Kas teie suudaksite süüa beebiangerjaid?

Postitus valmis koostöös VICIga

Kas te teate, et mu elus oli periood, kus ma rääkisin pea soravat Hispaania kõnekeelt? Ma jagasin Iirimaal elades pea aasta otsa maja viie hispaanlasega ja kuna mul on keelevaist veidralt hea (ma haaran lennult erinevaid keeli, mille keskel ma satun olema), siis aasta lõpuks võisin ma istuda nendega samas ruumis, saades kõigest aru ja suutes kaasa rääkida. Sain selgeks ka selle, et mina ja nemad ei suhtu toitu samamoodi. Kui minul ei olnud suurt vahet, mida söögiks pakutakse, siis nemad olid oma Hispaania päritolu, traditsioonide ja toidu üle niivõrd uhked, et pidasid mulle pikki loenguid kõigest olulisemast, mida nad eriti kodumaalt igatsevad- mereannid, see õige chorizo, mida vaid teatud kohtadest osta saavat jne. Nad valmistasid mulle aina uusi Hispaania toite ja oli selleks kas gazpacho (külm supp) või paella, neid kõiki iseloomustas väga selged ja tugevad maitsed. Sellest ajast saadik on mind köitnud Hispaania ja üldse Vahemere piirkonna köök. Kuid eriti Hispaania, sest ma elasin selle keskel ja nemad rääkisid toidust sama kirglikult nagu Žalgirise fänn kodumängul hümni ette kandmas.

Kuid on üks toit, mis on nii teistsugune, kui see vähegi olla võib. Ma avastasin selle alles siis, kui VICI mulle kirjutas, et kas ma sooviksin proovida nende täiesti uut toitu, milleks on surimist tehtud beebiangerjad…. Beebi, mis iganes, tekitab minus alati kahetisi tundeid. Ainuke beebi, mida ma süües kuidagi end emotsionaalselt naljakalt ei tunne, on beebiporgand. Aga kõik vasikad, talled, põrsad… no ma ei tea, kasvage veel. Kuid ma uurisin ja beebiangerjate näol on tegemist tohutu delikatessiga Põhja-Hispaanias. Selle püüki on varude vähenemise tõttu tohutult piiratud ja kuna pakkumine jääb nõudlusele alla, siis täna ollakse nõus maksma kilo beebiangerjate eest ligi 1000 eurot kilogrammi kohta. Ei ole just eriti palju neid, kes seda endale lubada saavad.

Kuid see on siiski populaarne toit Hispaanias tänase päevani, sest avastati, et surimist tehtud beebiaangerjad ei jää maitselt ja tekstuurilt originaalile suurt alla ja enamus kohtades, kus te tänapäeval Hispaanias beebiangerjaid röstitud saiale tellite, on tegu surimiga. Nüüd jõudis see ka Eestisse ja ma ei imestaks, kui niivõrd eriline asi võtaks veidi aega, et inimesed selle avastaksid. Minul oli nüüd see võimalus ja ma jagan enda kogemust.

Minu arust on tegemist väga maitsva tootega. Kui ma mõtlesin, et mis retsepte ma sellega teeks, siis minu arust ongi see maitsvaim just nii nagu hispaanlased seda söövad- paariks minutiks pannile ja siis otse röstsaiale. Beebiangerjaid müüakse kahes vormis, on üks tavaline ja teine koos krevettidega. Mul on kogemus vaid krevettidega versiooniga ning lisaks krevettidele on see maitsestatud küüslauguga ja see on õlis ning pannile pannes ei vaja see midagi juurde.

Tootel on üpris intensiivne lõhn. Ei ole üldse ebameeldiv, millele Esileedi vaidleks tuliselt vastu, sest nagu ma varem rääkinud olen, siis tema ja kalatooted ei ole suurimad sõbrad. Kuid minu arust andis lõhn tootele autentsust juurde ja mul ei tekkinud kordagi kahtlust, et ma naudin mereande ja ma tõesti nautisin. Muide, seda ei pea isegi pannil kuumutama, sest see on ka niisama otse pakist mõnele ciabattale või röstsaiale panduna väga maitsev. Hispaanlased panid kõikidele enda toitudele mõnuga küüslauku ja seda on tunda ka beebiangerja maitsestamise juures.

Teise retseptina tegin ma omletti. Kloppisin lahti neli muna, viilutasin sisse natuke chorizot, lisasin beebiangerjad, soola, pipart, veidi tšillit ja tulele. Tulemuseks väga maitsev ja toitev omlett, mida Esileedi taas nõus proovima polnud. Aga siiski, kui teie peate end mereannisõbraks ja kui teile maitseb surimi, siis ma arvan, et üllatute meeldivalt. Vähemalt selles küüslauguses versioonis krevettidega. Mina üllatusin.

Kas ma tahaksin ära proovida päris beebiangerjaid? Kui me oleme leidnud nii hea asenduse, mida hinnatakse seal samas piirkonnas, kus seda delikatessiks peetakse, siis ma ei näe põhjust. Ma söön palju parema meelega angerjat, kui ta on suureks kasvanud, endale järglased korraldanud ja pika ning asjaliku elu elanud. Jätkusuutlikkus on tänapäeva maailmas oluline märksõna ja kui me sööme toite juba beebina ära, siis ei ole sel ka pikka pidu. Siis jääb seda nii väheks, et meil tuleb kilo eest maksta tuhat eurot. Mulle sobivad beebiangerjad surimi näol väga hästi ja las beebid kosuvad.

Mis on kõige pöörasem asi, mida teie kunagi söönud olete?

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…