Kaalublogi: juba seitsmes nädal askeldamas

Minu kaalulangusteekonda toetab ka Heimon Kala

Ma pole ammu rääkinud oma kaaluteemadel. Nii nagu siin üleval menüüst valides rea nimega “Meist” ütleb, siis jumal tänatud, et ma paks olen, sest siis on mul alati ülekaalu, millega tegelda. Kusjuures mitmed vlogijad ja blogijad, kes on oma toimetuste kõrval ka kaaluga tegelenud ning sellest üleliigsest lahti saanud, on kaotanud täielikult minu huvi. Või kui nad tulevad ots otsaga kokku ja saavad rikkaks. Siis kaob see samastumise moment ära, kuna mida huvitavat võiks mul olla lugeda kõhna rikkuri sulest?

Kuid riskides kaotada teie huvi, hoian ma kaaluteemat siiski radaril ja ei lase jalga sirgu. Isegi kui ma saan kunagi äkki normkaalu, siis küll me midagi muud välja mõtleme, mis tähelepanu köidab. Pealegi on sinna veel ilmatuma pikk tee minna. Ma pean kaotama põhimõtteliselt poole enda kehakaalust. Seega ühelt poolt pikk teekond, teisalt – ma olen abielus ja ma ei pea enam uusi naisi võrgutama. Ehk aega mul nüüd on. Kuid siiski on eesmärk, et neljakümnendaks sünnipäevaks miinus nelikümmend. Ambitsioonikas eesmärk, kuid 10 kilo on juba läinud ka.

Kuid ma olen teel. Tänu enda lugejatele siin, kes mulle aeg-ajalt vihjeid teevad, millega ma tegelda võiks, jõudsin ma seitse nädalat tagasi ühe programmini, milles ma nüüd kogu selle aja olnud olen. Ehk ma olen seitse nädalat olnud programmis sees ja see on olnud väga vinge teekond. See, mida ma sõin enne projekti ja missugune on mu toidulaud nüüd on täiesti totaalselt erinevad asjad.

Ma ei hakka siin programmi reklaamima, sest ma olen enda jaoks seda läbi testimas. Kui ma ühel hetkel saan hõisata edusammudest, siis saame ka lähemalt rääkida. Kuid milles see programmi loogika seisneb? Selles, et mitte kunagi ajaloos ei ole me söönud nii nagu me praegu sööme. Me võime süüa kõiki toite aastaringselt. Aga inimkonna arengus pole sellist asja kunagi varem olnud, vaid ainult sügisel sõime toite, et talveks rasva koguda, kevadel polnud kusagilt võtta värskeid magusaid vilju, mis tavaliselt sügiseti välja ilmuvad ja nii edasi. Talvel polnud vahel üldse midagi saada ja tuli lootma jääda varudele. Et on olemas aastaajad ja sellele vastav ka toit.

Hetkel on minul kevad, kus ma annan toiduga kehale märku, et võib julgelt rasvast lahti lasta, sest tegelikul keha ei taha rasva kinni hoida, aga kui me sööme kogu aeg nii nagu me sööksime sügisel, siis on see märguanne kehale, et talv on tulemas, kogu rasva. Kui ma nüüd peeglisse vaatan, siis ma võiks täiesti vabalt Arktikasse paariks aastaks kolida ja ma ei peaks isegi moonakotti kaasa võtma. 

Igal juhul olen ma nii rahul selle programmiga ja esimest korda üldse ma tunnen, et jah, ma tõesti teen seda. Ma saaan sellega tõepoolest hakkama. Ma ei pea kasutama mitte mingit tahtejõudu, sest suur osa programmist on ka enda vaimse poolega tegelemine – hingamisharjutused, peas toimuva diskussiooni kõrvalt vaatamine. Ma olen programmis sees olnud juba seitse nädalat, millest esimesed 4-5 olid lihtsalt vundamendi ladumine. Iga nädal väikesed muudatused, sest kui ma oleks alustanud sellega, mida ma täna teen – sellerit, lehtkapsast, spinatit ja kurki täis smuuti, suhkru täielik elimineerimine. See oleks ränkraske ja see kestaks nagu alati paar nädalat ja ma kukuks peagi tagasi. Nüüd ma suisa ootan, et hommikusmuuti aeg käes oleks ning saaksin nautida ja avastada erinevaid toite, mida ma nii ammu söönud pole. Sellest saadik, kui kaksikud sündisid, pole ma endale üldse tähelepanu pööranud ja kogu aur läks lastele. Nüüd nad saavad oktoobris juba viis ja mul on võimalus see jama, mis ma olen enda kehale teinud tagasi pöörata.

Mul on nii hea meel, et aastate blogimise juures on mul koostööpartnereid, kes mu teekonda toetavad, kes minusse ikka veel usuvad ja ma hea meelega reklaamiks Heimon Kala, kelle õrnsoolas vikerforellifilee sai 2020. aasta parima kalatoote auhinna. See on tõesti hea. Hetkel muide Selveris ka hea hinnaga. Poolekilone pakk on natuke alla 10 euro. Saan seda kala lisada nii paljudesse enda toitudesse, mis muudab ka selle nö kevade läbimise palju lihtsamaks. Kala ja avokaado on näiteks üks aegumatu kooslus. Kiire kalarulli retsept – hakin avokaado, punase sibula, segan kokku ja lisan sidrunimahla ning panen selle kalaviilule ja rullin kokku. Ok, ma pole täna veel hommikust söönud. Ma rohkem toidust ei räägi. Kuid Heimon Kala kasutab aegumatut KISS tehnoloogiat. Pikemalt öeldes (Keep it simple stupid). Ehk hoia asja lihtsana. Oluline on kvaliteetne tooraine ja see neil tõesti on, sest kala on kasvanud Saaremaal meres. Ehk tooraine on kohalik. Kui tooraine on kvaliteetne, vajab see lisaks vaid natukene maitsestamist, et toote maitseomadused võimalikult hästi välja tuua.

Seega ma olen väga hästi reel ja ma mõtlesin, et ma elustan ka FB lehe A kuhu Henry jäi ja jagan enda igapäevaseid kaalutoimetusi seal. Mul oli kunagi ka Instagrami konto sel, aga miskipärast ma sinna ligi ei pääse enam. Õigemini ühe telefoniga ei pääse. Ei saa kontode vahel laveerida. Seega, kui pekikaotus on teema, siis võite julgelt A kuhu Henry jäi lehele tulla. Tegin eelmisel nädalal ka oma enne pildid ära ja tegin ka näost ning nii kui pildistamiseks läks, hakkas nägude tegemine pihta. Ma ei meeldi endale ikka üldse ja seepärast pean alati pildistamisel nägusid tegema, et põsed natukenegi seespool oleks.

Kommentaarid

“Kaalublogi: juba seitsmes nädal askeldamas” on saanud 4 vastust

  1. Mari ütleb:

    Väga tubli! Ja palju edu! 🙂

  2. Mann ütleb:

    Velkamm tu fe klaab! Huvitav, kas see oli minu kommentaar, mis su wildfiti radadele viis? Igaljuhul hoian pöialt, plaanin ka ise uuesti septembris käsile võtta edasise teekonna.

    • Alex ütleb:

      Saabki kommenteerida!

      Word! Nii äge!
      Ja see aastaaegade asi tundub ka täitsa usutav. Tahad sa sellest rääkida?

Vasta Alex-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Päevaküsimus

Kas sinu dušigeel/šampoon tuleb tavalisest poest?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Võtke kõik!.. aga jätke mulle minu hambapasta…

    Iga kord, kui ma telekast näen filmi „Viimne reliikvia“, hakkab mu süda natukene kiiremini lööma, sest „Põgene vaba laps“ paneb minus mingid protsessid tööle. Eriti nüüd, kus ka…

  • Igapäevased toimetused, mida ma teha ei oska

    Ma ei tea, kust mul tuli selline hullumeelne mõte, aga ma võtsin otsuseks paar nädalat tagasi, et meil on lastele alati olemas köögiviljad, mida näksimiseks võtta. Selline tüüpiline…

  • Keegi ei taha mulle telefoni müüa

    Mul kukkus telefon maha. Ja siis jälle. Ja siis jälle. Nende kukkumiste vahele jääb keskmiselt kolm-neli kuud, aga aeg-ajalt kukub mul telefon maha. Palju olekski loota, et ta…