“Miks issi meiega üldse mängida ei taha?” – a mida henry teeb?

“Miks issi meiega üldse mängida ei taha?”

19.03 2020

Postitus on koostöös LEGOga

“Issi mängib meiega nii vähe!” kuulsin ma ühel päeval teisest toast, kui Piiga Esileedile kurtis. “Miks issi meiega üldse mängida ei taha?” valas Noorsand teise küsimusega veel õli tulle. Tubli abikaasana kaitses Esileedi mind, et mul on tarvis tööd teha ja ei ole mängimiseks aega. Ongi noh. Mul on tõesti palju teha ja panin vaikselt lahti olnud Facebooki akna ristikesest kinni.

Ma ei arvanud üldse, et see aeg, mis ma lastega mängides veedan, ei ole piisav. Mulle tundus just, et ma ju müran nendega päris palju, kiigutan jalgadel, mängin kolli, kui neid mööda maja taga ajan, kuid nüüd olid neil Esileedile etteheited, et mina ei mängivat nendega piisavalt.

Jah, ma olen aina edasi lükanud teatud mänge. Näiteks seisab toanurgas kaks veel avamata LEGO komplekti ja ma olen juba mitu kuud lubanud, et me paneme need varsti kokku. Iga kord, kui nad selle avastavad, siis nad küsivad, et millal see varsti juhtub, aga kurat võtaks, mul on vaja ju tööd teha! Ma pean selle prioriteediks seadma ja mänguni jõuame siis, kui mul selle jaoks aega on. “Aga kuna see juhtub?” ei jäta mind tavaliselt Vennas rahule ja alati, kui me räägime mingist ajaperioodist, siis ta tahab, et ma näitaksin sõrmede peal, kui kaua ta veel ootama peab. Kui ma näitan ühte sõrme, on ta ülirõõmus, sest üks on ju ometi nii väike number. Vahet ei ole, kas ma mõtlen selle all ühte minutit, tundi, päeva, nädalat, kuud või aastat. Kõik sobivad, sest üks on nii väike number!

Kuid kaua ma venitan? Ma ju ei soovi anda lastele katteta lubadusi ja olles ebamäärane täpse toimumisaja suhtes, ei anna neile ka just eriti head eeskuju. “Tulge, hakkame LEGOdega ehitama!” hüüdsin ja panin otsustavalt läpaka kaane kinni. Piiga tuli esimesena uksele ja vaatas oma suurte silmadega otsa ja küsis vaikse imestunud häälega: “Päriselt?”. Olukord on tõesti halb, kui ma ütlen lastele, et ma mängin nendega ja neile see sedavõrd uskumatu tundub. “Muidugi päriselt. Otsi oma LEGO välja ja hakkame ehitama!” Kui te oleksite Piiga särama löönud nägu näinud. Teda on üldse lihtne rõõmustada. Lapsi üleüldiselt on lihtne rõõmustada ja siin olen ma märganud kahte peamist põhimõtet, mis neid rõõmsana hoiab: täida enda lubadusi ja teiseks, mängi lastega.

Lubasin ka, et ma olen täiesti rahulik ehitades, sest need väikesed inimesed alles katsetavad ja õpivad. Nii pahatihti kujutan ma ette, et nad on juba suured, aga tegelikult on nad jätkuvalt väikesed “titad”, kes vajavad õrnust ja toetust. Seepärast on ühiste mängude jaoks vajalik end välja puhata ja kõht täis süüa. Vaikselt klots klotsi haaval hakkasime me joonise järgi ehitama ja kuna ma ju tahan nendega rohkem kvaliteetaega koos veeta ja selline meisterdamine annab meile selle võimaluse, siis ma nautisin sellest igat hetke…. või noh vähemalt esimest tundi. Nagu ma ütlesin, siis ei tohi unustada, et tegu on väikeste lastega ja nad väsivad ja tüdinevad palju kiiremini, kui täiskasvanud. Ka sain ma järjekordselt kinnitust, et kuigi mulle meeldib neid nimetada kolmikuteks, ei ole neil peale sarnase välimuse mitte midagi ühist. Iga kord kui me koos midagi teeme, siis ma tunnen ka seda, kuidas meie side tugevneb ja ma ei ole selline autoritaarne tegelane kodus, kes korrale kutsub, vaid ma olen nende sõber, kellele nad palju meelsamini end avavad ja see on suur asi.

Kuid selline koosmängimine kasvatab ka laste enesekindlust, sest mul on võimalik kiita nende progressi iga mingi aja tagant ja kui ma kiitsin nende osavaid lahendusi, said nemad samuti aina indu juurde, sest said kinnituse, et nad teevad head tööd. Uuringud on öelnud, et 30% peredest mängib lastega nädalas kokku vähem kui viis tundi. Ma kindlasti veedan nendega rohkem aega, aga aeg veedetud mängides.. ma kardan, et ma langen sellesse nukrasse 30% sekka ja mul on sellest nii kahju. Tegelikult teeb see ju alla tunni päevas, mis ma peaksin lastega mängimisele pühendama ja iga kord, kui me mängime, siis ma naudin seda täielikult. Ja ma ei pea silmas müramist ning lollitamist, vaid ma pean silmas nendega mängimist – nende fantaasiamaailma sisse minemist ja LEGO ehitamine on üks suurepärane viis, sest see on põnev nii lapsele kui mulle.

Meie seekordseks komplektiks oli mereloomade kliinik majakaga ja kuigi selle kokkupanek võttis tunduvalt rohkem aega, kui ma algselt planeerinud olin, olid need minu jaoks põnevad ja lõõgastavad tunnid, mil ma sain oma lastega mängida ja osa nende päevast. Ma tahan, et see muutuks meil normaalsuseks, sest tegelikult ei tee ma ju päevad läbi tööd, vaid ma ei ole mängima läinud sellepärast, et ma PEAKSIN tegema päevad läbi tööd ja isegi kui ma ei tee, siis mängima ei tohiks ma ometi minna. Võin ja hakkan. Homme läheb meil lahti suuuuuuuuuuuure LEGO nurgatankla kokkupanek. See võtab meil kindlasti päevi. 

Kas teie peres mängitakse juba väikeste LEGOdega? Ma saan teile välja loosida kaks kasti LEGO klotse, et lasta enda fantaasial lennata, et sellest ise mõni maja või robot koos lastega meisterdada. Ma loosin kaks võitjat. Selle võitmiseks, mine mu instagrami (LINK) ja järgi seal juhiseid, mida võiduvõimaluseks teha. Loosin täna nädala pärast. Edu!

Kui ka sina pingutad, et lastega rohkem mängida, siis viska postitusele FBs pöial. Siis jõuab see mõte äkki rohkemate inimesteni 😉

Eelmine postitus Järgmine postitus

13 kommentaari

  • Anneli

    19.03.2020 at 14:16

    Jaaaa, meie ka armastame legosid! Jõudumööda ostame ikka ja kokkupanekut ootan ma tavaliselt isegi lapsest rohkem 😀
    Seda on nii vahva näha, et mida aeg edasi, seda osavamaks ta muutub. Oskab nüüd juhendeid ise lugeda, aga siiski meeldib talle, kui koos tegutseme. Ja see on nii tore 🙂

    1. Henry

      19.03.2020 at 19:09

      minu omad tahavad veel, et kui me neid väiekseid kokku paneme, et ma alati juures oleks. Ei usalda veel enda juhendilugemisoskusi. Aga küll aparaneb 🙂 Püsige terved!

  • Kristiina

    19.03.2020 at 19:49

    Me oleme ammu igasuguseid ägedaid legosid vaadanud ja mõelnud, et siis kui kunagi lapsed on.. Noh, nüüd üks on, aga pisike alles 🙂 Aga oioi, kui ta piisavalt suur on, siis hakkab meil siin selliseid uhkeid legosid olema..

    1. Henry

      19.03.2020 at 20:43

      Ma tean, mida sa tunned 😀

  • Ave

    19.03.2020 at 23:37

    Legod on nii lahedad. Lapsed ei tüdine neist iial ära ja uued legod kuluksid hetkel väga ära

    1. Henry

      20.03.2020 at 00:30

      võta siis loosist kindlasti osa Instas 🙂

  • Kristel

    20.03.2020 at 21:51

    Ma olen kohutav ema , ma lihtsalt ei jaksa enamasti mängida. Aga legodega kuidagi teistmoidi, nendega on omal ka lõbus 🙂

    1. Henry

      20.03.2020 at 21:53

      sa ei ole kohutav. Ma ei suuda ka end kokku võtta, et paljusid asju teha. Teemegi muid siis

  • mammi

    20.03.2020 at 23:04

    Mul on keeruline lastega mängida muud kui lauamänge, ei oska kuidagi mänguga kaasa minna. Vahel on ikka suured süümekad peal 🙁

    1. Henry

      20.03.2020 at 23:37

      täiesti loomulik reaktsioon. Aga õnneks on maailmas nii palju muid asju, mida lapsega teha 🙂

  • Laura

    21.03.2020 at 05:59

    Ma mõtlesin ka alati, et oh kui lapsed saan siis ostan kõik legod kokku. Nüüd on põngerjas 3 ja tal on rohkem legosid kui mul terve elu jooksul oli. Iga kord kui mees lapsega linnapeale läheb tuletan talle meelde, et ta rohkem juurde ei ostaks, pankrott on juba silme ees 😀

    paneme tasakesi juhendi järgi neid kokku aga laps juba ehitab ise ka asju natuke. Ostsime hästi palju just lego friendsi, sest nendega saab igapäevaseid asju mängida ja pojale väga meeldib. Aga mis kõige tähtsam, meile täiskasvanutele meeldib ka nendega mängida!

  • Meriliis

    21.03.2020 at 07:55

    Mulle tundub ka, et kas vanuse või kes teab millega kaob see mängimise oskus ära. Sellepärast on legod ja puzzled minu lemmikud. Ei pea erilist rollimängu arendama 😀 ja õnneks on meil issi, kes võtab enda ülesandeks muud mängud ja lollitamised 😀

  • Anni

    21.03.2020 at 09:19

    Minul tütar saab juba 12 aastaseks, septemris aga väiksest saadik on ta suur legofänn olnud ja neid jätkub meil veel siiani hunnikutes kodus, kuigi selle kokkupanek enam nii tihti ei ole. Loosist ma osa ei võta, võidku see kellel seda vb rahaliselt ei ole võimalik saada. Mina olen ka juba pikki aastaid blogi lugenud aga kommenteerima kuidagi ei ole sattunud aga kõik postitused on mul alati läbi loetud ja elan väga kaasa teie perele. Peale teie blogi loengi ma ainult 1 blogi veel ja see on minule täiesti piisav.
    Kõike paremat teie perele soovides. ❤️

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.