Eksperiment – kasulik või kasutu?

Postitus valmis koostöös Omnivaga

Minu eksperiment koos Omnivaga sai edukalt lõpetatud. Lapsepõlvest saadik on postkast tähendanud minu jaoks teatud sorti elevust. Kui mind väiksena terveks suveks maale kupatati, oli seal vähe asju, millepärast erutuda. Ma olen nii vana mees, et minu lapsepõlves ei olnud internetti, nutiseadmeid. Isegi telerit polnud tervet päeva, vaid oli hommikuprogramm, siis pool päeva värvilist liikumatut ekraani koos pika katkematu signaaliga ja siis õhtul oli programm tagasi. Seega kontakt välismaalimaga oli minimaalne ja ei ole ka üllatav, et nädala kõige vingem hetk oli see, kui külla saabus autolavka. Kuid see tuli korra nädalas. Teine asi, mille pärast elevust tunda, oli postkast. Selle tühjendamine oli korralik ettevõtmine, sest see asus maamajast umbes kahe kilomeetri kaugusel ja see oli ideaalne ettekääne kodust kaugemale pääseda. Loomulikult oli enamus päevadel postkast tühi ja ma oleksin võinud vaid unistada reklaamist postkastis.

Ka nüüd pole olukord suurt muutunud, selle vahega, et postkast on koduuksest kaheksa meetri kaugusel. Kuid kirju ei tule ikka pea mitte kunagi ning ainus, mis postkasti saabub, on reklaam. Kuid jätkuvalt tunnen ma teatavat elevust, kui ma postkasti avama lähen ning lapsed tunnevad ka, kui nad paluvad, et ma võtmed nende kätte annaksin, et nad saaksid selle kasti ise avada. Oh seda rõõmu, kui seal midagi sees on, sest me avame seda umbes kaks korda nädalas ja ei tulegi pettuda, sest postiljon on meie kandis vastutustundlik ning teeb oma ringi kohusetundlikult alati ära. 

Eelmise postituse ajal nurises paar inimest, et miks ma räägin kasutust asjast nagu otsepostitustest, siis kasutu on see vaid siis, kui sa seda ei kasuta. Meil saavad brošüürid algusest lõpuni ära kasutatud. Näiteks tegi Piiga eile kollaaži nimega “Minu pood” ja lõikas välja kõik tooted, mida ta enda poes müüa soovib.

Kuid eksperiment seisnes selles, et kas ma enda jaoks otsereklaamis mingit kasu leian, või on see juba saabudes vanapaber? Paljudel kindlasti ongi ja ma soovitaksin kasvõi juba looduse säästmiseks kaaluda kleebise panemist postkastile. Kuid kui sa kasutad, siis võib sealt leida täielikku kulda. Ok, kui mitte kulda, siis vajalikku kindlasti. Lugejad soovitasid ka äppi, kus olla kõik brošüürid olemas, aga sellist äppi ei ole. On vaid äpp, mis kajastab ainult toidukauplusi. Minu jaoks on põnevad hoopis tööstuskaupade pakkumised ja kui mul oli seni vaid kaks poodi, kust ma endale tööstuskaupu vaatamas käisin, siis selle nädalaga avastasin ma endale mitu tükki veel juurde, millest ühest skoorisin ma endale riiuli, mida ma pikalt nillinud olin, aga rahakott seadis enda piirangud. Tänu reklaamile sain ma ideaalse riiulkapi umbes kolm korda soodsamalt, kui ma isegi unistada julgesin. Mulle kirjutas veel üks sõber, et veame kihla, et sa ei viitsi seda riiulit kokku panna. Ma luban, et tänase päeva jooksul saab see kokku!

Eksperimendi eesmärgiks oli leida viis pakkumist, mis minu jaoks huvitavad on. Esimesest, riiulsüsteemist, ma juba rääkisin. Teiseks avastasin ma, et Rimis on lõhefilee pea kaks korda odavam, kui poes, kus ma seda tavaliselt ostmas käin. Rimi ei ole mu kodupood ja ma satun sinna pigem harva. Suurepärane tulemus nii rahaliselt, kui ka see, et see lõhe sai küpsetatud õues lõkke kohal ja õhtusöök poole hinnaga mitmeks õhtuks. Noh, minu õhtusöök. Lapsed on mul Esileedisse, kes soojendatud toitu eriti ei armasta. Eriti kui see on kala, sest see on… kala. Minu vaimustust kala vastu võetakse siin peres vastu suure skeptilisusega. Eks nad ikka söövad ka, aga pigem sellepärast, et ma midagi muud ei valmistanud. Parema meelega kugistaks nad vanaema tehtud makarone.

Kolmas toode, mis loosi läks, oli Härmavili wokisegu. Ma armastan köögivilju, kui ma neid ise tükeldan, sest mulle ei meeldi suured tükid. Enamus külmutatud segudes on lillkapsad ja brokoli suurte tükkidena ja no ei.. aitäh, aga ei. See wokisegu on ideaalne- peenikesed ribad ja täpselt sellised nagu mulle meeldivad. Ka pole seal brüsseli kapsast, mis on põhimõtteliselt kapsaste koriander ja on võimeline iga toidu pekki keerama.

Neljandaks soodukaks oli tualettpaber, sest kui me oleme möödunud haiguspuhangust midagi õppinud, siis apokalüpsise ajal on hindamatuim valuuta desvahend ja vetsupaber. Kuid seda jagades hakkas sisse voolama kirju, et tegelikult see ei ole parim pakkumine turul, vaid konkureerivas poes on sama tualettpaber pea 40% soodsam. Päev hiljem oli ka selle reklaam mu postkastis ja igatahes on meie vetsupaberi vajadus kaetud vähemalt septembrini, sest see ei aegu ja ma olen seda alati osnud korraga ja suurema plokiga.

Viiendaks leiuks oli Mammutpäevade Luunja kurk, mille hind on drastiliselt vähenenud. Tore on näha, et nad ei kasuta enam kurkide kastmistöödel riigikogulasi, vaid leidsid kellegi soodsama, sest mis muu seletaks nende kurkide tavapärast hinda.

Nagu ma ütlesin, on reklaam postkastis kasutu, kui sa seda ei kasuta. Kui sa seda ei kasuta, hangi kleeps ja anna enda panus puhtamasse loodusesse. Suur osa pakkumistest ei olnud ka mulle mõeldud, sest meil kõigil on välja kujunenud eelistused, mida me poest ostame. Kuid kuna ma olin vastuvõtnud väljakutse, ei suhtunud ma sellesse kerglaselt, vaid keskendusin sisusse. See on nagu kullakaevamine – sa ei lähe suure kullakamaka otsa, et siis sealt liivapuru maha pühkida, vaid sa lähed suure liivahunniku otsa või külma ja märga jõkke, et sealt imetillukesi kullaterakesi välja sõeluda. Kui läbisõeluda ka pakkumised, siis on võimalik skoorida päris hästi ja sellega ka kokku hoida kümneid ja miks mitte ka sadu eurosid. Minu eksperiment kestis vaid kolm päeva ja olen juba rahul.

Kommentaarid

“Eksperiment – kasulik või kasutu?” on saanud ühe vastuse

  1. Eva-Maria ütleb:

    Oh, me peres vaatame kohe soodukalehed läbi ja ringitame igaüks, kes mida tahab ja vajab. Luunja kurk on lihtsalt nii lemmik, aga jah, kallis lõbu 🙁 Kui soodukas on, siis ikka ostan mitu tükki ja sööme mõnuga 😀 Aga jama on, et tihti on jah eri kettides samal ajal täpselt samad tooted soodukaga :O No mida noh?? Siis võrdle, kus ikka odavam on ja…Mõnel asjal on aga harva soodukaid, kui on, siis ostame rohkem. Kõik poed suht lähedal üksteisele ja sellepärast hea käia korraga läbi, aga no see värk ka, et ei ole ainult mingi soodukaperiood, vaid reaalselt igal päeval uus kategooria!!? Aga no kogu nädalaks või kauemaks ei jagu ju kaupa jälle. Tihti mingi üks laar on poes, mis kohe ära ostetakse ja siis kampaania lõpuni tiksub see tühi riiul seal 😀 Ei saa ilma soodukateta, aga no deem, on ikka teadus küll…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sinu pesupesemisvahend peab olema

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…

  • (NKHKT)-40kg ja nutikella valik

    Mul on tõsi taga, kui ma räägin, et ma plaanin aasta lõpuks 40kg vähem kaaluda. Tundub suur number, aga see on vähem kui kilo nädalas ja kuna nädalad…

  • Odraiva. Ehk kuidas ma napilt otsad oleks andnud

    Ma saan nüüd öelda, et ma olen teispoolsuses ära käinud ja tagasi tulnud. Teispoolsuseks pean ma siis seda, et mul oli silm valus. Mõni teist tahaks kindlasti vahele…