Nokuteemaline selgitustöö

Ok, ma tean, et mu noku ei ole peamine asi teie mõtteis, aga ma tahaks selle siiski lahti rääkida. Tahan rääkida pildist, mille ma eile Facebooki postitasin, kus Piiga kirjeldas enda joonistust, et see olevat mina pisikese nokuga. Räägime siinkohal kohe lahti, et mu noku ei ole pisike!

Päriselt! Suur ka ei ole. Aga pisike ka mitte. Keegi pole siiani kordagi kurtnud. Ok, tõele au andes, keegi pole kunagi öelnud ka, et vau Henry, sul on nii suur noku… sest ta ei ole suur. Väike ka mitte. Mis see Eesti keskmine on?

Samas pole vahet, mis see keskmine on. Kuidas seda üldse mõõta? Mõni mõõdab otsast otsani. Vähemalt nad väidavad nii, aga iga mees teab, et õige mõõtmine käib tegelikult nii, et joonlaud tuleb suruda nii sügavale kubemesse, et valu oleks 10/10 ja sellest kohast algab õige mõõtmine, sest muidu saad sa naeruväärse Eesti keskmise tulemuse ja ilmselgelt ei ole ükski Eesti mees Eesti keskmine. Ja kui sa mõnikord mõõtes saadki Eesti keskmise tulemuse või alla selle, siis järelikult olid sul kas karvad pügamata või sa ei vajutanud joonlauda piisavalt sügavale.

Ja pealegi langevad mehed oma noksidega kahte kategooriasse – eputajad ja kasvatajad. Ja mina olen ilmselgelt kasvataja. Mitte, et ta nüüd eriti suureks kasvaks, aga vähemalt ei jää ta nii tillukeseks kui Piiga seda pildil kujutas. Mitte, et tema proportsioonid õiged oleksid olnud. Tema nägi seda ainult vilksamisi ja ei saanud arvatavasti arugi, mida ta seal nägi. Mitte selles mõttes ei saanud aru, et see nii tilluke oleks olnud. Sellepärast, et seda nii korraks nägi. Näiteks ma nägin ükskord vilksamisi oma sõbra Janno noksi. Ok Janno ei ole Eesti keskmine. Janno on kindel eputaja. Ta on see tüüp, kes sinuga duši alt tulles riidehoius rääkima tuleb, ühe jala pingile tõstab, et käterätik midagi ei kataks. Lihtsalt, et see näha oleks. Ma kahtlustasin üldse, et see ei olnud noks, mida ma nägin, vaid sibulavanik, aga mul on piisavalt viisakust ja ma ei hakka Jannole temast pilte oma sibulavanikuga joonistama, mida Piiga kohta üldse öelda ei saa.

Peaelgi, ta joonistas mulle seal pildil riided selga. Miks oli vaja see noks sinna joonistada ja veel juurde kommenteerida, et näe, ma tegin sulle tillukese? Sest see ei ole tilluke! See on normaalne! Kindlasti üle Eesti keskmise. Muidugi kui mõõta nii nagu peab, sest valesti mõõtes võib sealt ei tea mis tikutoosi välja mõõta. Mitte minul. Mul on keskmine. Üle keskmise…. ma eeldan. Ma ei tea palju keskmine on. Kunagi teadsin ja siis mõõtsin. Valus oli, aga sain üle keskmise. Success!

See postitus ei ole kuidagi enda õigustamiseks, vaid ma tahtsin enda väikesele noksile valgust heita. Mitte enda. Selle pildi omale, sest see ei ole kuidagi reaalsusega seotud. Piiga ei oska üldse proportsioone õigesti joonistada. Ta joonistas minu kõrvale ka enda, kes oli sama suur nagu mina ning seal me koos seisime käest kinni – tema ja mina enda pisikese noksiga, mis riietest läbi kumas. Tahan rõhutada ka seda, et seda olukorda pole kunagi päriselt aset leidnud. Ja kui isegi oleks, siis palju suurema noksiga. Noh, mitte palju… Saite aru küll.

Kommentaarid

“Nokuteemaline selgitustöö” on saanud 3 vastust

  1. Aivi ütleb:

    Tänan sind! 😀

  2. tom ütleb:

    Sa võiks alaväärsuskompleksi raviva nõustamispunkti ja teraapiakliiniku avada 😀 Selle noksi suurusega kipub vist sama lugu nagu palgaga olema, et keskmist saavad (omavad) kodanikud kipuvad hullult end alahindama, kuna üksikud top 1% saavutanud enda omadega igal pool ringi vehivad ja eputavad 😛

  3. May ütleb:

    Nunnu 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sa oled kunagi Tartus olnud järjest kauem kui nädal aega?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Kuidas ma teaduse nimel eluga riskisin

    Ma armastan Tartut. Kõiki selle osi ja kõiki selle elanikke. Ei, ma ei kandideeri kusagile volikokku, aga alati, kui ma olen sunnitud kodulinnast eemal olema, on mul igatsus…

  • Ära söö esimest lund!

    Postitus valmis koostöös Bosch Vitapoweriga Lumi, mis möödunud nädalal alla sadas, tõi palju rõõmu. Nii kui muru sai õhukese valge katte, olid meie pere poisid kelkudega õues ja…

  • Kuidas mul täna poes lubati nägu üles peksta…

    Inimesed, kes on madala enesehinnanguga, hoiavad alati tahaplaanile. Et jumala eest keegi neid ei märkaks, et puuduseid, mis nende enesehinnangule hävitavalt mõjuvad, keegi välja ei tooks. Ülekaalulisus on…