See inetu inetu päevapoliitika

Kunagi ma lubasin endale, et see blogi saab olema täiesti vaba igasugusest poliitikast, sest see on miski, mis vastandab naaber naabri vastu ja kaks parimat sõpra võivad minna tülli täiesti kolmanda võõra inimese ideede pärast. See ei ole suund, kuhu see blogi peaks tüürima. Kuid antud situatsioon poliitikas, on miski, kus ma lihtsalt ei saa vaiki olla. Selline tunne on, et kõrvakiil kõrvakiilu järel ja selle asemel, et üldisest nurinast midagi õppida, lihtsalt irvitatakse ja süüdistatakse absoluutselt kõiki teisi. Mul on hääl ja mul on jälgijaskond ja ma pean seda kasutama, et järgmine kord, kui teil tuleb valikuid teha, te ehk mõtleksite natuke rohkem järgi.

Neli punkti, mis vajavad eelkõige adresseerimist, toon ma välja siin.’

Esiteks see pidev šovinism, millega me harjuda ei tohi. Kui me sulgeme silmad ja võtame omaks, et üks inimene on parem kui teine lihtsalt sellepärast, et ta sündis teise soo esindajana, siis on midagi fundamentaalselt paigast ära. Ma räägin loomulikult sellest “prill-laud käib alla” poliitikast. Esileedi argument on, et kui ta öösel unise peaga tualetti eksleb ja siis külma poti peale istub, lööb see tal kohe adrenaliini üles ja uni on mitmeks tunniks kadunud. Aga mina? Kui prill-laud alla jätta, on ava, kuhu mina enda juga sihtima pean, kohe oma kümme ruutsentimeetrit väiksem ja kui ma unustan ärgates unise peaga prill-laua üles tõsta, on tõenäosus, et ma pean järgmisel hetkel tule põlema panema ja siis jama klaarima hakkama tunduvalt suurem. Me räägime, et abielus on kompromissid olulised, aga see tundub olevat koht, kus isegi jutt võimalikust ühisest lahendist tehakse maha enne, kui see alatagi jõuab. Selline teerulliga ülesõitmine ja vastutuse kanda jätmine kõigile teistele peale iseenda, paneb minu mässumeelse südame tukslema. Täna panin meelega tualettpaberi seina poolt jooksma, mis on ilmselge vale pool ning enda nõud kraanikausi äärele, mitte kraanikaussi. Viva la resistance!

Teiseks, pooltõdede ja otseste valede esitamine. Me eeldame, et teised inimesed räägivad alati tõtt, aga kui sa vaatad pressikonverentse (kui ma küsitlen Esileedit) ja nad vaatavad sulle silma sisse ja ajavad lihtsalt kägu nii, et ükski närv näos ei liigu, siis kas sul üldse ongi südametunnistus ja hing? 

Ma olen tegelikult pidanud seda kannatama juba suhte algusest saadik. Mäletan, kui Esileedi kutsus mind haiglasse perekooli loengutele, sest need olla väga vajalikud ja loomulikult on seal mehi ka. Ei olnud. Seal ei olnud ühtegi teist meest. Ja kõik küsimused, mis olid mõeldud meestele, olid suunatud ainuisikuliselt minule. Ma näen siiamaani seda slaidi, kus ema rinnast pritsib joana beebile piima näkku, öösiti unes. Kui ma siis higisena end ärkvele ehmatan, saan ma aru, et see on lihtsalt ravimata posttraumaatiline stress. 


Ja neid olukordi on palju:

  • Tule meiega maale, sul on kindlasti seal lõbus!
  • Tule vaata ainult ühte asja siit arvutist, kas sulle meeldib (see on lõks, kui sa vaatad ühte, avab ta kohe kiirelt ka teised peidetud aknad, kus ma laste jalanõusid vaatama pean).
  • Saad sa mulle igaks juhuks 50 eurot anda, ma annan sulle tagasi, kui üle jääb… jpm

Või igapäevased valed, kui Esileedi tegeleb kellaaegadega. Eriti, kui ta ütleb, et tal läheb kusagil mingi hulk aega. Olenemata, mis see tegevus on, võin ma vabalt kõigele kaks tundi otsa liita. “Henry, ma käin kiirelt sõbranna juures ära ja võtan ukse pealt ühe raamatu ja tulen koju tagasi. Mul läheb maksimaalselt 10 minutit”. Ma olen õnnega koos, kui ta samal päeval tagasi jõuab, sest ega tema ju ei teadnud, et sõbrannal mingi mure on, mis tal on ära vaja kuulata ja siis kusagilt pesupoest läbi käia, sest tal pole ühtegi rinnakat alles (tal kulub mingi 11 paari nädalas). Mis kõige hullem aga on see, et kui ma selle kõik teemaks võtan, siis ma ei ole kindel, aga ma arvan, et ma vist minestan hetkeks ära, sest enne, kui ma mõistagi jõuan, oleme olukorras, kus ma võtan talt selja tagant ümbert kinni ja vabandan, et ma selline tropp olen. Mis seal vahepeal juhtus, pole mul õrna aimugi. Tema valetas-> mina võtsin liistule -> PÕMAKI!, mina vabandan.

Kolmandaks loomulikult absoluutne ebakompetentsus. On tekkinud mingid põhimõtted elu jooksul, aga mingit otsest alust neil ei ole. Ja ok, ole ebakompetentne, aga tugevda end siis vähemalt inimestega, kes on sinust targemad ja ei – siin ta tuleb ja valib oma meheks ja laste isaks minu. MINU! Maailmas on pea neli miljardit meest ning sa teed sellise valiku, et karju appi! Kui kreeni sa lased sel laeval minna, enne kui aru saad, mida sa teed? Su mees ei suuda isegi potti korralikult sihtida ja sa paned ta majanduse eest vastutama? Su mees köhatab aeg-ajalt, et puukse varjata arvates, et keegi ei saa aru ja sa usaldad ta kogu pere sotsiaalmeediat ja välist kuvandit kujundama? Mida see Esileedi kohta ütleb? See näitab, kui ebakompetentse inimesega on tegu.

Ja neljandaks see, et Esileedi on die hard nats… sest ta ei luba koera võtta! See peab ometi olema mingi natsismivorm. Kui on kuts näita ust! “Kas sa hakkad ise tema junne koristama?”, “Hoolitsed sa selle eest, et ta kodus jalanõusid ja kõike muud närima ei hakka?”, “Kas sina garanteerid, et järgmised 15 aastat käid sa temaga iga päev jalutamas?”. Gosh, naine! Tegeleme nende asjadega siis, kui need päevakorral. Äkki veab ja ta elab kümneseks.. me ei tea ju ette. Milleks ette muretseda? 

Vabandan poliitilise postituse pärast, aga keegi pidi midagi ütlema.

Kommentaarid

“See inetu inetu päevapoliitika” on saanud 12 vastust

  1. Katrin ütleb:

    Meil on reegel, et kes tualetipotti ja selle ümbrust pesema ja koristama pole valmis, see pissib istudes ja kõik.

    • Mariann ütleb:

      Meil sama reegel 🙂 Toimib väga hästi ka 9 ja 11 aastasega.

    • Pilleriin ütleb:

      Minu 4a ja 6a puhul ei toimi, kogu aeg äärel tilgad, lasen neil endil ära pühkida aga ikka ei viitsita istuda. Neil aste seisab kogu aeg poti ees, aga ei ikka vaja püsti lasta ja kumbki pole kunagi tilgutanud ‍♀️

  2. Evy ütleb:

    Abielu ongi nagu poliitika. Alles peale liidu sõlmimist selgub kellega tegelikult tegemist on. Ja siis hakkab see aeg, et proovitakse muuta ja siluda. Muude asjadega enam ei tegemata ja on näiline tunne, et kõik nüüd reaalselt teevad midagi. Tegelikult ju pole poliitikas hetkel mitte midagi muudetud aga tunne jääb nagu kõik teeks midagi.

  3. Mari ütleb:

    Mulle on kuskilt jäänud ütlemine, et wc poti kaas peab olema alati kinni, muidu jookseb raha majast välja. Seega rääkimata prillauast, kõik peab kinni olema 😀
    Me käisime 5 aastat tagasi perekooliloengutes Tallinnas ja ma vedasin ka lapse isa kaasa – polnud ainus mees ja temalt ei küsitud ka midagi, väga kasulikud olid 😀
    Ja koer võiks lastega majapidamises ikka olla.. tahaks endalegi kui oleks aega tegeleda. Lastega soovitaksin soojalt Samojeed’e (kui kunagi plaani tuleks siis oskan väga head kasvatajat soovitada) meie naabril maal on 3 tki ja nii armsad ja sõbralikud, aga eks igal inimesel eraldi maitse. Aga koer peaks olema 🙂

  4. TN ütleb:

    Mul on hea meel, et sa pead vajalikuks ka päevakohastel teemadel arvamust avaldada. Väga meelelahutuslikus võtmes, natuke ehk liigagi, juhib tähelepanu asja sisult kõrvale.

    Mis vetsu puutub, siis vee tõmbamise hetkeks peab kaas peal olema. Välistab vaidlused ja lisaks pritsib vett tõmmates veidi poti sisust välja ja paiskab hooga ka bakterid üle terve vannitoa laiali. Hambaharjad, käterätid, kõik saavad. Nii et minu meelest on barbaarne loputuse nuppu enne kaane alla panekut puutuda.

  5. Meriliis ütleb:

    Appi kui hea
    Mu mees üldiselt paneb prilllaua ikka alla tagasi, ta ainus mees majas ja meie tüdrukutel nii lihtsam vetsu joosta kord unustas ja pisipiiga(2 aastane) käis siis oma väikse poti peal, nägi seda korralagedust(prilllaua vales asendis) ja pani selle sellise pauguga paika, et kõik kuulsid
    Ometi pole meil kodus kunagi selle teemalisi vestlusi olnud, et ta nii reageerida võiks ‍♀️

  6. kaidi ütleb:

    kodus kustakse ISTUDES!!!

    meie peres on mees see, kes läheb korraks garaazi ja on seal …… kogu aeg

    kuidas saab 1 täiskasvanu keelata teist täiskasvanut. ma lihtsalt ütlen, et ma võtan veel ühe koera või vahel ei ütle ka ja teen üllatuse. no kui ma talle kingin kas sünnipäevaks või sõbrapäevaks (oleneb kumb arasjagu lähemal). nagu tema ei pea minult luba küsima, kui .. no kui nt rehvid ostab 😀 viimane x unustas isegi öelda ja sain hiljem aru,, et uued rehvid 😀 😀

  7. Sirtsu ütleb:

    Mu arvates on täiesti normaalne panna wc paber seina poolt jooksma. Teistpidi kuidagi ebamugav. Kuigi meil on käinud seltskond külalisi, kellest üks paberi kogu aeg ümber keeras ja mina jälle tagasi. Kellega neid võimumänge mängisime, ei tea siiani

  8. Mirts ütleb:

    Hügieeniliselt ainuõige on ju kaas all. Seega milleks see trall prilllaua ümber? Kaant alla ei pane ja lased vett peale, siis congratulations, kõik kohad saavad bakteripritsmeid täis.

  9. tom ütleb:

    Peres on kolm naist ja mina. Järgnevalt avaldan räpase saladuse, mille eest vähem tolerantsetes ühiskondades ära lintshitakse. Olude sunnil õppisin istudes kusema Kes juba nüüd traumeeritud paluks edasi mitte lugeda, sest aja jooksul olen seda asendit (rangelt ainult kodus) isegi nautima hakanud. Pole vaja kiirustades riistapuud püksi toppida, võid rahulikult lõdvestuda ja oodata kuni viimased tilgad potti kukuvad. Praegu peab seoses liig uudishimuliku noore kassiga isegi kaas pidevalt peal olema

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sa oled kunagi Tartus olnud järjest kauem kui nädal aega?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Kuidas ma teaduse nimel eluga riskisin

    Ma armastan Tartut. Kõiki selle osi ja kõiki selle elanikke. Ei, ma ei kandideeri kusagile volikokku, aga alati, kui ma olen sunnitud kodulinnast eemal olema, on mul igatsus…

  • Ära söö esimest lund!

    Postitus valmis koostöös Bosch Vitapoweriga Lumi, mis möödunud nädalal alla sadas, tõi palju rõõmu. Nii kui muru sai õhukese valge katte, olid meie pere poisid kelkudega õues ja…

  • Kuidas mul täna poes lubati nägu üles peksta…

    Inimesed, kes on madala enesehinnanguga, hoiavad alati tahaplaanile. Et jumala eest keegi neid ei märkaks, et puuduseid, mis nende enesehinnangule hävitavalt mõjuvad, keegi välja ei tooks. Ülekaalulisus on…