Olin Esileedi kaine autojuht – a mida henry teeb?

Olin Esileedi kaine autojuht

20.05 2019

Huvitav, kui palju inimesi satub kogemata selle pealkirja peale, kes otsivad midagi presidendi esileedi kohta? Kui sa oled üks neist, siis ma tõepoolest sõidutasin Esileedit! Päriselt!

Meil oli eile meie aeg. Minu ja Esileedi. See seisnes selles, et hommikul äratati mind üles ja mul tuli Esieedi Tallinnasse sõidutada ning hiljem tagasi. Kas pole mitte imeline plaan? Kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis ma ei saa isegi aru, kuidas ta mind nõusse sai. Ega ma kunagi ei kontrolli ka, kui ma palun tal köögist juua anda, et äkki ta on sinna veehulka midagi seganud.

Kuid hoolimata sellest, et see ei tundu eriti ahvatlev plaan, oli see mõnus vaheldus igapäevasele elule. Tavaliselt kui ma Tallinnasse satun, on see tööga seoses ja olen varahommikust hilisõhtuni ruumis kinni ja kui ma lõpuks asjadega ühele poole saan, siis ei jõua ma ära oodata, et sealt minema pääseda ja koju tagasi tulla. Praegu on õitsemisaeg ka ja kodus on lust olla. Kuid sellised ilma plaanita päevad annavad võimaluse kogeda Tallinnat hoopis teise nurga alt.

Kuna hommikusöök jäi jõhkra äratuse tõttu söömata, siis otsisin Kadriorus kohta, mis ei oleks kohutav. Kui su söök lükkub edasi ja kõht aina tühjeneb, siis viimane asi, mida sa teha tahad, on pettuda toidus. Seega ma võtsin ette Google mapsi ja otsisin söögikohti Weizenbergi tänava kandis, kus Esileedi koolitusel oli. Seal samas oligi Cantina Carramba, millel oli Google arvustustes hindeks 4,7. See on selline hea hinne, mis julgustab proovima. Ei pidanud pettuma- nii eelroaks tellitud hiidkrevetid kui pearoaks võetud lammas, olid nii head, et ma otsisin, millest kinni hakata ja tõepoolest, super. Burrito, mille ma endale võtsin, oli selline… üle keskmise. Kui lammas oli 9/10, siis burritole annaks 7/10. Teenindus oli ka osavõtlik ja kiire. Magustoidud olid sellised nii ja naa. Oleks pidanud flani võtma.

Kosutavale einele järgnes kolm tundi linnaluba, mil ma võisin teha mida iganes ma soovisin, samal ajal kui Esileedi koolitusel aega veetis. Vabandan, linnaloale eelnes ka veel umbes 30 minutit ootamist, enne kui Esileedi koolitusele läks. Ma ei ole hea ootaja. Üritasin veenda, et ta võiks juba minna, saaks endale parima koha valida ja tutvuda maalidega seintel ja vaibamaterjaliga, aga ta ei võtnud vedu ja istus kõik need 30 minutit eeskujulikult seal autos täis.

Kuid ma otsustasin, et mul on kaasas raamat ja mis oleks mõnusam, kui istuda rannale, suruda varbad sooja liiva, nautida päikest ja õrna jahutavat tuult. Ma ei tunne eriti Tallinnat, aga nii palju ma ikka jagan, et tean, kus on Pirita. Olingi peaaegu kohal, kui ma sain aru, et Pirital võib olla kõike muud, aga mõnusat rannaliiva sealt otsida eriti mõtet ei ole. Ainult betoon, kivid ja adru. Ma teadsin, et kusagil Tallinnas on olemas ka Stroomi rand (eeldan, et ka kusagil vee ääres) ja ma tean, et seal on liiv (sest elu24 teeb igal aastal pildireportaaži sellest, et pildistab rannasolevaid inimesi, mis on üks nõmedamaid viise endale klikke teenida), kuid mu silm tabas Pirital liiva otsides suure musta käigu, milles ma tundsin ära Kommunismiohvrite memoriaali.

Otsus tehtud. Lähen uurin hoopis seda. Kes ei ole seal käinud, siis minge kindlasti. Kogu see kontseptsioon, kuidas sul tuleb läbi minna suurest mustast tunnelist, et jõuda kaunisse koduaeda oli väga meeliülendav. See aed, kuhu see tunnel viis, oli ilus ja läbi mõeldud. Ka oli seal mitmeid pinke, kuhu end maha parkida ja raamatut lugeda…. kui see raamat oleks mul kaasas olnud. See oli autos ja auto oli umbes poole kilomeetri kaugusel pargitud. Mõtlesin, kas minna järgi, aga no nii hea see raamat ka olla ei saanud.

Ei läinudki, vaid pühendasin end mälestusmärgile. Lugedes neid nimesid seintel ja taibates, et iga nime taga oli inimene koos oma looga… võimas värk. Ja need mesilased seinal ja kuuliaugud, millesse sisse vaadates oli sõduri pilt, kelle teekonna see kuullõpetanud oli. NB! Kogu see memoriaali kogemus oli minu jaoks nii hingeminev, et ma olen juba umbes viis nalja ära kustutanud. Noh ei sobi kuidagi. Kustutasin: huvitav, kas neil oli piisavalt surnud sõdurite pilte, või tuli neid memoriaali jaoks juurde nottida? Palun vabandust mu mageduse eest!

Memoriaal nähtud ja kogetud, oli mul alles jäänud kaks tundi. Millele see kulutada? Telefonil hakkab ekraani kile ühest servast kooruma, peaks selle ära vahetama… Kuid telefoni näppides nägin ma, et mind on kutsutud üritusele Salme kultuurieskuses, kus Juss Haasma teeb kellegi Siimuga Kalamaja kohvikutepäeva raames burgereid. Kõht mul veel tühi polnud, aga peaks tere minema ikka ütlema. Me vanad semud. Noh, võib olla mitte semud, aga me vanad tuttavad. Õigemini mina tunnen teda. Ma olen teda kaks korda näinud. Ühel korral palusin poes selfiet. Nüüd tagantjärgi on vist hea, et ei läinud temaga sõbramehejuttu rääkima, muidu oleks turvamehed mu äkki ära eskortinud.

Ei läinud sellepärast, et kogu see ümbrus seal oli hullumeelne. Niiii palju rahvast. Ma tiirutasin autoga, et leida väiksematki parkimiskohta, aga see üritus tundus nii populaarne, et lähim parkimiskoht oli vist Kosel. Seega ei saanudki Juss teada, et tal on stalker, kes teda enda semuks peab. Ma ei ole stalker tegelikult. See, et mul tema peast lõigatud juuksesalk rahakoti vahel on, ei tee mind imelikuks ega stalkeriks. Ja Juss magab nii rahulikult… öövaatusbinokliga on näha. Mitte, et ma vaatan. Vähemasti mitte meelega. Ükskord sattusin lihtsalt ta maja juures puu otsas olema ja lihtsalt jäi pilk peale. Selle kuue tunni jooksul, mis ma teda magamas vaatasin, käis ta kaks korda tualetis. Nõuanne kõigile: püüdke suurem vedeliku tarbimine jätta päeva esimesse poolde!

Ülejäänud aja veetsin ma autos higistades, sest päikese käes näitas auto kraadiklaas 27 kraadi. Raamatut lugesin ka. Umbes lehekülje. Nagu te teada võite, olen ma kohutav keskenduja ja nii kui ma märkan midagi silmanurgast, siis ma pean kindlasti järgi vaatama, mis seal liikus. Seega lugemine ei sujunud kuidagi. Ülejäänud aja ma lihtsalt higistasin ja korraks vist isegi suigatasin. Citroen Berlingol on katusel suur panoraamkatus ja alles siis kui Esileedi autosse istus ja küsis, miks ma sellele katet ette ei tõmba, kui nii palav on, sain ma aru, et ma poleks vist nii vanaks elanud, kui Esileedit mu kõrval poleks.

Enne Tartusse naasmist põikasime läbi ka Laeval asuvast Hollyfoodist, kellega me kunagi kevadel koostööd tegime. Sel korral, et kindel olla, et me ei saa mingit erikohtlemist (olles oma tänava kõige kuulsam inimene.. või vähemasti oma maja kuulsaim), helistasime kümme minutit enne saabumist ette ja tellisime road ära, et kohale jõudes toit valmis oleks. Oligi ja see oli ikkagi väga maitsev. Kumbki tänane restoranisoovitus ei ole koostööna. Mõlemas olime täiesti kokkuleppimata ja maksin täishinda nagu iga teine klient. 

Aitäh ämmale, et ta oli nõus terve päeva meie titasid valvama ja andsid mulle võimaluse olla Esileedi kaine autojuht. See täpsustus, et just KAINE autojuht justkui viitab, et Esileedi ei olnud. Las ta viitab siis…

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

10 kommentaari

  • K

    20.05.2019 at 13:36

    Hakkad täitsa halliks minema aga tundub, et hall sobib sulle 🙂

    1. Henry

      20.05.2019 at 23:56

      oh aitäh. Halli viskab tõesti mehiselt juba. Suvel kui päike pleegitab, siis tulebb eriti välja 🙂

  • TN

    20.05.2019 at 22:11

    Käisin ka Hollyfoodis hiljuti, suuresti sai see koht valitud just sinu soovituse pealt. Tellisime kaaslasega mõlemad burksi ja see oli ikka halb 🙁 Kotlett kõrbenud (no ikka süsi.. et teenindaja selle lauda tõi üldse?), taldriku asemel mingi kivitahvel, kust kõik maha pudiseb, ja friikartulid imelikus korvis, kust tuul kohe läbi käis ja need ära jahutas. Tahavad vist hipsterid olla, aga ma tahaks taldrikut ja oma mittekõrbenud burksi mitte nii kaua oodata.

    1. Henry

      20.05.2019 at 23:56

      oh nii kahju. Me pole sealt kordagi burgerit tellinud. Ma võtan pea alati igal pool kana ja kana on seal tasemel 🙂

  • Yutulind

    28.05.2019 at 16:50

    oled megalt alla võtnud

    1. Henry

      29.05.2019 at 00:18

      ei ole megalt, aga vaikselt vaikselt tegelen sellega. hetkel hea hoog sees 🙂

  • Külaline

    31.05.2019 at 21:15

    Kui see nüüd nali polnud, siis kirjelduse järgi sa ei jõudnudki tegelikult Pirita randa, see on memoriaalist veel mitu kilomeetrit edasi minna mööda mereäärt. Ja seal rannas on kindlasti liiv ja muud atraktsioonid 🙂

    https://goo.gl/maps/gyMiijphBVxj3Ujw7

    1. Henry

      01.06.2019 at 00:01

      ma sain aru jah, et ma tegin ennatlikke järeldusi ja arvasin, et sellega see piirduski :/

  • Anne-Mary

    31.05.2019 at 23:35

    Teinekord kui Kadriorus kohta otsid, siis täitsa mõistliku hinnaga (loe: kadrioru ja üleüldse tln kohta odav) on Vesivärava kohvik. Seal kohe ilusti parkimine ka olemas kui just staadionil üritust ei ole.

    1. Henry

      01.06.2019 at 00:25

      Aitäh soovituse eest! Olen ka teiste käest selle koha kohta kiidusõnu saanud

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga