Viis asja, mis on ainult naistele
08.03.2019
Head naistepäeva kallid 98,4% lugejatest. Paar aastat tagasi tegin ma siin ühe küsitluse, et aru saada, kes te olete ja just selline protsent tuli välja. Ma poleks kunagi arvanud, et naiste osakaal nii suur on. Ma arvasin, et maksimaalselt 98,2%. Aga näe, vahel eksin ka. Panen kirja endale, et ma peaks tegema uue küsitluse.
Mõtlesin, et tänase natukene erilisema päeva puhul arutlen naiste asjade üle. Õigemini panin ma kirja märksõnad, mis mul pähe tulid, kui ma mõtlesin sõnale naine ja ainult naine. Miski mis pole kuidagi mehega seotud. Selline vahepostitus. Ilma sügava mõtteta. Paar feministi köhis kindlasti endale kohvi kurku seda lugedes, aga ma selline nõks konservatiivne, kes laseb naise uksest enne sisse ja nähes seelikuga meest, tunnen ma, et midagi on nõks nihu. Kuigi kilt on lahe. Kui mulle tuleb vastu kildiga šotlane, on see lahe vaatepilt. Kui mulle tuleb vastu kildiga eestlane.. kanna siis juba seelikut.
Rõõm lilledest. Ma ei tea ühtegi naist, kes ei armastaks lilli. Mõni ei taha lihtsalt lõikelilli, aga potilill sobib siis talle suurepäraselt. Mulle ei saaks halvemat kingitust teha kui kimbu ilusaid lõhnavaid lilli. Mida ma teen sellega? Sel tuleb ju otsi lõigata ja vett vahetada. Ei oska ma hinnata lillede ilu ega lõhna. Ometi, kui ma neid Esileedile kingin, teeb see ta tuju alati kümneks sekundiks paremaks. Naiste reaktsioon ja tänutunne, mis avab ehk sel õhtul nii mõnegi võimaluse, ongi põhjus, miks mehed kingivad lilli. Meie kodu on selles mõttes natuke kehva, et kuigi see on küll mingi 150+ ruutu, pole selles ühtegi head kohta, kuhu vaasiga lilli panna. Kõik aetakse ümber. See on ka peamine põhjus, miks ma Esileedile olen harvem lilli tooma hakanud. Potililli ka ei too. Meil oli orhidee, mille eest Esileedi püüdlikult hoolitses ja sel olid väga ilusad õied. Umbes ühel nädalal aastas. Ülejäänud ajast oli see lihtsalt roots, mida ma välja visata ei tohtinud.
Mooncup. See kargas mulle pähe sellepärast, et see oli just eile ühes grupis teemaks. Ma ei teinud selle kohta mingit eeltööd, vaid üritasin oma peas ette kujutada, mis see on. Kes ei tea, siis Mooncup on tops, mis pannakse.. noh, sinna, noh… naisele sinna.. tead küll.. Naine paneb selle endal päevade ajal sinna, et veri topsi koguneks. Nagu tampooni asemel või nii. Pidi oleme ilgelt mugav ja ilgelt kiirelt täis saama. Ma sain seal eilses grupis tänu kommentaaridele ja soovitustele palju targemaks, kui ma oleksin soovinud. Mul mehena tekkisid kohe praktilised küsimused, et Mooncupiga saab ka pea alaspidi seista? Kas need Tai näkid, kes ping-pong šõusid teevad, kas nad suudaksid ka Mooncupi välja tulistada?
50 halli varjundit. Raamat, mis rääkis sellest, kuidas sadistlike kalduvustega mees ühe noore naistudengi ära võrgutas ja teda siis enda SM-mängudeks koolitama hakkas. Kõik korrad, mis mina oma elus naist löönud olen, on mind alati vastu löödud või nutma puhketud ja kasvatajale ära räägitud. Ehk viimati lõin vist oma õde kui ma umbes 10 aastane olin ja me tülitsesime. Nüüd on siin täiskasvanud mees, kes nüpeldab oma pruuti ja naised loevad ning suu jookseb vett. Esileedi, kes on kõige madalama valuläviga inimene maailmas, ütles mulle kelmika näoga, kui ta aastaid tagasi raamatuga ühele poole sai: “Henry, sa võid mulle tagumikule laksu anda!”. Vau, tegelt? Andsin. Kümme sekundit hiljem panin ma köögis endale jääkotti huulele ja kuulasin kuidas Esileedi vabandas, et see jalaga vastulöök tuli nii automaatselt ja ta ei tea isegi, kuidas see juhtus.
Sünnitamine. Ei saa olla midagi ürgsemat ja eksklusiivsemalt naisele omast asja kui sünnitamine. Ei ole ükski mees sellega veel maha saanud. Välja arvatud see habemik, kellest siin paar päeva tagasi räägiti. Aga tema oli ka sündinud naise kehas. Kõik räägivad sellest imelisest, ilusast, jõudu andvast hetkest, kui naine väljutab ime, ehk enda lapse(d). Mulle tundub, et need, kes seda räägivad, olid enne mingit väga head kraami suitsetanud. Sünnitus oli nagu sõda. Naine karjub nagu oleks kuuli saanud, mees väriseb, veri, arstid tatsavad ringi… Suurim vahe sõja ja sünnituse vahel oli see, et sõjas saab vähemalt püssi lasta. Stress tundub neil kahel täpselt sama olevat. Vähemalt mehel. Naisel pole aega analüüsidagi, sest ta tõenäoliselt hingab samal ajal tuhusid üle. Naine ei suudaks kunagi mõista pinget ja stressi, mida sünnitus mehele kaasa toob.
Meikimine ja soeng. Järjekordne asi, mille pärast mehed muretsema ei pea. Välja arvatud kui sa kloun oled. Või Uku. Enamus mehi ei muretse hommikuse meigi pärast ja kui sa kasvad mingist vanusest välja, siis ei ole ka igahommikune juuste asend eriti oluline (taaskord, ei kehti Uku kohta). Mehed sätivad juukseid siis, kui teab ette, et pilti tehakse, või külla tuleb mõni naise püss sõbranna. Kui mees on juba 30+ siis puututakse juukseid üldse võimalikult harva. Arvatavasti sellepärast, et kardavad, et muidu kukuvad välja. Meikimine ja soeng on meie peres tekitanud nii palju tuska, sest me jääme seetõttu igale poole hiljaks. Minu jaoks on üldse meikimise kontseptsioon natuke arusaamatu – kuule ma lähen täna välja, ma joonistan endale täiesti uue näo. Miks? Mis su enda näol viga on? Muidu oled näost liiga plass? Ei ole plass! See on lihtsalt sinu nägu! Kui mul ükskord huuled veidralt kahvatud olid ja ma nad punaseks värvisin ja põseruuži lisasin, ei tulnud ükski tüdruk minuga klubis tantsima. Pidin näo puhtaks pesema. Tõe huvides olgu öeldud, et see ka ei aidanud.
Head naistepäeva kallid naised!
KOHE lükkan su esimese punkti ümber 😀 mina, naine, ei näe lillede mitte mingit võlu. Ei lõike, ei poti. Tänane päev on minu jaoks alati veider olnud, ma tõesti ei soovi neid rootsusid endale, aga ebaviisakas ju ära ka öelda. Tavaliselt sokutan mõnele teisele naisele, kes neist ka naudingu saab. Kunagi ammu restoranis töötades oli meil kohustus tuua kohe esimese asjana lauda vaas, kui tuli klient lilledega. Mina aga, tee või tina, ei märganud mitte kunagi lilli. Lõpuks sai baari töötajaga kokkulepe tehtud, et kui ta näeb minu lauda tulemas lilledega inimesi, siis ütleb mulle, sest muidu saan jälle pähe 😀
Ei soovi lilli. Ei lõike ega veel vähem potililli. Milleks ometi panna inimesele mingi lisaülesanne, et leida vaas, pärast neid ära visata ja sellest haisvast lögast vaasi küürida. Või siis kohusetundest kasta ja oodata, et ta ometi ise ära sureks, sest kuidas ma viskan ära elusa lille
Mooncupiga saab olla pea alaspidi.
Olen naine ja ei muretse meikimise ja soengu eest. Ei meigi ja juuksed kammin ja minek 😀 Lilli ka ei armasta. Mooncupist kuulen esimest korda 😀