“HALLOO! Pane turvavöö peale!”

13.03.2019

Pole mitte midagi tüütumat, kui see, et keegi hakkab sinu kallal autos tänitama ja ütlema mida sa tegema pead. Autos peaks olema alati üks autojuht, kes teeb otsuseid, sest ta on kooli läbinud, load käes. Kui aga keegi siiski hakkab aina sõnu peale lugema, siis kaua sa kannatad?

“Pane turvavöö peale! Kuuled? Pane turvavöö peale! Auu, kurt oled või? HALLOO! Pane nüüd turvavöö peale! HEENNNRRYYY!”  Muidugi ei tee ma oma vaikimisega ka midagi paremaks, aga ma vihkan kui keegi ütleb mulle, et ma pean midagi tegema. Sa võid paluda, aga kui sa tuled käskima, siis ma võin minna naeruväärsetesse kaugustesse, et just seda mitte teha. Muidugi ta tüdineb ühel hetkel ära. Kui ma isegi tema aina valjenevat moraalitsemist tähele ei pane, siis ta lööb ühel hetkel käega ja me saame rahus edasi sõita.

Ma sõidan turvavööga. Ma võib-olla ei pane seda päris alati kohe peale, aga ma panen alati. Ma olen üldse enda meelest päris hea autojuht ja ei vaja näpuga osutamist, et mida ma nüüd tegema pean. Ma teen asju omas järjekorras. 

Samuti on tüütu see, kui keegi hakkab sinu võimele autoga sõita, hinnanguid andma. “Jää seisma, sa sõidad ebakorrapäraselt! Kuuled? Pea kinni ja puhka korra!”. Seda isegi siis kui ma tegelikult ei ole väsinud. Või noh, olen, aga las ma ise otsustan, kas ma suudan ohutult edasi sõita. Selliseid olukordi on võimalik lahendada ju palju mõistlikumalt, kui ta ütleks, et TEMA tahab korraks jalga sirutada ning vajab peatust. Korras!

Üldse igasugused autojuhiga tänitamised on tüütud: “Pane käsipidur peale! Ära võtmeid süütelukku unusta! Tõmba uks korralikult kinni! Keera käigukast P peale! Kuule, sul jäid ju tuled põlema! Sa sõidad eesolevale autole liiga lähedal! Ära kasuta GPSi sõidu ajal!”. Ja nii alatasa. Ma saan aru, et ta soovib head ja ma teen lõpuks ära selle, mida ta ütleb, sest see on mõistlik soovitus, kuid anna asu! Las ma eksin ja riskin veits. Kui ohutuks sa seda sõitu püüad teha?

Võiksite küsida, aga miks ma talle ei ütle, et ta vait oleks? Sest ta ei kuula mind! 

Sest ta on auto. 

Äkki keegi hammustas juba läbi, et ma ei rääkinud tänitavast ja näägutavast Esileedist, vaid rääkisin autost. Mul pole Esileedit sõidule kaasa tarviski. Mu auto tänitab minuga ise niigi. Nii kui ma sõitma hakkan, hakkab ta pinda käima, et ma turvavöö peale paneksin ja aina valjemini ning mul on kaks valikut, kas oodata ära kuni ta paari minuti pärast järgi annab ja ise lõpuks vait jääb, või panna see paganama turvavöö peale. Enamjaolt võidab auto.

Kui ma hilisõhtutel mõnevõrra laiemalt kurve võtan ja ehk millisekundi aeglasema reaktsiooniga olen, teatab ta mulle, et ma peaks tee äärde korraks võtma. Käratab mulle kui võtme autosse unustan või kui uks sõitma hakates päris kinni pole. Kui seisma jäädes kang parkimise peal ei ole, annab ta sellest üpris valjult teada. Ehk tänapäevastel autodel on sul oma tänitaja pidevalt kaasas ja ei peagi naist ega ega ämma kaasas vedama. Minu Citroen Berlingo surub mind muide suisa jõuga oma ritta tagasi, kui ma hajameelselt maanteel teed ääristavale joonele sõidan.

Võiks arvata, et kõik see lõpeb, kui ma lõpuks autost välja saan. Ei. Seal võtab Esileedi üle. Tema lemmik tänitus on teemal, kuidas ma käin ringi nagu hilpharakas ja kui teised vanemad tulevad välja lapsi korralikult riidesse sättima, sest need jooksevad poolpaljalt õue, siis Esileedi tuleb kaugelt juba minu sall, kindad ja müts käes ning hakkab minuga tänitades mind riietama ning mina siis demonstratiivselt vastikust välja näitama, et sall on kare, mütsiga on palav ja mu kätel ei ole ju külm, miks ma pean kindaid kandma?! Aga ega ta ei kuula ja ma olen teinud tähelepaneku – kõik korrad, mil mina pole teda kuulanud riietumise osas, olen ma seda alati hiljem kahetsenud ja pärast isegi Esileedile vahel ette heitnud, et ta ei käinud mulle piisavalt peale.

• 

• 

• 

Kõige hullem on seis siis, kui Esileedi ja auto on koos ning mina roolis. Kõige pealt hakkab auto tänitama ja kui ma kohe ei reageeri ja vööd peale ei pane, ühineb sellega Esileedi. Ehk kuigi tänapäeva autod on tehtud üpriski lollikindlad, et kui sa ise oled lohakas, siis küll me sulle värke meelde tuletame, siis võib auto veel ohutumaks muuta, kui sa võtad kaasa naise. Kui peal on Esileedi, siis ma ennetan suisa kõiki neid auto hoiatusi, kuna ma tean, mis sellele alati kaasneb. 

Igatsen oma vana 1996. aasta Opel Vectrat, mille ainus märguanne oli see, kui kütus hakkas otsa saama või mootoril oli mingi rike. Kui tänapäevane auto on nagu ülihoolitsev ema, mis ei lase sul põlvegi veriseks kukkuda, siis vanad autod olid nagu eelmise sajandi töölkäivad isad – hoia mul mootor korras, õlled kapis ja kõht täis ning ma olen vait. Isegi kui sa sõidad turvavööta, lahtise uksega ja ühe rattaga üle pideva joone- ma usaldan sind.

PS! Ma ei arva, et Esileedi tänitab. Ta väljendab lihtsalt muret ja soovib mulle parimat. Näised ei nääguta tegelikult üldse ja nad ei peakski midagi meestele ette ütlema, kui me kasutaksime ise enda mõistust. Ja ma kirjutan seda lõiku siin täiesti vabast tahtest ja mitte keegi ei hoia mul puruks löödud pudelit kaela juures. Mitte keegi.

Aga
Parimat
Päeva
Ikka!