Vennas ei sodi! Ta lihtsalt värvib kunstipäraselt… – a mida henry teeb?

Vennas ei sodi! Ta lihtsalt värvib kunstipäraselt…

10.04 2019

Postitus valmis koostöös kirjastusega Flintas.

Kui ajas tagasi minna, meenub mulle, et mu õde ei tahtnud mulle kunagi end värviraamatuid laenata, sest ma ei suutnud  joonte vahele jääda ja läksin vildikaga alati üle joone. Ma oleksin võinud solvuda, aga ma ei teinud seda. Kui sa oled 35-aastane, siis sa ei viitsi enam kõige peale solvuda. Ok, nali. Olin 34 hoopis. Võis olla ka varem. Kuid jah, mul oli alati raskusi piirjoontega ja teine asi, mis mul tänaseni meeles on, oli see, kui me pidime lasteaias kleepima kokku tibu ja selle tarbeks tuli paberist lõigata suur ja väike ring. Võimatu!

Piiga ei ole käemotoorikas üldse minusse. Ta on nii osav. Kui ta vähegi pingutab, suudab ta värvida nii nagu mina ülikooli teisel kursusel. See-eest tunnen Vennases ma täielikult enda ära. Ta püüab igal võimalusel pliiatsi võtta enda leiutatud haardesse, kuigi Esileedi ei lase tal seda pliiatsi haaramise kunsti edendada ja sekkub, et see poleks peos nagu lihuniku nuga.

Eile oligi meil nuputamis- ja käteosavuspäev, kui me olime hoos uue Väikese Jänku numbri lahendamisega. Me arvasime juba möödunud aasta suvel, et see on sobiv kõigile kolmele, kuid vaadataes nüüd neid, siis isegi mõlemad poisid on sedavõrd pühendunud harjutuste lahendamisele ja ei tahtnud ühtegi harjutust vahele jätta. Suvel ma sellist pühendumust ei tajunud. Ma polegi neis varem sellist külge näinud ja oli mulle väga meeldivaks uudiseks. Siiani võtab igasugune uus saavutatud arenguetapp vanamehel silma märjaks.

Kui ma algul Väikest Jänkut sirvisin, siis tundusid need harjutused liiga lihtsad. Asjade joontega ühendamine, õiget värvi värvimine, kus oli ka ette öeldud, mis värv on õige värv, kehaosade kleepimine ja veel vihikutäis erinevaid maailma lihtsamaid harjutusi. Maksimaalselt kümme minutit ja minu nutikatel lastel on see vihik täidetud! Olin selles veendunud. Ja siis tulid lapsed ning hakkasime harjutusi tegema…

“Ole tähelepanelik. Sa ei pea mitte midagi muud tegema, kui ühendama omavahel täpid! Miks sa siia selle joone tõmbasid? Kas see on täpp? Ei ole ju!!! See on mõmmi silm. Näe! Isegi nooled on tehtud, et kuidas seda joont tõmmata! Ausõna…”

See oli see, mis toimus mu peas. Ma ei ole väga rahulik õpetaja. Ma tean juba ette, kes meie lastega koolitükke tegema hakkab. Välja ma enda frustratsiooni loomulikult ei näidanud, vaid naeratasin malbelt ja juhendasin, mida ülesanne nõudis. Peale esimese juures pusimist aga hakkas pall veerema ja peagi oli kõigil kolmel harjutus tehtud ja võis järgmise juurde asuda. Nad kinnitasid, et eestlase kirjeldus, et algul ei saa vedama ja pärast pidama, peab täielikult paika.

Järgmises harjutuses tuli karule kleepida puuduolevad kehaosad ja selle harjutusega said kõik suurepäraselt hakkama. Kuid meie soov Esileediga ei olnud vaid see, et nad saaksid aru ja täidaksid ülesandeid, vaid ka see, et nad teeksid neid korrektselt. Hoolsus on miski, mida ma näen nii Noorsandis kui Piigas. Vennas seevastu on mässaja nagu mina ja igasugused piirjooned vaid kammitsevad teda ning igat hetke ära kasutades, kui keegi ei vaadanud, värvis ta kujundeid täiesti oma tehnikaga. Mõni teadmatum inimene nimetaks seda tehnikat lihtsalt sodimiseks, aga ei, see oli lihtsalt kunstiline vabadus, mis ta kätt julgelt liigutas.

Ühe koha peal istuda ja keskendunult harjutusi teha suutsid nad umbes pool tundi. Peale nelja või viite harjutust oli näha, kuidas laste muidu nii kindel kontsentratsioon hakkas lagunema, hakati tülitsema vildikate pärast ja otsustasimegi teha pausi, et homme pooleliolevast kohast jätkata. Ja olgem ausad, et ega voodi vedrud ise soojaks ei saa. Need tuleb ju soojaks hüpata. Hetk hiljem olid kõik kolm voodile kvaliteedikontrolli tegemas.

Meie ostsime Väikese Jänku numbrid endale Selverist ja hind oli alla kolme euro tükk, kuid usun, et see saadaval kõikjal poodides. Sobib pere kõige väiksematele. Kui teie laps on juba sellistes nuputamisvihikutes vana kala, siis võib jääda natuke lihtsaks. Meie viiesele ja kolmestele oli täpselt konti mööda kui sellest esimesest ebakindlusest üle sai.

Mis tulemus oli? Vennasega sai intensiivselt harjutada pliiatsi õiget hoidmist. Tavaliselt, kui nad joonistavad, siis nad teevad seda omaette, kuid töövihiku ülesandeid tuleb ette lugeda ja sai olla kohe ninapidi juures. Noorsand avastas tänu Esileedi näpunäidetele, kuidas lihtsamalt ja täpsemalt värvida – selleks tuleb kätt liigutada vaid sõrmedest ja randmest, mitte tervet kätt. Piiga aga avas mu silmad, kui edasijõudnud ta on oma peenmotoorikaga. Hea ost. Hea koostöö. Kui soovite endale koju tellida, saab seda teha SIIT. Ilmub 11 korda aastas.

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga