Liha või kala?
13.03.2020
Postitus on koostöös Heimon Kalaga
“Oh, see koostöö sulle kindlasti meeldib!” ütles Esileedi, kui Heimon Kala viskas mõtte õhku, et äkki me võiks midagi koos teha. On nad ju turul olnud juba omajagu aega, aga seda peamiselt Soomes ning Eesti tarbijale tutvustamine on alles päevakorras. Esileedi tunneb mind, sest ma olen ilmselgelt sündinud vales kohas. Mina peaksin elama kusagil rannikul, kus ma õngitseksin mereande, sest ma söön kõike muud vaid sellepärast, et Tartu ei ole just mereannimeka.
Kui mul on valida, kas süüa väga hästi tehtud kala või väga hästi tehtud liha, siis võidaks kala igal korral. Kuid sageli ei ole see hästi tehtud ja kusagile välja sööma minnes ei ole kala seepärast kunagi mu esimene valik. Tavaliselt on see üleküpsetatud ja maitsetu tükk ning juba teise ampsu juures ma kirun ennast, et ma Esileedit ei kuulanud, sest tal on mingi jumalast antud anne valida menüüst alati kõige parem toit. Aga ega ma ei õpi enda vigadest ka ja järgmine kord, kui me koos sööma läheme ja ta ütleb, et see tundub hea, et telli endale äkki see, siis see soovitus läheb kurtidele kõrvadele ja ma tellin selle, mis mulle endale ahvatlev tundub… ja pärast kahetsen.

Heimon Kala on aga kalatööstus Saaremaal, kel ka kalakasvatus Saaremaal ja tänaseks on nende tootevalik juba päris lai ning me tegime kokkuleppe, et kuna nende valikust ei tea ma mitte kui midagi, siis iga kuu ma proovin midagi ja esimeseks asjaks, mida ma proovin, on nende hitt-toode “õrnsoola vikerforellifilee” poolekiloses pakendis. See pidavat olema kõige enim ostetud pakendisuurus, mis mulle oli aga üllatav, sest meie poes ühtegi üle 100 grammist pakki punast kala ei müüda. Minu valik oleks ka suurem pakend, sest esiteks kestab seda kauem, kui üheks söögikorraks ja teiseks kulub 5x100g tootele kilet ja pappi räigelt palju. Ma püüan üldse mitte osta ei neid 100g sinke, ega kalatooteid, aga vahel ikka.
Tavaliselt on minu kalavalikuks lõhe, sest selle liha on natuke hõrgum ja pehmem ning siin pean ma kiitma Heimon Kala forellifileed, sest see ei jäänud lõhele mitte kuidagi alla. Tavaliselt on forell ka natuke odavam kui lõhe ja kui mu kohalik Coop selle sortimenti võtaks, oleks see minu absoluutne valik.
Kuidas mina enda õrnsoolasuitsuforelli armastan? Esiteks loomulikult on see imeline võileiva näol. Muide, esimest korda, kui ma õrnsoolakala proovisin, oli alles Iirimaal. See oli aastal 2001 ja see oli imeline. Sellest ajast saadik, on minu lemmik hommikuvõileib: ciabatta või muu taoline saialine, avokaado, soolaforell, pošeeritud muna ja peale maitserohelist. No ei anna puusse panna ja täiesti fantastiline kombo. Kala ja muna kooslus on üldse, mis alati toimib. Kuid kala peab ka olema kvaliteetne ja nagu öeldud, siis Heimon Kala on enda retseptiga kümnesse pannud – see on maitserohke ja suurepärase tekstuuriga.
Teine lemmikviis on soolaforell wrapi sees. See on vist klassika kusagil snäkilaudadel. Kuid ka siin on väga oluline kala kvaliteet. Ok, ma siin rõhutan aina, kui oluline see on. Siin vist pole vahet, mis toiduga tegu on – kehv kala rikub iga toidu ja ma olen seda kogenud. Kuid wrapi jaoks on tarvis õhukest lavašši või tortillat, selle peale määrid toorjuustu ( ma armastan enne toorjuustu sisse segada tilli ja midagi muud rohelist, mis käepärast on), siis kiht spinatit, siis õrnsoolaforelli, mille peale natuke kappareid (mida mul just täna pole) ja pigistan sidrunimahla, keeran rulli, panen tunniks külmkappi ja voila, suurepärane tulemus on garanteeritud.
Kolmas koht, kus ma seda alati kasutanud olen, on salat. Mul ei ole väljakujunenud salatiretsepte. Kui ei ole tegu klassikalise salatiga nagu Caesari või Waldorfi salatiga, kus sul on mingid kindlad ootused selle suhtes, mis sa sinna sisse paned, siis mina teen salateid sellest, mida ma kapist leian. Sel korral leidsin ma natuke frillice salatit ja spinatit, kirsstomateid, marineeritud kurki, avokaadot, panin soolaforelli ja pannil lasin soojaks kikerherned, mille peale lõin ka ühe muna ning kallasin peale. Kastmeks pigistasin oliiviõli ja sidrunimahla. Sai imeline salat ja kuna kõigil koostisosadel on selline õrn ja leebe maitse, tuli forelli mõnus mekk suurepäraselt läbi.
Igal juhul esimese tootega olen ma väga rahul ja kiidan. Ma olen suur kalafänn ning ei pidanud pettuma. Ma armastan liha ka, aga liha on minu kogemustele tuginedes natuke keerulisem pekki keerata. Kala valmistamisel pead sa olema ettevaatlik ja pead teadma, mida teed. Heimon Kalas ilmselgelt teavad. Muide, kui tahate ka ära proovida, siis mul on hea võimalus välja loosida üks eriti rikkalik korvitäis tooteid, kus ei puudu ka see see sama õrnsoola vikerforell. Osalemiseks peaksid sa olema nii Heimon Kala kui minu Facebooki jälgija ja jäta kommentaariks (kas siia või Facebooki postituse alla), mis oli sinu viimane eredaim kala maitseelamus? Loosin juba järgmise nädala teisipäeval.

Ahjulõhe alatiiii maitsev elamus
Kala on minu eelistus nr 1 , lõhepasta krevettidega pidevalt mul menüüs ja õnneks on see ka laste lemmik! 🙂 Ses suhtes eredat momenti pole , lihtne inimene lihtsad maitsed 🙂
Tanduuri kala tikka oli täna mu õhtusöögiks. Käisin Solarise Chi-s. Väga maitsev lõhe! Ma olen ka kalafänn.
Heimoni Vikerforellifilee külmsuitsu, leegitatud! Kõige parem kala elamus!
Mul o kolm last ja seega ei saa me just väga tihti endale kala lubada. Viimane oligi kuu aega tagasi selkust ostetud forell, mille ahjus koos sibula ja tilliga valmis küpsetasin. Ah, tegelikult heeringat ja kilu sõin siin vahepeal ka aga neid ma pean üksi sööma, sest ükski mu pereliige siis minuga ei ühine. Võiks selle kalakingi nüüd võita küll
parim kala on toores soolatud lõhe..lihtuses peitub selle võlu. pehmel saiaviilul soolatud lõhefilee sidrunipipraga…mmm..parim!!!!
Minu viimatine väga maitsev kalaamps oli lavaširull, mille sisse oli keeratud kergsoola forell tilli, salatilehe ja majoneesiga. Kiire, lihtne ja ülimaitsev
Kala on ka minu suur lemmik, aga sööme seda harva, sest meedpere ei fänna. Viimane elamus oli juhuslikulylapsega jalutades mööda mingist müügiputkast, kus kala pakuti, kaasa haarasime suitsulatika, ühe mu lemmiku.
Viimati sõin kala sushis ja no imeline. Kui ma aga ostan nt valmisvõiku lõhega, kus ei tohiks ühtegi luud olla, ja terves partiis ongi ilmselt ainult üks, siis selle ma ka saan. Selline anne mul leida luid. 🙂
Abikaasa toob alati Norrast enne jõule sealset forelli või lõhet. oeh kui mõnusalt rasvane see on 😛 Ei anna siisega võrreldagi….
Mu ema oskab väga hästi suitsulatikat teha, super kala, seda võiks jäädagi sööma.
Suitsulest ja praetud räim – ulme, kui hea 🙂 Peenematest elukatest rääkimata. Armastan väga kala ja see korvitäis oleks superkink meie perele.
Ahjus fooliumi sees küpsetatud lõhe või forell, see viib alati keele alla. Võiks isegi tihemini seda süüa.
Viimane maitseelamus oli see, kui kodune kalamees ise kala püüdis ja selle taignas ära küpsetas
Tuttava iae püütud ja kodus tehtud sprotid nomnom..
Igal juhul kala 🙂 kõige parem on muidugi kala osta otse kalamehelt aga ega seda alati ei saa ju.
Klassikaline on ikka ahjulõhe, kuid eelmisel suvel avastasime enda jaoks Mustveest poest toodud kohafileee ja no super on paneeritud koha. Ja seda peab meil kodus mees tegema, sest mina kipun õliga koonerdama ja siis pole need üldse enam nii maitsvad.
Tänaseks 9aastane on suur kalafänn alati olnud 😀 mina ja mu härra ka muidugi. Aga selles sul õigus, väljas söömas käies kala ei tasu enamus kohtades võtta, no ei osata teha. Kaks varianti :toores või üleküpsenud.
Viimane elamus oli Saaremaal isa püütud forelliga tegin äkilist enda moodi.
Kala õhukesteks viiludeks ja kihiti karpi sibula, meresoola, chilli ja sidruniga. Terve kala sai kahe päevaga otsa. Lootsin küll, et jagub kauemaks kuna ikkagi terve kala, aga laps käis iga natukese aja tagant näksimas
Soolalõhe eluhea asi. Aga parimat kala sain suvel Saaremaa… Kurja kui hea graavilõhe seal oli
Mulle väga meeldib suitsukala, otse ahjust, soojalt! Õnneks on see võimalus kodus olemas 🙂 Kuid mis siin salata, kala sööks iga kell ja igas asendis, ahjus, praetult, salatis, sushis, kus iganes 🙂
Pole väga ammu kala söönud…aga kala on maruhea küll
Ostsin nädal tagasi külmsuitsu lõhet. Koju kõndides panin kõik paika, et kuidas ja millega söön 🙂
Jõudsin koju ja mu 3 aastane neiu nägi-emmmeeeeee tõi kalaaaaa ja hüppas üles alla!
Kokkuvõte: sain väikese tüki kala, natukese saiaga-oli seegi väga maitsev.
Aga Leenule maitses ülihästi.
Ka meie valime iga kell kala üle liha!
Ise Emajõest püütud ja värskelt suitsetatud soe latikas 🙂
Viimane maitseelamus oli tõenäoliselt röstsai lõhega – mmmmm.. Kuna lõhe ja forell on lapse vaieldamatud lemmikud, siis tihti satubki kala ostukorvi just tänu temale ja tema seda kõige rohkem kodus ka hävitab, nii et endale eriti ei jätkugi
Kalaaaaa
Olen suur kalasõber. Pole isegi peent saia või salatit kõrvale vaja
Ahjulõhe on väga hea, lõhequiche ka vägalemmik ja tegelikult söön kõiki kalu lapsed päris räime ja kilu ei taha aga mulle sobivad nood ka:) ainult kalasupp mulle miskipärast ei maitse.
Viimane maitsev kalaamps oli suitsulatikas
Suitsulatikas on alati üli hea 🙂
Kohe ei osakgi öelda kes on tootja aga osta tasub Saaremaal tehtud soolaheeringa fileed, täits ailma õlita, mõnus paks, mütakas ja no läigib hõbedaselt 🙂 tavalises vaakumpakendis ja Saare Hõbe on nimeks 🙂
Eilne forell vürtsika pak choiga 🙂
Paella 🙂 isevalmistatud ja sõltuvusttekitav
Kalakalakalakala, iga päev sööksin võimalusel kala <3
Viimane suur avastus oli riisigaleti peal avokaado ja suitsulõhe viil hommikuks, imeline!
Õrnsoolalõhe musta leiva ja avokaadoga
Viimane kõige parem kalaelamus oli kodus, kui ise suitsuahjus forelli suitsetasime..seda maitset ei anna lihtsalt sõnadega edasi anda! Kindlasti oli see parim suitsuforell, mida kunagi saanud olen! Samas ei keeldu ka teiste valmistatut proovimast ja kinkekorvi ohtra kalavalikuga võtaksime rõõmuga vastu! 🙂
Ahjulõhe sõbra juures riisi ja valge kastmega. Mm… nii hea
Sain hiljuti ühes restoranis imemaitsvat suitsulõhesalatit hea meelega teeks seda kodus järele
Muidu meie pere suur hitt on koorene lōhesupp
Ma söõn tööl löunaks lihtsalt otse karbist suitsukala 🙂 .
I
Kala on ülim!
Mu suur lemmik on soolatud kala. Olgu see siis siig,lõhe v forell,kõik on jumalikud.
Minu viimane maitseelamus oli väga hästi marineeritud angerjas.
Minule kala meeldib. Meeldivad ka krevetid ja karbid ja need valged asjad, mille nimi meelde ei tule(meenutavad pekki aga on maitsvad :D) Kala saan enamasti siis, kui mu isa seda turult toob, ise ei raatsi väga tihti osta. Kui antakse valida, kas kala v liha, siis mees võtab kala ja mina liha ja siis jagame, win-win 😉 Väljas käies ma kala ei tavaliselt ei telli, sest enda tehtud meeldib rohkem(mkr on siinkohal suurelt tänatud :D) Aga uuteks maitseteks on alati valmis 🙂
Mereannipasta tuli päris hästi välja. Muidugi soolalõhe röstsaiaga on hästi hea.
Käisin pühapäeval Pangodi kalarestoranis ja tellisin ahjulõhe toorjuustu ja peekoniga, väga hea oli. Lõhe oli väga hõrk ja mahlane, seega see on mu viimase aja eredaim maitseelamus kindlasti 🙂
Enda püütud arvan ja puhastatud oma kätega ning grillile.
Ahven
Kui nüüd rääkida viimasest elamusest, siis see ei olnud just eriti positiivne. See oli kolmapäeval. Läksin sõpradele külla, kes olid just ahjus forelli küpsetanud ja lahke pererahvana pakkusid ka mulle. Kahjuks oli see täiesti üleküpsetatud, soola oli kalale nii palju pandud, et kala maitset polnudki enam. Kuid viisaka eestlasena ei hakanud ma nurisema, kurdan nüüd parem siin vaikselt, omaette.
Ahjulõhe ikka lemmik, seda ikka vahest teeme . Aga suviti sõidame peipsist mööda kui maale lähme, siis ostame alati värsket suitsulatikat , mm kui hea
Oi ma ainult lõhest toituksingi, kui see nii kallis poleks. Viimase aja eredaim kalamäelstus on eilsest õhtust. Tegin soojasid tuunikalasaiu – odav, lihtne ja nii maitsev 🙂
Viimane kord isa juures käies oli ta poest lõhefileed ostnud ja kodus sisse soolanud. Kuna ma polnud vahepeal tükk aega seda ise teinud, siis muidugi sõin isuga! Ta tõi vahepeal külmkapist purgiga juurde ja muudkui matsutasime. Kui purk tühjaks sai, siis ta naeratas kavalalt, teatas et ta tegelikult tegi minu jaoks ka ühe väikse purgi koju kaasavõtmiseks, aga kuna ma tema oma ära sõin, siis ma seda ei saa 😀 Aga hästi maitses küll!
Mul ongi ainult ere mälestus oma viimasest kalakogemusest. Ämm, kes on super kokk, saatis mulle eelmine nädal praetud paaliat. Mõtlesin siis, et soojendan ülesse ja lisan õhtusöögile. Keerasin kalale, mis lebas köögipinnal selja ja enne veel, kui olin panni soojaks saanud, olid mu väiksed poisid(1,5a ja 3a) kalale jaole saanud ja ainult pudi alles jätnud. Nüüd loen postitust, vesistan ja meenutan saamata jäänud kala.
Vaieldamatu lemmik on grillitud forell – maitsestamiseks näpuotsatäis soola vahetult enne sööma hakkamamist! Kõige lahedam on laste jaoks, kui forell grillilt tuleb ning soolapoiss on kalale lisatud oma näppudega sooja kalaliha söömine – terve kala kaob ühe hingetõmbega 🙂
Grillitud forelli teeb vaieldamatult imeliseks värske õhk ja laste siiras rõõm!
Parim viimane kalaelamus oli ikka see, kui panin tavalise toore soolalõhe viilu võiga kaetud saia peale, sinna pigistasin peale veel ka sidrunit, mmmm ja muidugi ei jää alla ka ahju pistetud lõhe, kuhu peale panen sidrunipipart, soola, sidruniviile ning mõnusalt sibularõngaid
Tartus, Forrestis ajukala – imeline elamus
Vabandust, ahjukala
Oleme kõik, kogu perega väga suured kala fännid. Viimane eredaim maitseelamus oli siiatartar kuldseks praetud oliivisaial. Valge vein, küünal ja mõnus kaaslane. Mmmm, kui mõnus!
Viimane kalaelamus olid kiluvõileivad muna ja rohelise sibulaga. Ahjus lõhe või forelli tehes lapsed alati enne kiruvad, et iuuu kala aga millegipärast tavaliselt süüakse taldrik tühjaks ja palutakse juurde 🙂
Suvel tuttavatelt kalameestelt saab aegajalt haugi või ahvenat vms ja siis suitsuahi on tihti töös… juba mõttest hakkavad mul praegu tööl suus mahlad jooksma 🙂
Just eile vesitasin suud, kui telekas tuli kala reklaam. Täna poes käies muidugi ununes ka osta 🙁 aga selle auhinna üle oleksin külll üliõnnelik, sest hommikul toorjuustuga määritud saia peale panna külmsuitsu forelli või lõhet, on superluks 🙂
Viimati ahjuforell…imeline maitseelamus. Aga muidu naudin kala igal kujul…anna ainult ette ja peaaegu kõik läheb
Söön ja naudin kala igal kujul. Eelistan alati pigem kala kui liha. Kahjuks viimasel ajal on elutempo nii kiire olnud, et ei ole ise jõudnud eriliselt kokkata kodus ega väljas söömas käinud. Aga pereringis armastame ikka ise soolata ja maitserohelisega mähkida puhast forelli. Ning tavalisse plastikkarpi ja külmkappi. Sellisel kujul sobib see kala igale poole, eriti kiirete hommikute kõrval võileiva peale. Selline maitseelamus ja ei saa iial küll!
Eredaim oli issi püütud haug põlva järvest…nämm. tegin praetud haugifileed ja see oli nii hea. Pole paremat kui värske kala 🙂 Aga kriisi ajal käib pakendatud värske kala kah 😀
Oeh, kirjutasin ennist pika kommentaari. Ja nüüd läks siin keskkonnas see kaduma ♀️
Olgu eks ma proovin uuesti
Meie pere armastab näiteks ise forelli ja lõhet maitsestada ning soolata. Nii vähe on vaja aga nii paganama hea maitsega jääb. Veidi soola, maitserohelist, vahel peenr sibulat ja viib keele alla
Tavaliselt paneme võileiva peale ikka aga mina armastan ka paljalt nautida.
Kui mu ema abikaasa tegi ise soolakala. Maailma parim mis saanud olen. Seda võiks igaks toidukorraks süüa
Viimane kala elamus oli peetri lõheäri suitsukalasalat. Peakski minema vaatama kas saab jälle 🙂
Lõhepasta, pole juba ammu teinud ega söönud.
Paar aastat tagasi Lydia hotellis siia tartar. Siiani ajab suu vett jooksma.
Soolalõhe lemmik. Tegelt kõik kalad on maitsvad. Sooviks väga võita, et perele maitsvaid toite teha.
Graaviforell ja kalamari isetehtud ciabattaga.
Grillitud lõhe on maailmaparim
Suitsukala ja forellimarjaga pliinid nomnom
Viimasena sai kalast tehtud lõhesuppi. Üli hea
Viimati proovisin kalamarja avokaadoga, aga avokaado maitses mulle rohkem
Külmsuitsulõhe on parim! Koos saiaga või niisama…
Ahju forell tuli viimati väga hästi välja.
Haha, selle eredaima kalamälestusega tuli meelde, kui aastaid tagasi surströmmingut proovitud sai. 😀
Aga rääkides normaalsetest kalatoodangutest, siis sööks igal kujul kala. Lemmikuks on ikkagi punased kalad. Viimaselajal haug ka. Isa on hobikalamees, seega seda hauge ikka saab söögi alla ja söögi peale. 😀
Mantel& korsten restoranis sõin esmakordselt kammkarpe lehttaigna mütsi all. Oli huvitav ja teistmoodi.
Ahjulõhje on alati fantastiline! Igakord selline maitseelamus. Mmmmm!
Kammkarbid, krevetid ja sinimerekarbid on vaieldamatult lemmikud!
õrnsoola või külmsuitsu lõhe on samuti väga head!
Valge veiniga tehtud forellipasta
Värskelt soolatud lõhe, värskelt soolatud siig, värskelt soolatud kilu. Kõik kala, mis on värske ja äsja soolatud. Mmmmmmm. 🙂
Viimane eredaim kalaelamus oli tavaline ahjulõhe sidruniga mis kukkus eriti hästi välja
Viimati tuli oma ahjust väga hea forell sidrunipipra, soola ja maitserohelisega. Isegi lapsed söövad seda hea meelega 🙂
Kalaga on mul täitsa oma lugu 🙂 mu kadunud ema oli suuuuuur kala sõber, meie kodus oli alati kilu ja prae räime ja suviti suitsetas isa lesta jne. Ühel päeval tõmbasin ma suitsukala süües korraliku luu kurku ja oi me nägime vaeva, et see välja saada. Peale seda kadus minu kala isu pea 20ks aastaks v isegi rohkemaks. Kala juurde tagasi saabusin vaikselt sushit avastades. Ja nüüd teeme ikka korra kuus ahjulõhet ja eile õhtul marinaadis praetud räime süües naersin oma ette ja meenutasin lapsepõlve ja oma kadunud ema. Minust on saanud täitsa oma ema tütar ja kala pean saama iga nädal 🙂 ja minu tütred on ka suured kala sõbrad, 3a paneb purgist tuunikala ja 5a sprotte õlis 😀
Aga lemmikud ongi ahjulõhe ja koorene lõhesupp ja loomulikult sushi 🙂
Leidsin retsepti aeglaselt madalal temperatuuril küpsenud ahjulõhe valmistamiseks ja noooo… Pean ütlema, et ei ole ammu nii head ja mahlast kala saanud. Viis täiega keele alla!
Oi, ma olen küll suur kalasõber, aga korralikku kalaelamust pole väga ammu saanud. Väga… Väga.. Väga ammu. Viimane kalaga seotud kogemus oli õlivaba heeringafilee avastamine (see ka täitsa sinu blogist saadud viite). Üks kogukas kalakorv me elust hetkel puudu ongi.
Kuna elame mereääres ja minu mees on poolekohaga kalur, siis meie toidulaual on kala peaaegu igapäevaselt ja igal aastaajal. Meie lemmikuteks on soolasiig, ahvenafilee ja kohafilee Samuti kõiksugused kalad mis on suitsuahjust tulnud, eriti suitsulest Punast kala saame hara, sest siinkandis liigub seda vähe.
Kõige meeldejäävam on ikka see lugu, et ma ei söönud kunagi tuunikala, aga siis tuli välja, et ema tegi koguaeg oma võileivatorti sünnipäevadeks ja mina alati söin seda, aga seal oli tuunikala sees. Ema lihtsalt hoidis seda palju aastaid saladuses… mina sõin ja kiitsin!
Roogitudlõhe,laimivvilud peale,siis fooliumisse ja grillile!
värskelt soolatud lõheviilud rüstitud saia peale ja raoutan sidrunipipart peale!
Naise tehtud kalasupp
Viimati oli hull heeringa isu ja kuna suur pakk oli sooduses, siis tegin esimest korda elus ise rosoljet ja sai mega hea. Enne seda sai üks korralik heeringa võiku ära söödud 😀
No ma täpselt ei mäletagi…Aga olen selline inimene kes armastab nii lõhet, forelli, särge, kilu, turska…no praktiliselt kõiki kalu. Meeldib ahjulõhe, kiluvõileivad, kuivatatud särjed jne jne. Ei pea olema kõige kallim kala, kui maitseb.
Aga vot sellest firmast pole veel kuulnud. Prooviks väga hea meelega. Ja kindlasti ka mu pere, eriti kallis vanaisa, kes ongi mind õpetanud kala armastama.
Oi ma tahan osaleda selles loosis! Kala on mu lemmik. Meeldib panna võileivale, salatisse, pastale, ahjus teha..
Võidu korral rõõmustaks oma emat ka, kes on ka suur fänn:D teeksime koos ühe ilusa kala nautimise õhtu
Vanasti tegin alati lõhesuppi nii, et kõigepealt keetsin supikogust puljongi, puhastasin selle jama ära, viskasin puljongisse kartulit ja muud kraami ja lõpuks lõhefilee kuubikud. Ükskord oli kalasupi isu, aga supikogu polnud, siis võtsin kasvuhoonest tillivarred ja rohelise sibula, keetsin neid koos kartuliga ja lõpuks siis filee kuubikud sisse. See oli I-ME-LI-NE! Mitte kunagi enam ei kavatse ma aega raisata mingi kala supikogu keetmisele ja puhastamisele.
Forell igas asendis 😛
Armastaaan kala. Ja tahaks loosis osaleda. Võit oleks kirss tordil paneks igale poole kala
Kala on meie pere lauale väga oodatud
Viimane oli heimon kala suitsulõhe
Soolatud kala sidrunpipra ja tilliga on saial maru hea,kahjuks saab seda haruharva.