Väsimusest, vanadest läpakatest ja sünnitajatest

Tänast postitust täiendavad pildid ühelt sünnipäevalt, kus lapsed hiljuti käisid. Lihtsalt niisama.

Igal aastal novembris on mul tunne, et ma olen puuga pähe saanud. Isegi, kui ma  olen korraliku ööune maganud, siis mingil hetkel keset päeva on silmade lahti hoidmine täiesti võimatu missioon. Ja just novembris. Ja igal aastal novembris teen ma otsuse, et leian lahenduse ja siis saab november läbi ning mu energia leiab mu taas üles ja siis möödub aasta ja on jälle november.

Osad räägivad kevadväsimusest. Mul seda ei ole. Mul on vastupidi siis jooksuaeg. Mõte liigub kogu aeg vasakule, aga kuna ma olen tubli abielumees, annan ma endale kiire kõrvakiilu, vajadusel näpistan piisavalt valusasti ja päev läheb edasi. Aga see kaamosega kaasnev kurnatus on täiesti müstika mulle. Muide, ma hakkasin alles kuu aega tagasi kasutama sõna „kaamos“. Ma teadsin selle olemasolust varemgi, aga ei teadnud selle täpset tähendust, vaatasin sõnastikku ja nüüd topin ma seda igasse võimalikku lausesse, et targem välja paista. Igal juhul on mul tunne, et mu isa võis olla karu ja mina valmistun siin talveuneks.

Olen möödunud aastatel hakanud selleks tarvitama toidulisandeid erinevate vitamiinide näol ja ma arvan, et need on väga vajalikud. Kuigi koroona olemus on siin inimesi lõhestamas, siis üks allikas, keda mina usaldan, peab just D-vitamiini oluliseks, sest mingid uuringud on seostanud Covidi suremust ja D-vitamiini puudust. Seega, meie pere võtab tublisti vitamiine, aga üks asi, mida need mulle ei anna, on energia. Ma võiks süüdistada enda ülekaalu ja kindlasti on see üks faktoritest, miks üldine energiatase madalamal on, siis antud hetkel ei paista probleem selles, sest kui ma vaatan enda normaalkaalulisi sõpru, siis käivad nad samuti haigutades ringi.

Eelmisel aastal soovitas keegi mulle päevavalguslampe, et tema oli oma üldisest letargiast (üü, jälle üks peen sõna) lahti saanud just siis, kui ta paigaldas tuppa päevavalguslambid. Ma neid pikki põrisevaid torusid lakke ei taha, aga ma olen googeldanud ja poodides müüakse ka teistsuguseid lahendusi ja ma lähengi homme ostma. Kuna ma vajan seda töö tegemiseks, siis saan selle lausa firmale soetada ja ei pea meie olematuid sääste selle alla matma.

Kui siin räägitakse edukatest säästuaastatest, siis meil on olnud rahaliselt täpselt vastupidine aasta. Kõik meie säästud sulasid koos koroonaga, sest esiteks tuli Esileedi oma töölt ära, et pühenduda uuele tööle, mis aga maailmas valitseva seisukorra tõttu on muudetud võimatuks. Loodetavasti see taastub, sest ma näen kõrvalt, kuidas ta ise seda räigelt põeb. Mitte sellepärast ei põe, et ma pean rohkem rabama (kuigi võiks ju!), vaid ta on kurb kõigi nende rasedate pärast, kes oma elu olulisemad hetked üksi olema peavad. Kui on naise elus üks hetk, kus ta vajab tuge ja juures olemist, siis on see sünnitus. Kui mees veedab kodus naisega aega, võib olla sünnitusel, siis on naisel kõik samad nakkushaigused, mis mehelgi. Kuidas äkki lapse välja vupsates mees ohtlikuks muutub? „Meie saime nõukogude ajal ise hakkama“ on kommentaarides sageli läbi kõlanud. Saite ja saavad ka tänapäeva naised. Saite kalossides lüpsmas käia ja saaksid ka tänapäeva naised, aga kas peaks? Ta tegi ka ühe emotsionaalse postituse täna. Kes soovib toetada, võite julgelt sõna kaasa öelda ja äkki ka jagada

Seega selleks, et ma oleksin efektiivne ja mõte terav, pean ma oma koduse olustiku natuke elavamaks muutma ja homme(täna) soetan endale päevavalguslambi ja eks te kuulete FB-s või instagramis, kas ning kui rahul ma sellega olen. Sellega ei kaasne mingit koostööd, seega saan ka maha teha, kui üldse ei meeldi. Koostööde emotsioonid kipuvad alati ühes suunas minema, sest kui mulle ei meeldi, siis ei tee ma ka koostööd.

Teine asi, mille ma ettevõttele soetasin, oli läpakas, sest vana oli väsinud ja kuna see on mu igapäevane töövahend, siis võiks olla see ikka hea. Õigemini olen ma enda tööd jagamas kahe arvuti vahel. Esileedile ei tundu see loogiline ja arvab, et ma tahtsin lihtsalt uut teist arvutit, sest ma olen tehnoloogia asjus lootusetu ja pean saama, kui miskit pähe võtan… ta ei jaga nendest bisnis asjadest ikka midagi. Ok, isegi kui tal on õigus, siis mul oli päriselt ka vaja arvuti välja vahetada ja veelgi parem, kui see uus arvuti, on see kontakt, mille ma koos arvutiga endale sain. Hästi asjalik IT-mees ning sain kõikidele enda arvutimuredele vastuse. Alates meilbokside ülesseadmisest, lõpetades arvuti kiirpuhastusega, et ta kiiremini jookseks. Oli kogu asi seda väärt küll.

Nüüd olemegi olukorras, kus mul on kaks head arvutit, millega saan ma kõik oma asjad tehtud ja mul on lisaks kolm läpakat, mis on ajale jalgu jäänud. It-mees arvas, et ma võiks neid müües paarsada eurot ikka teenida, aga mul on üks mure – ma VIHKAN enda vanade asjade müümist ja see paarsada eurot on küll oluline summa, aga mitte eriti elumuutev. Küll on aga Eestis kindlasti perekondi, kel kodus ei ole ühtegi arvutit ja nende jaoks võiks see olla päriselt elumuutev. Need on vanad ja aeglased ning selleks, et need taas päevakorda saada, vajavad jupid vahetamist, programmid uuendamist ning nende kolme arvuti seisukorda viimiseks, et need toimiksid normaalselt ja tänapäevaselt, tuleb mul neisse investeerida lisaks umbes 300 eurot. Umbes 100 eurot per arvuti. Seega järgmised 300 eurot, mis mu blogi teenib läbi siinsete vilkuvate põnevate pildikeste klikkimise, läheb nende arvutite kaasajastamise peale.

Aga head ööd. Päev otsa uimerdan ja nüüd on kell 2:24 ja ma võiks jahile minna. Pea selge ja silm veel selgem. Ma panen selle kohe üles ka, et oleks teil hommikul miskit lugeda. Ja muide, kui ma postitan blogi Facebooki siis võite alati sõbraliku pöidla visata, siis ma tean umbes, kes te meie suures famiilias olete.

Kommentaarid

“Väsimusest, vanadest läpakatest ja sünnitajatest” on saanud ühe vastuse

  1. Kertu ütleb:

    Väga ilus mõte arvutitega. Klikkisin kohe mitu korda.

Vasta Kertu-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…