a kui suur annetaja Henry on?

07.05.2020

Postitus on koostöös Swedbankiga

Kas teie olete suur annetaja? Ma tean, et minul on selles vallas veel suur samm edasi minna. Mulle väga meeldib aidata ja ma olengi üldises plaanis abivalmis, aga kui me räägime anonüümsest heategevusest, siis mul on tunne, et selles jääb minu jaoks midagi puudu ja ma ei tea, mis see on. Ei, oot, tean küll – ülevoolav tänu! Pole paremat tunnet, kui aidata kedagi, kes omakorda väljendab ülevoolavalt, kui õigesse kohta see abi tuli, millele mina omakorda rehman käega vastu, et ah, see pisiasi…

Soov saada tagasisidet nüüd ja kohe on aga paljude jamade juur. Sellepärast ei tööta näiteks ka dieedid, sest kui sa päev otsa õigesti toitud ja järgmine päev ootusärevalt peeglisse vaatad … vahib sealt vastu täpselt sama tüüp, kes eile ja mis veel hullem – ülehomme on ka sama seis ning mitte mingisugust silmaga nähtavat muutust ja nii me kipume käega lööma, sest muutused on nii pikaldased tulema.

Kuid heategevuse esimene eesmärk peaks olema muu kui endale hea tunde tekitamine. Ma olen lihtsalt arvamusel, et igaüks, kes on kusagile jõudnud ja tunnebki, et ta on midagi enda elus saavutanud, siis parema ühiskonna loomiseks, peaksime me aitama neid, kes seda abi vajavad. Olen ka ise seda kogenud ja oli aastaid, mil me kulutasime jõulude ajal võhivõõrastele lastele kingitusi tehes kordades enam, kui enda lastele ning mitte ainult sellepärast, et meil on nendest tänamatutest jõmpsikatest villand, vaid meil on kõik olemas, et normaalselt toime tulla ja natukene ka kõrvale panna. Paljudel ei ole. Kui jõulukingi sooviks on märgitud pesemisvahendid ja jope, siis ilmselgelt ei soovinud ta seda, mida ta tahab, vaid seda mida vajab.

Ja enamike inimeste annetamine piirdubki selle ühe talvise kuuga ja väljaspool detsembrit sellele tähelepanu ei pöörata. Kuigi see võib tulla üllatusena, siis tegelikult ei ole detsember selline maagiline kuu, kus kõik järsku haigeks ja vaeseks muutuvad, vaid lihtsalt siis räägitakse sellest enam. Muul ajal aastas peavad organisatsioonid ja abivajajad ise toimetama nii, et eesmärgid saavutatud saaks. Õnneks on ka inimesi, kes seda mõistavad ja ma olen ka ise liikumas sellesse suunda. Sellesse suunda, kus mul läheb automaatselt arvelt iga kuu raha minu poolt valitud heategevusele ja hoolimata sellest, et ma ei näe igakuiselt, kuidas selle organisatsiooni liikmed pisar silmil mu ukse ees mind tänamas käivad, on ikka hea tunne.

Swedbanki klientidel on eriti lihtne head teha nii, et sentigi selleks kulutama ei pea. Kui teil on Swedis deebet- või krediitkaart, siis kogunevad teil pangakontole ka preemiapunktid. Teate küll seda keskkonda, kus on hästi suur valik, mida enda punktide eest vastu võiksite saada ja samas pole seal midagi valida. Pea igal aastal jõuavad mul enamus punktid aeguda. Kuid mitte sel aastal, sest süsteem on muutumas ja preemiapunktisüsteem sellises vormis kaob ära. Selleks, et punktid kaotsi ei läheks, saab seal lehel valida võimaluse, et need annetada. Kõige lihtsam viis kuidas teha head ja aidata neid, kes seda vajavad. Muidugi sa võiks valida endale auhinnana aknakaabitsa või mälupulga, kui sul neid vaja läheb… või sa võiks panustada enda karmasse.

See on vaid üks näide, kuidas näha kaugemale, kui enda pisikene maailm. Tegelikult on praegusel ajal loodud nii palju võimalusi, kuidas me saaksime aidata. Mündikassad poodides kassalettide juures, nupp taaraautomaadil, on loodud täiesti spetsiaalsed keskkonnad nagu https://www.armastanaidata.ee/, kus saad valida kõige hingelähedasema teema ja aidata nii paljuga kui võimu on, sest jumal hoidku selle eest, aga kui me peaksime ise mingite halbade kokkusattumiste tulemusena abivajaja poolele, siis need, kes teevad otsuse aidata ja kes mitte, on otseselt need, kes määravad su elu saatuse.

Kuidas siis mina olen läbi aegade heategevusse panustanud? Oh, ma ei mõelnud seda küsimust eriti hästi läbi, sest sellest tuleb maailma lühim nimekiri. On heategevusaktsioonid, millesse ma regulaarselt panustan. Kui toidupanga inimesed poes on, panustan ma alati ka nende korvi täites. Pardiralli on koht, kuhu igal aastal ka minu raha läheb. Muide, tänu teile kasutavad Pardiralli inimesed mind enda sisekoolitusel näitena, kuidas blogijad eesmärgile kaasa aidata saavad. Nimelt paar aastat tagasi tegin ma postituse, et ma toetasin üritust ja näitasin annetatud summat, milleks oli vist 25 eurot. Sel päeval tõusis nende annetuste kõver märgatavalt ja koos teiega aitasime me lapsi, kes on silmitsi selle koleda haigusega. Loodan, et hoolimata koroonast toimub see uuesti ja me saame toeks olla. Lisaks läheb mul igakuiselt veel ühele heategevusele 10 eurot. Pole palju, kuid algus seegi.

Igal juhul ei olnud ma teadlik, et Swedis need boonuspunktid saab ära annetada, kuni nad sellest mulle rääkisid. Äkki ei ole teie ka ja ärge laske neil punktidel lihtsalt “hapuks” minna, vaid kasutage võimalust ning toetage neid, kellele abi kriitilise tähtsusega on. Ma vaatasin, et mul on hetkel 171 punkti, mis tähendab, et ma saan 120 punkti heategevuseks kasutada, mis teeb… kaks eurot … Pole just palju, aga kui tuhat inimest toetab kahe euroga, teeb see juba 2000 eurot. 

Kuidas teil suhted heategevusega? Olete jõulude paiku helde, või juhtub muul ajal aastas seda ka?