Uus söögikoht Tallinn-Tartu maanteel

12.03.2019

Postituse valmimisele pani õla alla Hollyfood

“Täna lapsed me kodus lõunasööki ei söö, sest me läheme kohvikusse”. Ma ei ole geenius ja just sellised suurepärased ideed just kinnitavad seda. Mida teeb täiskasvanu kui tal kõht tühi on ja ta kohe süüa ei saa? Suurt midagi. Kõht ehk koriseb, aga see on ka kõik. Mida teevad 3-5 aastased lapsed, kui neil kõht tühjaks läheb ja nad kohe süüa ei saa? Kõike! Nii me siis nutu, kisa ja röökimise saatel teele asusimegi, sest meid kutsuti uudistama uut (mitte nii väga uut, sest nad tähistasid just aastat avamisest) toidukohta HollyFood.

Et mitte tervet restorani pahupidi pöörata, andsime me siiski kõigile lastele pool banaani, mis nad kenasti maha rahustas ja Piiga sedavõrd, et suutis ka selle veerand tunni jooksul, mis meil kohale jõudmisele kulus, enda ka korralikult välja magada. 

Kui mälumängus oleks küsimus, et kus asub söögikoht nimega HollyFood, siis õige vastuse saaks tuletada ka koha peal käimata. Kuna Eestis on vaid üks legendaarne paik, kus künkal ilutsevad Californiast tuttavaks saanud suured valged tähed, mis ütlevad Hollywood. Eestis on see koht Laeva, mis asub Tartust umbes veerand tunni kaugusel.

Jõudsime kohale umbes pool neli ja lõuna jäi tõesti hilja peale. Kuid jumal tänatud oli meile laud kinni pandud täpselt laste mängunurga juures, kus lapsed hetkega enda nälja unustasid. Mängisid poodi, redutasid telgis ja et tunda end nagu kodus, ajasid kogu mängunurga mänguasjad laiali. See, et me nad lahkudes koristama sundisime, ei olnud neile kuidagi mökkamööda.

• 

• 

• 

Kuid rääkides kohast, siis olin ma mõnevõrra skeptiline, kuna minu mäletamist mööda asus seal ju mingi kahtlane burgeriputka, mille kohta ma väga head tagasisidet just ei saanud. Kuid see oli ka üks põhjuseid, miks meid kohale kutsuti, et jõuaks laiemalt inimeste kõrvu, et vana burgeri putka ja nüüdne ilus restoran ei ole kudagi omavahel seotud. Ma kasutaks tõepoolest koha kirjeldamiseks sõna restoran, kuna kohvik ei anna päris seda õiget mõõtu välja, sest see oli ilusa värske interjööriga ja ka toidud olid oodatust kõrgema kvaliteediga. See jääks kusagile kohviku ja restorani vahele.

Tegelikult ma aimasin ette, et seal saavad olema head toidud, kuna eelnevalt olin ma tutvunud nende menüüga ja nägin, et nad kasutavad oma toidu valmistamiseks mu lemmik grilli Big Green Egg, millega ei ole võimalik halba toitu teha. Lisaks kui keegi on nõus investeerima sellisesse grilli, ei hakka nad kindlasti koonerdama tooraine pealt. Teine asi, mis jättis kohast väga hea esmamulje, kui jätta kõrvale soe vastuvõtt, olid tualetid. Noorsandi esimene kommentaar, kui ma ta tualetti juhatasin, oli: “Oh, siin ei haisegi!” Restoraniomanikud – see on niiiiiiii oluline. Kaks asja, mida ma jälgin ja mis ütleb kui südamega ollakse HEA restorani pidamises sees – kui puhtana sa seda hoiad ja mis kvaliteediga on su paber (nii tualettpaber kui salvrätikud, mis on laual). Kaks sellist huvitavat indikaatorit, mis mul tekkis aaastate jooksul, kui mu töö hõlmas restoranidega suhtlemist.

Lastele tellitud pasta ja friikad (uskuge, me oleme kõike proovinud) jõudsid lauda enne kui muud toidud, mis oli suureks elupäästjaks, sest ka mängunurgas hakkasid nende hääled aina ärritunumaks muutuma.

Peagi saime ka meie enda eelroad kätte. Ma tahtsin hirmsasti nende seljankat proovida, mida nad koha peal valmistavad, sest ma lugesin, kuidas inimesed seda ülistasid, aga kahjuks ma unustasin ära. Seega me tellisime eelroogadeks hoopis Esileedi soovina peedi-kitsejuustu salatit ja mulle tellisime bruschettad lõhega. Mõlemad olid väga head. Ei olnud koonerdatud lõhega saiade peal ja ka bruschettad olid sellised, et Esileedil tekkis küsimus, kust nad nii head ciabattat saavad? Ka peedi-kitsejuustu salat oli super, kuigi Esileedi oleks soovinud sinna peale balsamico kastet, mis sellesse salatisse alati imeliselt sobib. Andsime sellest ka teada ja kui te sinna lähete ja sel salatil on balsamico kaste, siis võtke heaks!

Update: meie soovitusi võeti kuulda ja juba laupäevast on salatis ka balsamico! Nagu päris influencerid juba! 😀

• 

• 

Ka pearoad olid suured ja maitsvad. Mina võtsin kana ja Esileedi võttis veise. Kui ma peaksin parima roa tiitli andma, siis ma annaks selle grillitud kanale. Kogu see kooslus oli väga ilusa väljapanekuga ning veel parema maitsega. Magustoiduks tellisime lastele jäätisepärleid, mille suhtes nad algul vägagi skeptilised olid, kuid kui nad said aru, et paar sekundit peale pärlite suhupanemist, sulasid need jäätiseks, olid kõik vaikides oma pokaalide kallal nosimas. Esileedi tellitud šokolaadi fondant oli täpselt selline nagu peenetes restoranides, toorjuustkook oli suussulav. Jäätisekokteil oli ka nagu ta olema peab – mitte liiga ploomimahlane ja pigem selline paksem.

Kogu kogemus kokku võtta, siis ma ei oleks kunagi eeldanud, et sellises kohas võib saada sellise suurepärase kogemuse. Ma ootasin enam-vähem pubitoitu, aga see ei olnud ei välimuselt, ega teostuselt pubitoit. See oli mitu kraadi kõrgema tasemega. Kuid hea on ka see, et see pole selline peenutsev ja koht on loodud sellisena, et ühtemoodi on oodatud pered väikeste lastega kui ka lihtsalt möödasõitjad. Hinnatase? Enam kui mõistlik. Linnas oleks ma selle sama grillitud kana prae eest suvalises söögikohas välja käinud 11-12 eurot. Hollyfoodis maksis see 7. Peedi-kitsejuustusalat, mis nagu praadki, oli täiesti arvestatav ports, maksis alla viie euro. Ehk linnakärast eemal, peened toidud – mõnus õhtuti ka romantikat teha.

• 

• 

• 

Kui mingit kriitikat teha, siis see võiks asuda umbes 25 kilomeetrit Tartust veel kaugemal, et Tallinnasse sõites oleks pausi pidamine veelgi enam õigustatud. Kuid samas oleks siis see liiga kaugel, et lihtsalt mõnel päeval perega sööma lipsata. 15 minutit on just selline hea pikkus. Loodan et nad hoiavad seda kõrget taset ka edaspidi. Kindlasti üks koht meile lisaks, kus käia.