Et mitte riikliku pensioni peale lootma jääda… – a mida henry teeb?

Et mitte riikliku pensioni peale lootma jääda…

27.03 2019

Ma arvasin rahatarkuse puhul natuke üleolevalt, et “äh, mis rahatarkus, kui keeruline see ikka olla saab?”. Minu järeldus – saab. Raha on nii keeruline asi, sest see mõjutab kõike – emotsioone, turvatunnet, kogu meie elu. On olemas inimesi, kes ütlevad, et neid raha ei huvita. Huvitav, mille kohta nad veel valetavad…? Seega ma pidin selle kuuga oma mõtteis muutma raha, mis oli tarbevahend, millekski, mis loob mulle võimalusi ja kuidas see aitab mulle mu tulevikku kindlustada. Riiklik pension ei ole kindlasti miski, millele ma tahaksin lootma jääda. Pealegi, selleks ajaks, kui mina lõpuks pensioniikka jõuan, on see iga nagunii juba 110 aasta peale tõstetud ja kui ma sooviksin varem jalad lamamistoolil sirgeks visata ja sääski ning herilasi tõrjudes oma mojitot kusagil järvekaldal nautida, tuleks mul see raha kuidagi endal kokku saada.

Õpime, kust raha tuleb
Klõpsas: Oliver Tomson

Kuna Tartu Rahakool algab alles aprillis, siis ma olen pidanud end ise natuke harima investeerimise teemal ja olen mõistnud, et raha ei teki õhust. See tuleb mingite tegevuste arvelt ja kui sa soovid kusagile investeerida, siis ei tule kasutada muud, kui enda loogilist talupojamõistust. Kohad, kus sa seda kasutada ei saa, tuleks ehk vahele jätta ning sinna mitte investeerida.

Üks tuttav jagas enda seina peal sellist teksti: “Pidage meeles, rikas ei ole see, kellel on palju raha, vaid see kellel on väiksed kulud. Kas oled harjunud sissetuleku suurenedes ka stabiilselt kulusid suurendama? Kui vastus on jah, siis on millele mõelda.” See ei saaks rohkem tõsi olla. Sellepärast on #Kogumispäevik sedavõrd tänuväärt ettevõtmine, kus me õpime koos, kuidas võõrduda tuura marjast ja leppima forelli omaga näiteks. Pluss igal kuul on erinevad teemad, millele süvenedes suudame teha paremaid valikuid. 

Millesse siis investeerida? Kes ei riski, see šampust ei joo, ütleb vanasõna. Kuid risk peaks olema kalkuleeritud, mitte kasiino kombel jääda lootma heale õnnele. Sellepärast on esimene koht, kuhu investeerida, sina ise. Teadmistesse. Mul on juba Jaak Roosare “Rikkaks saamise õpik” soetatud ja hoian silma peal erinevatel blogidel. Küll on blogidega sageli see jama, et keeruline on alustamiseks sealset informatsiooni kasutada. Sageli on nende algus aastatetagune ettevõtmine ja soovitused, mis tol ajal olid aktuaalsed, ei pruugi seda enam mitte olla. Seega, raamat pihku ja häid valikuid tegema.

Kusjuures see vasakpoolne suurepärane raamat sattus pildile täitsa kogemata. Peaaegu kogemata. Mina panin selle sinna.

Teine viis, kuidas endasse investeerida, on maksta esimesel võimalusel tagasi kõik üle 10%-lised laenud. Sul ei ole mõtet investeerida, kui selle tulu sööb ära mõni loll järelmaks, mille eest sa ostsid endale telefoni, mida sa endale ilmselgelt lubada ei saanud. Õnneks on meil maksta vaid kodulaen ja järelmaksu peale oleme viimased 10 aastat püüdnud asju mitte osta.

Küsisin paarilt eksperdilt nõu, et kuhu võiks investeerimismaailma alles avastav inimene oma esimesed sada eurot paigutada? Kõigi esimene soovitus oli teha see ühisrahastusse. Neid on tänaseks tekkinud juba mitmeid. Mõte on siis selles, et kui on keegi, kes vajab millekski laenu (näiteks ettevõtte alginvesteeringuks), ei saa seda suurt summat ühe inimese käest, vaid see summa on saadud suure hulga investorite käest, kes on pannud oma rahad ühisrahastusse. See on variant neile, kes tahavad alustada väikeste summadega ja ka enda raha saab enamjaolt kiiresti tagasi. Seega, et raha ei vedeleks, vaid toodaks midagi, on see hea variant. Loomulikult kaasnevad sellega ka riskid ja majanduslangusega on loomulik, et laenajad ei pruugi olla nii varmad tagasi maksma, mis võib kogu asja uppi lüüa. Ma ei tea, kui suur see võimalus on, aga kindlasti asi, millega tuleks arvestada.

Jutuks tuli ka LHV kasukonto, mille võiks lapse nimele teha ning mis laseb lapse 26 aastaseks saamiseni investeerida ilma haldustasudeta. Kuid kuna mina plaanin hetkel paigutada kusagile 100 eurot, siis ei ole see äkki kõige ideaalsem viis näha raha kasvamas. Mõistlik oleks see ehk siis, kui teha otsus panna sinna 100 eurot igas kuus. Pluss kui mõelda pikaajalist investeeringut on ka kolmandasse sambasse investeerimine hea mõte. Kuid kui soov on ise raha liigutada ja elu põnevamaks elada, tuleks leida lühiajalisemaid võimalusi.

Kolmas variant on aktsiad, kuigi 100 euro eest aktsiaid osta on jällegi tilluke piisk meres. Kuid kui summad suurenevad, siis mis võiks olla parem kui pangaomanik ja ka näiteks Swedi aktsiad olla praegu väga hea hinnaga.

Seega mõtteid on olnud palju ja ma usaldan siinkohal eksperte. Lisaks on mitmetes kohtades ka piirangud ees, et mis see algsumma olema peab ja kohati on see investeerimisperiood ka pikem, mis ehk mõnda investeerimishuvilist hirmutab, et ta peab näiteks raha kolmeks aastaks kinni panema. Kuid ma pean arvestama ka selliste tulusamate viiside puhul, et sageli on ka riskid suuremad. Eriti majanduskeskkonna muutudes. Sellepärast ei taha ma algajana anda mingeid soovitusi ja jätan selle igale ühele endale avastamiseks.

Me kulutasime iga kuu terve varanduse pudelivee peale. See kuu olen ostnud 2 pudelit vett.
Klõpsas: Oliver Tomson

Kuid see väljakutse siis, mille ma viskasin õhku möödunud postituses. Proovime siis ära teha. Ma investeerin 1. aprillil enda valitud kohta 100 eurot ja tibusid loeme päris aasta lõpus. Kutsun üles ka teid enda kätt valgeks saama, kui te seda veel teinud ei ole. Ma panen 1. aprillil üles ka google.doci, kuhu saab kirja panna enda nime ja koha, kuhu sa investeerisid ja aasta lõpus võrdleme ning see, kelle 100 eurot kasvas kõige suuremaks, võidab endale 100 eurot. Kui on mitu võitjat, läheb see raha jagamisele. Kui võitjat ei ole mingil põhjusel võimalik välja loosida või on võitjaid üle 10-ne, ostan ma selle 100 euro eest investeerimisteemalisi raamatuid ja loosin kõigi osalejate vahel välja. 

Oli küsimusi, et mis saab neist, kes tahavad investeerida rohkem? Suurepärane, siis sa lihtsalt ei saa osaleda 100-euro võistluses.

Oli küsimusi, mis saab neist, kui valitud koha investeerimisperiood on tunduvalt pikem kui aasta lõpuni? Suurepärane, sa lihtsalt ei saa osaleda antud võistlusel.

See oli puhtalt mu enda initsiatiiv ja ärme aja seda “agadega” keerulisemaks. Teeme seda puhtalt selle eemsärgiga, et antud teemal targemaks saada. See võistlus ei ole Kogumispäeviku eestvedamisel, vaid süüdistage ainult mind, kui korraldus kahte jalga peaks lonkama :).

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

2 kommentaari

  • Rahablogi. Eksperiment #kogumispäeviku väljakutse raames – Rahablogi. Finantsvabadus. Investeerimine. Eesmärgid. Unistused. Elu.

    29.03.2019 at 12:16

    […] #Kogumispäeviku grupis esitas Henry rahatarkuse kuu raames märtsis väikese väljakutse – 1. aprillil investeerida 100 eurot, et […]

  • Rahakratt

    02.04.2019 at 14:58

    Vot, krt, õige asi! Päris raha on mängus ja päris munad/munasarjad on sahtli vahel. Kaua võib selle elhavee Börsihai’ga bojaari teeselda, eksole.

    Vt ka vene rulett, sopranod, lõhmushaavelviisemann, lõhmuspadrunviisemann, liishaavel.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga