesin Mihkel Raua raamatut “Võtku homme mind või saatan” ning see oli esimene tema poolt kirjutatud teos, mida lugesin.
    * Minu maitse jaoks kohati veidi labaselt kirjutatud suhteraamat, mis oli siiski oli piisavalt inimlikult kirja pandud, et lugemist jätkata (rolli mängis ka ajaline tähtaeg, seega uut raamatut ei jõudnud enam alustada).
    * Suhete osas sai raamatust nii ülevaate, kuidas suhet leida, kuidas seda hoida (armastuse 5 keelt nt), kuid lugeda sai ka sellest, kuidas lahkuminekut üle elada.
    * Raamatus leidus nii isikliku elu näiteid (mida ka eeldasin), kuid positiivse üllatusena sai lugeda ka erialakirjanduse tõlgendusi (ei lugenud teadlikult enne kokkuvõtet/sisututvustust raamatu kohta), seega kokkuvõttes olen rahul, et lõpuks jõudsin ka M.Raua raamatu lugemiseni, isegi kui vahepeal kaalusin selle pooleli jätmist,

    Seega võibolla isegi soovitaksin seda enda sõpruskonnas lugeda, kuid siis vähese eelhoiatusega 🙂

  • Gerly

    26.03.2021 at 21:20

    Lugesin Mihkel Raua raamatut “Võtke homme mind või saatan”
    Esiteks oli see mu esimene e-raamat üldse, ja väga mugav oli lugeda!
    Raamat rääkis meeste ja naiste vahelistest suhetest, üle üldiselt elust enesest ja meeste mõttemaailmast. Saab väga mitmeid tarkuseterasid ning aitab võibolla elust rohkem aru saada ning kurvad mõtted eemale lükata.
    Kuigi Mihkel Raud räägib lugejaga kui mehega enamasti, siis ma soovitaksin julgelt antud raamatut ka naistele. Mehed võiksid kah lugeda ja nii mõndagi kõrvataha panna 😀

  • Kaie

    27.03.2021 at 15:31

    Lugesin läbi Mihkel Raua raamatu “Võtku homme mind või saatan”. See oli mul esimene kord e-raamatut lugeda ning kulges üle ootuste ladusalt. Vahepeal kasutasin ka kuulamise funktsiooni. See on küll mugav lahendus kuid väga monotoone ja nõuab harjumist.

    Olen Mihkli kirjutatud teoseid varem lugenud ning mulle ta stiil, otsekohesus ja ausus meeldib. Igatahes etem mõnest kuivalt kirjutatud suhteraamatust.
    Teos räägibki meeste ja naiste vahelistest suhetest, nende erinevatest mõttemaailmadest. Põhjalikult käsitletakse kooselu eri etappe ja lahkuminekut, kõike seda autori isiklike kogemuste, läbielatu põhjal.
    Kindlasti ei ole mul lugemiseks kulutatud aeg maha visatud ja julgen ka teistele soovitada. Mõeldud ehk rohkem meestele aga sobilik ka naistele.

  • Ann

    27.03.2021 at 21:06

    Kuna Rikkaks saamise õpik oli juba läbi siis otsustasin ülakorruse pere kasuks. Alguses ei saanud päris täpselt aru mis toimub. Kui aga pihta sain läks raamat huvitavaks.
    Raamat rääkis ühe pere lugu läbi erinevate inimeste. Kuidas ühel hetkel astub ühe pere ellu võõras ja keerab kogu nende maailma segi. Inimeste allutamisest ja vastuhakust. Oli huvitavaid pöördeid ja nii mõnigi hommik oli raske tööle minna kuna öötunde jäi puudu.

    Soovitaksin seda inimesele, kellele meeldivad raamatud mille lõppu nad ei oska ennustada.

  • Ave

    27.03.2021 at 23:10

    Lugesin viimati Elisa raamatust raamatut, mis rääkis Kaia Kanepi elust. Väga mõnus raamat. Põnev ja kaasahaarav. Raamat avas natuke tippaportlase elu võlu ja valu. Kaiast nii kahju ja elan talle südamest kaasa igal võistlusel. Muide, mu elisa raamatu skoor on hetkel 55 raamatut loetud 😛 Palju sul on?!? 😀

  • Heili

    28.03.2021 at 09:53

    Valisin ka Mihkel Raua raamatu just tema enda teada tuntud otsekohese stiili poolest. Jutt jooksis ja pm oli kõik õige, aga mind siiski ei suutnud kaasa haarata. Võibolla ongi rohkem mõeldud meestele… tead küll seda Marsi ja Veenuse värki 😉
    Raamat ei olnud paha- aga minu jaoks natuke hüplik segu isiklikust kogemusest ja hunnikust erialasest kirjandusest väljavõetud teadmistest🤷🏼‍♀️
    Otsekohese sõnakasutuse ha Rauale omase aususe eest 10 punkti!

  • Irina

    28.03.2021 at 12:26

    Lugesin kogu ettesöödetud lektüüri läbi, kuna sai ajapikendust siis võtsin ette veel 3 raamatut.
    – “Ülakorruse rahvas” jääb lahjaks inimesele kes on lugenud sellist perehorrorit nagu “Me peame rääkima Kevinist” ja “Viies laps”.
    – Jaak Roosare aabits peaks olema kohustuslik noortele, jääb palju vigu tegemata (rahatarkus, kinnisvara ost, sulide äratundmine jne). Mul on hea meel et oma sisemisest tarkusest jäid paljud majanduslikud fopaad läbi elamata.
    – Mihkel Raud, nohh… ma ei tea… Lugupidamisest tema loominguliste sugulaste vastu panin hindeks 3.
    – Dewey raamat on muidugi juba üle sajandi vana ehk siis mõni asi on juba iseenesest mõistetav ja klassikaks saanud, ei kujuta tänapäevast haridust teistmoodi ettegi. Samas midagi on juba ajast ja arust. Huvitav fakt on see et Dewey lähenemine õppimisprotsessile oli väga popp Lenini Venemaal, haridusminister tahtis kujundada uue rahva haridussüsteemi tuginedes just ameerikalikule Dewey-le. Põnev eksperiment oleks olnud. Aga siis istus “troonile” Stalin ja Dewey tööd mattusid pooleks sajandiks eriti paksu sügava kalevi alla.

    Tuuseldasin ringi otsides mind kõnetavaid raamatuid ja ikkagi leidsin – Mia Kankimäki “Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma”.
    See on ühelt poolt reis geograafilises mõõtmes – autor liigub ruumis, st sõidab tõusva päikese maale otsides 1000 aastat tagasi elanud naiskirjaniku jälgi. Teisalt on see reis ajalukku, mis sütitab huvi ja koguni armastust jaapani Heiani ajastu esteetika vastu. Ja kolmas asi – nii hea tunne leida teistes ajaloolistes naistes… ma ei teagi, midagi mis on täpselt minulik ja tuletab mulle meelde et ma elan ikkagi oma elu, mul on oma tunded, eelistused, unistused, plaanid. Ei tohi seda alla suruda ja asjaoludele vanduda, sest elu on lühike ja habras, varsti sina ja mina ja tema oleme sama reaalsed kui mullused kirsiõied.
    *väärtkirjandus audiokujul on hea lisa tunnisele massaažile, koeraga jalutamisele, aroomivannile ning metsas uitamisele. 3 lapse pidevalt väsinud ema 3D puhkus – puhkab füüsis, vaim ja silmapilk!

  • Merit

    28.03.2021 at 19:50

    Mina lugesin läbi Mihkel Raua raamatu, kuna see oli mul ammu “loe kunagi” listis. Pean ütlema, et ootasin rohkemat, kuid mehele täitsa soovitaksin. Ka mul endal sai märkmik täiskirjutatud erinevaid mõtteid, mis tekkisid, ning vahel ikka tõid need autori arutelud muheluse näole 🙂 Mihkel oli ju meeletu eeltöö teinud ja eks ta selline kokkuvõte oli erinevatest suhteraamatutest, mille lugemist ise suure tõenäosusega ette võtma ei hakkaks 🙂

  • Aveli

    29.03.2021 at 10:33

    Ma mõtlesin, et läbi peab lugema need KÕIK ja seetõttu olin kurb, et ma ei jõua challengist osa võtta.. Aga noh, hetkel jäi lugemata vaid rahatarkuse raamat (olen alustanud).
    “Ülakorruse pere” ja “Võtku homme mind või saatan” läksin meeletu kiirusega, olid väga huvitavad. Täiesti erinevad muidugi. Mis see viimane nimekirjas oli..?
    Mul jäi eelmise kuu skooriks 14 raamatut… see kuu üritan veel rohkem 🙂 Kuna loen öösiti, on maht piiratud.. 😉

Vasta kommentaarileTühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga