Õnnelik vanem on hea vanem – a mida henry teeb?

Õnnelik vanem on hea vanem

20.11 2019

“Henry, sul tundub see pereasi hästi sobivat. Kas sul raskeid momente ka on?” küsis mult kunagi üks lugeja, kes just sellise küsimusega minu poole pöördus. Omast arust jätan ma üpris adekvaatse mulje, missugused me oleme. Meie peres on skandaale (näiteks täna küsis Noorsand läbi pisarate karjudes, et kas ma tõesti soovin, et ta oleks elu lõpuni õnnetu?!), meil on palju nalja, meil nunnutamist ja karjumist. Meil on kogu spekter ja ma tajun absoluutselt, et päevad ei ole vennad. Nii mul, kui ka Esileedil on päevi, kus kõike on liiga palju. Iga asi, mis juhtub, ajab närvi, kõik läheb valesti, stress kasvab üle pea ja siis sa ärkad järgmisel hommikul üles – eluolus ei ole mitte midagi muutunud, aga see, kuidas sa sellele nüüd uues olukorras reageerid, on absoluutselt erinev.

Ehk, kui mu tass ei ole pooltühi, tulen ka ma kõige ümbritsevaga palju paremini toime. Kuidas muidu seletada, et ühel päeval ajab keegi lastest kogu elamise mängulima täis ja sa vaid kehitad õlgu, loed sõnad peale ning hakkate koos koristama ja teisel päeval kukub tal paar korda kahvel maha ja sul tahab pea vihast plahvatada? Ilmselgelt ei ole probleem ümbritsevas, vaid sinus – kuidas sa reageerid sellele, mis sinuga toimub. Muide, nagu paljud teavad, olen ma ka suitsetamisest loobumise terapeut ja just see on ka minu meetodi võlu – sa kas jätad maha tahtejõuga või minu meetodiga, mõlemal puhul on ju eesmärk sama, aga ühel viisil sa võitled pidevalt iseendaga, oled närviline ja tunned end ilmajäetuna ja teisel juhul oled sa õnnelik, et sa enam suitsetama ei pea. Kogu asi on peas kinni.

Hüppasin vaguni peale, et see aastakümme ära saata natuke parema mehe ja isana, sest Tervise Arengu Instituut (TAI) algatas kampaania, mis mind kõnetas. Ma olen absoluutselt nõus nende eeldusega, et õnnelik vanem on hea vanem. Ma tunnen sageli, et mul tuleb natuke liiga lihtsalt üle huulte, et mul ei ole aega, või et jajah, väga tore, kuid ise ei pööra karvaotsagagi tähelepanu sellele, mida mu lapsed minuga jagada soovivad. Loomulikult tundub mulle sellel hetkel see, millesse ma ise olen süvenenud palju huvitavam ja olulisem, kuid täpselt sama on ka lapsega, kes ei saagi enda põnevust ja rõõmu minuga jagada, mille järgi nad kõik kolm nii janunevad.

Kuid õnnelikuks vanemaks ei tee ainult see, et lastele rohkem tähelepanu osutada. See on kusjuures tulemus sellele, mis hakkab juhtuma, kui sa pöörad hoopis endale rohkem tähelepanu. Seda ei ole meie Esileediga teinud juba aastaid ja aastaid. Me heitsime mõlemad oma elud, kired, huvid, hobid kõrvale ja pühendusime mõlemad täielikult laste kasvatamisele. Kahest seltskonnalõvist sai lühikese ajaga kodukanad, kes unustasid selle, mis on oluline neile ja kogu elu keerles ümber laste. Tundub nagu suur ohver, mida tuua, aga see ei näinud sellisena, vaid elu korraldus ise automaatselt selliseks ja nüüd ma olen siin aastaid hiljem valutava alaseljaga, suure ülekaaluga, magan heal päeval (ööl) 5-6 tundi ja mul pole alles jäänud ühtegi sõpra, keda väljagi kutsuda, kui isegi sooviks. Miski loetletust ei anna mulle eeliseid olla hea lapsevanem. 

Seega ma teen ise endaga ühe kuu pikkuse reaalselt rakendatava projekti (neli blogipostitust – üks nädalas), et saada õnnelikumaks isaks ja meheks ning seeläbi ka paremaks isaks ja meheks. See vajab plaani, sest kui ma ei sea plaani, siis see on pelgalt soov ja ma võin soovida miljonit asja, kui ma ei loo plaani, kuidas seda saavutada, et siis seda järgida, siis ei liigu ma sellele ka kuidagi lähemale.

Mul on väljaprinditud ka nädalaplaan, mida ma peagi täitma hakkan, kuhu panen kellaajaliselt paika tegevused, et mu aku täis oleks ja kuidas ma saaksin Esileediga ja lastega parema kontakti. Loomulikult on kellaajad seal rohkem soovituslikku laadi, sest kui Esileedi teatab, et ta peab kulmudesse minema ja mul on sellele ajale planeeritud aeg iseendale, siis ei pea lapsed kurva näoga aknast vaatama, kuidas mõlemad vanemad kodust ära lähevad. Ma kavatsen olla põhjalik, aga mõistlik, karm, aga paindlik. Eesmärk on tuua enda ellu muutus, sest eks jumal teab, see on oluline.

Esimene plaan on magada iga öö vähemalt seitse tundi. Tundub võimatu, sest enamus oma tööst saan ma ära tehtud just siis, kui maja vaikne ja kõik magavad. Praegugi seda kirjutades on kell juba 02:47 ja ma tean, et kui ma kohe silmad kinni paneks ja uinuks, annaks see mulle umbes viis tundi und, kuni Noorsand üles ärkab. Kuid nüüdsest magan ma iga öö vähemalt seitse tundi, sest mine tea, äkki ma ei suuda päeval sama produktiivne olla just sellepärast, et mu ööuni on puudulik ja mõte ei jookse. Lisaks on nelja-viiese unetunni pealt väga raske olla rahumeelne vanem. Õhtuks on närvid krussis ja ma sageli palungi Noorsandi, kes tahab tavaliselt enne uinumist kõiki maailma küsimusi küsida, et palun lõpeta nüüd rääkimine, sest ma tunnen, kuidas ma ärritun. Küsimused pole kehvad, vaid mul pole energiat. Ma jagan teiega tuleval nädalal ka nippe, mis ma endale tekitasin, et unegraafikut muuta.

Minu päevane liikumisdistants on taas olematuks kahanenud ja 30 minutit on eesmärk, mis ma pean end teadlikult päevas aktiivsena hoidma. Ma ei taha endale seada eesmärgiks 10 000 sammu või viis kilomeetrit, sest päeva pealt enda passiivne elu asendada aktiivsega, on suht lühikese vinnaga projekt. Kuid pool tundi aktiivsust on esimeseks sammuks suurepärane ja paaril päeval nädalas äratan ma ka enda talveunne läinud lihased pekikihi alt üles. Lihtsad harjutused, et selg tugevamaks saada ja lihastel mingigi funktsioon oleks.

TAI soovitas võtta päevas ka 30 minutit, mis oleks ainult minule. Seda aega on õnneks mulle võimaldatud ja mul on päevas hetki, kus ma olen ainult mina koos oma mõtetega. Enamjaolt juhtub see siis, kui kõik magama on läinud, ehk öösel. Seega pean selle pooltunni leidma endale ka päeval. Arendaks sel hetkel enda pilditegemiseoskust, või videotöötlust. Küll see pool tundi sisustatud saab.

Ja neljandaks planeerin igasse päeva 15 minutit, et olla Esileedi päralt. Ma tunnen, kuidas Esileedi lendab sageli sisse küsimustega, mis vajavad ebamugavaid vastuseid ja see ärritab mind. Kuid ma mõistan ka, miks ta seda teeb, sest meil on sellist suhtlemisaega teineteisega jäänud maru väheseks. On päevi, või isegi nädalaid, kus seda ei ole üldse, sest kuna lapsed ei maga, on nad lasteaias poole päeva kaupa ja selle päeva esimese poole, kui kodus vaikus on, püüame olla mõlemad produktiivsed ja tööd teha. Kuid ma tekitan selle 15 minutit ning küll ma saan ka teiega jagada, kas ja kui oluliseks see kujuneb. Samas tahan ma ka lastele pakkuda üks-ühele aega, mida meil ei ole põhimõtteliselt absoluutselt, sest nad on alati kambas. Te ei kujuta ette, kui erinevad on meie lapsed olenevalt sellest, kas nad on koos teistega, või üksi. Täielikult erinevad. Võtan eesmärgiks, et ka iga laps saaks vähemalt 15 minutit minuga üks-ühele aega. Vähemalt üks laps päevas.

Ja kohtinguõhtu Esileediga vähemalt kord kahe nädala tagant, saab ka olema püstitatud eesmärk. Mu ema on näidanud igatpidi valmisolekut lastel silma peal hoida ja seega tekib mul äkki võimalus suudluseks, kui keegi mind samal ajal Esileedi küljest lahti ei ürita rebida, sest mida ma endale õige luban ja tema ema musitan!

Kas tunnete ka ise, et vanemaks olemine on läinud natuke lappama – unegraafik segi, endale aega ei pühenda, vaid kogu energia läheb perele ning ometi ei ole õnnelik ei teie, ega pere? Ma arvan, et see oleks hea võimalus luua plaan ja teha midagi endale ja enda lähedastele. See nädalakava plaan koos rohkete soovitustega on lehel www.tarkvanem.ee . Esileedi, ole valmis, et mingi mees hakkab sinu vastu tunduvalt enam huvi tundma ja lapsed, te saate nüüd nii palju tähelepanu, et on kohe küll.

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

5 kommentaari

  • Kristi

    21.11.2019 at 00:22

    Kui sina oled õnnelik, siis on ka lapsed õnnelikud. Välja arvatud siis kui sa viimase küpsise nende nina alt ära sööd. Siis nad ei ole õnnelikud (kuigi sina oled). Siis nad tahavad sind ära süüa.

    Ootan huviga kuidas sul see ettevõtmine läheb, sest mul on kodus umbes sama seis. No ei ole üldse suutnud kolme lapse kõrvalt endale pühenduda.

  • Fank! Ma tunnen juba praegu, et ma olen parem isa, kui nädal aega tagasi! – a mida henry teeb?

    28.11.2019 at 16:09

    […] ei tea, millest ma räägin, siis SIIN on minu eelmine postitus ja ma võtsin vastu kuuajalise väljakutse lehelt http://www.tarkvanem.ee , kus […]

  • Kuidas ma savi otsin. – confiture d'oranges

    02.12.2019 at 14:15

    […] Henryl on proovikivi. Esmapilgul ma ütleks, et täiesti kontimurdev! Mul pole savigi, tassist rääkimata. Et siis: UNI. Planeeri uneaega 7–9 tundi, leia endale sobiv une pikkus.Pole vist vaja öelda kui tugev teoreetik ma selles punktis olen. Ja arvestades minu vajadust tarbida peoga antidepressante peaksin ma äkki harjutama end poole päeva maha magamise asemel tõesti 7-9 tundi magama? […]

  • Tass. Kassipildiga. – confiture d'oranges

    03.12.2019 at 11:31

    […] kui uus blogitäht ongi sündinud ning minu kassipildid jälle kahvatuvad.Muus osas tuleb tervitada päris blogimaastikul algatatud kondiproovi, aga selleks on mul üks teine klaviatuurikolkimiskoht.Aga muidu? Et kas päike on eelnenud nädala […]

  • Millal kaksikud sünnivad? – a mida henry teeb?

    06.12.2019 at 09:43

    […] parem vanem ja kaaslane, siis tehke kaasa. http://www.tarkvanem.ee .  Eelnevad kaks postitust võid leida SIIT ja […]

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga