Sellest, kuidas mind Riigikokku kandideerima kutsuti ja muust – a mida henry teeb?

Sellest, kuidas mind Riigikokku kandideerima kutsuti ja muust

2.01 2019

Aastavahetus on nüüd rõõmuga peetud ja vana minema saadetud. Hea, et läks ja mis seal salata, ma olen uue aasta suhtes väga positiivselt meelestatud ning sees on mingi seletamatu elevus. Kõik juba isegi algas teisiti. Ma ei seadnud eesmärke, ma ei soovinud rakette vaadates ühtegi soovi, mida ma tavaliselt olen alati teinud. Ma arvan, et vanusest 15-21 soovisin ma igal aastal endale tüdrukut. Aga ei, ma olin nagu Leopold, keset tibide armeed – kõigiga sõber. Ja hoolimata igal aastal soovi üles viskamisest, prantsatas see sama kiiresti maha tagasi, sest lähim, mis ma alasti neiule jõudsin, oli üks saunapidu, kus ma ühe enda crushiga käisin. Kus me koos täis jõime, tema peole jõudes sauna lippas ja siis pool tundi hiljem mingi tüübiga leiliruumist käest kinni välja jalutas. Jah, ma ei näinud teda küll alasti, kuid see teine tüüp nägi. Ok, see vist ei lähe arvesse. Pekki küll… Ma võiks ka friendzones elamisest raamatu kirjutada.

Ma pole siiani suurem asi saunasõber ja nagu eelnev näidegi osutab, siis mina ja saun ei käi väga kokku. Sest ma ei oska saunas käia. Mulle väga meeldib keha kuumaks ajada ja siis jahedasse basseini hüpata, aga kui basseini ei ole. Mis siis teha? Kuna meil on siin kodus ka saun, siis ma ajasin end laval kuumaks ja kui enam ei kannatanud, läksin jahedasse õue värsket õhku hingama, paari minuti pärast tagasi ja siis jälle jäist õhku hingama. Pole raske arvata, et mul järgmisel päeval kurk sigavalus oli ja vedelikupuudusest, mis higistades tekkis, pea valutas. Ehk ma näen sauna potentsiaali, aga ma ei oska seda lihtsalt ära kasutada. Kuna ka Esileedi ei usu, et minust suurem asi saunamees saaks, siis on ta leiliruumi hoiuruumiks pööranud ja suvel on seal laste talveriided ja talvel…. ma ei teagi, mida ta seal praegu hoiab.

Tuleme tagasi aasta alustamise juurde ja kui elevil ma selle üle olen. Ma tegin sel aastal kellegagi koostööd ja ma ei suuda meenutada, kellega, aga lisaks sellele tootele, millega me koostööd tegime, pandi mulle kingitusena kaasa üks raamat, millel nimeks “Minu lugu”. Õigemini ei ole see raamat, vaid see on märkmik ja mingi aeg tagasi hakkasin ma seda lehitsema ja see on üks väga vinge leiutis. See keskendub tänulikkusele. Sageli me oleme niivõrd pahased ja negatiivsed ning keskendume negatiivsele, sest me ei märka positiivset ja võtame kõike head iseenesest mõistetavana. See märkmik aitab märgata, olla tänulik ja aitab samm sammu haaval muuta harjumusi, mis toob sulle positiivse tulemi. Lahtrid, mida tuleb täita igal hommikul: mille eest ma täna tänulik olen? Mida ma tahan täna ära teha? Ja igal õhtul: Mis täna hästi läks? Kuidas saab veel paremaks minna? Igal juhul võtab selle päeviku täitmine igapäevaselt seitse minutit ja ma leian selle seitse minutit, et enda elu paremaks teha. Aitäh sulle, kes sa iganes olid ja mulle selle saatsid. Ma ei hakka teid igapäevaselt koormama, mille eest ma tänulik olen ja mis mul päevas hästi läks. Läbi blogi saate nagunii teada, kuidas mul läheb. Leidsin ka märkmiku FB lehe.

Ka olen ma elevil, sest üks minu suuri kirgi on pildistamine. Ma olen aastatega aina paremaks läinud ja mind on juhendanud mitmed elukutselised fotograafid, mulle on andnud nõu kaasblogijad, olen käinud fotograafia kursustel nii Avatud ülikoolis kui ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Kõigele lisaks kinkis Esileedi mulle jõuludeks kinkekaardi mu lemmikfotograafi juurde – Siim Kinnase juurde. Ta tegi korraliku detektiivitöö, sest ta mäletas, et mulle meeldis keegi Siim, kuid ei mäletanud ta perekonnanime. Välja nuhkis. Siim Kinnast tuntakse eelkõige ehk kui fitnessi ja kehakultuuriga tegelevate inimeste pildistajana, ehk tema on spetsialist varjude ja valguse maailmas. Kinkekaart annab mulle võimaluse temaga päevakese kaasa lohiseda, avardada silma fotograafia võimaluste maailmas ja lisaks põhjalik töötluskoolitus. Esileedi ei oleks võinud mulle tabavamat kingitust teha. See oli suurepärane valik! Kas ma hakkan fotograafiks? Mul ei ole sellist ambitsiooni. Mulle lihtsalt meeldib väga pildistada. Kuid ära iial ütle iial. Äkki kunagi kauges tulevikus. Äkki ma tahan lihtsalt kunagi praktikat ja teen mõne üleskutse, et kes soovib endast pilte teha, siis andke märku ja lähme pildistame.

Ma ei tunne end lihtsalt selles vallas nii kindlalt, et selle eest raha küsida. Nii nagu poliitikasse minek. Mind on ikka erakonnad kutsunud Riigikokku kandideerima ja nii ka sel aastal, aga ma arvan, et ma olen veel liiga noor (haha, noor) ja minu maailmavaade ei ole veel välja kujunenud. Ka ei ole mul ambitsiooni ühiskonnas midagi suurt ära teha. Lühemalt, ma ei ole poliitikaks valmis ja olemasolev poliitiline maastik, kus teiste maha tegemisega saab rohkem feimi kui ise tegemisega ja seega sellele suurema osa ajast keskendutaksegi, ei ole hetkel eriti ahvatlev väljavaade. Ma olen selles mõttes vägagi enesekriitiline.

Mina jätkan blogimisega ja sisuturundusega. Sisuturundus on taaskord miski, mis on mulle hingelähedane. Sageli aetakse seda segamini reklaamtekstide kirjutamisega. See ei ole seda. Üldse. Need kaks pole isegi sarnased mitte. Kui üks promob tooteid ja ettevõtteid, aga sisuturundus aitab ettevõtetel kinnistada ühiskonnas enda ekspertsust ja kompetentsi. Ma hõikasin mõned kuud tagasi välja, et kui on ettevõtteid, kel huvi ja vajadus oleks, andke märku ja vaatame, kuidas me saame üksteisele kasulikud olla. Igal juhul on kolm esimest huvilist olemas ja homsest olen ma tööpõllu laiendamise tõttu ka esimest korda tööandja. Ehk löön käed ühe copywriteriga, kellega me koos seda maad avastama hakkame. Ma luban, et ma pingutan, et talle miinimumist rohkem maksta 🙂

Aasta algab suurte muutustega ja see on suurepärane, sest nagu ma eelnevas postituses kirjutasin, ei taha ma enam kunagi ühtegi aastat nii passiivselt maha magada, nagu möödunud aastat. Isegi kui mu soovid ja plaanid ei täitu, siis ma õpin sellest midagi ja aasta on mingi märgilise tähendusega.

Mitmed teist soovisid, et ma jätkaks ka oma kaaluteemaliste ponnistuste jagamisega. Kuid ma ei soovi seda hetkel teha blogivormis. Aga see on siiski miski, millega ma kavatsen tegelda. Ühelt poolt on nutune, et see mul kuidagi hästi minna ei taha, aga teiselt poolt on see alati nii tore väljakutse iseendale – kuidas ma tunnistan lugejatele, et ma olen jälle komistanud ja kuidas ennast taas kokku võtta, mis muutusi ma pean tegema, et pekk vähenema hakkaks, mis uusi toite ma proovima hakkan? Mina ei põe enda ebaõnnestumisi. Lihtsalt peale langust on suhteliselt keeruline uuesti tagasi tulla. Aga ma tulen ja kuna ma ei soovi sellest hetkel blogida, siis seda teekonda hakkan ma jagama Instagramis ja Inglise keeles. Eks ma jagan seal taolisi pilte ja mõtteid, mida sellise suunitlusega kanalilt oodata võiks. Aga jah, see kanal saab olema võõramaakeelne ja kui see sind ei häiri, siis teretulemast lehele HENRYSLOSINGIT.

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

8 kommentaari

  • Liisa

    03.01.2019 at 01:19

    Henry, ma tahaks öelda, et muidugi, palun aja seda sisuturunduse-asja, aga ära aja seda juttu, et see pole reklaam. Palun 🙂
    Sisuturundus on ettevõtete pakutavate kaupade ja teenuste turundamine, turundamine hõlmab endas reklaami.
    Ma olen selle valdkonnaga tööalaselt väga tihedalt seotud ja ausalt hakkab silmadest natuke verd nirisema iga kord, kui mõni blogija tulihingeliselt väidab, et sisuturundus EI OLE reklaam. On ikka küll, vägagi on. Ma ei tea, mis paanika see on, et blogijad ei julge öelda, et jah, sisuturnduse näol ma reklaamin seda ja teist ettevõtet. Kas see on kuidagi häbiväärsem sõna kui sisuturundus? Lugeja ei ole rumal, aga lugejat väga häirib, kui teda rumalaks peetakse. Selle kipuvad nii mõnedki blogijad tihti ära unustama. Ära ole üks neist.

    1. Henry

      03.01.2019 at 02:53

      Liisa aitäh su kommentaari eest. Aga ma jään endale kindlaks. See, mida mina blogis koostööpostitustena teen, on loomulikult reklaampostitused. Need, mida sa portaalides sisuturundus märgistusega loed, on enamjaolt reklaampostitused. Aga see ei olegi see, mille poole mina püüdlen. Oletame, et sina oled sepp ja sul on kliente vähe ning sa sooviksid, et sind teataks rohkem ja kui oma ala eksperti. Mida sa siis teed? Üks variant on teha reklaami, et näe siin on see sepp, mis toimib ehk ühekordselt ja kuupärast ei mäleta seda enam keegi. Kuid kui sa hakkaksid looma järjepidevalt sisu, mis ei reklaami sind ega sinu tooteid, vaid sisu, mis annab inimestele informatsiooni, mida nad vajavad. Näiteks – kuidas vanadest naeltest sulamit teha. Siis järgmine, kuidas hobusel raudasid vahetada. Sa ei ütle et tulge minu juurde, vaid sa räägid protsessist ja annad ausalt nõu, kuidas selle tegemine käib ja mõned üritavadki ise äkki kodus seda omal jõul teha aga tõenäoliselt mitte. Tõenäoliselt nad tulevad sinu juurde, sest sinu jutt oli eksperdiõpetus, järelikult sa tead, mida sa teed. Ehk siis sisuturunduse eesmärk ei ole müüa ei ettevõtet ega toodet, vaid luua sisu, mis inimestele huvitav on sinu lehel. Müük on sisuturunduse kauge sugulane. Loodan, et ma suutsin oma mõtte sulle edasi anda.

      1. T

        04.01.2019 at 22:27

        Sisuturundus, kus ettevõte avaldab (ükskõik kus, olgu oma enda blogi, sotsiaalmeedia või ostetud portaalipind) kasulikke õpetusi, nippe, informatsiooni, seletab mingit protsessi, on tõesti järjepidev töö ja mitte ühekordne tegevus. Kogu selle tegevuse eemärk on aga siiski ettevõtte turundamine, tarbija mõjutamine, pildis olemine, et potentsiaalsed kliendid ettevõtet teaks, vajalikul hetkel just see ettevõte meelde tuleks, huvi korral ühendust võtaks ja oma kontakti jätaks. Ehk et sisuturunduse eesmärk ON ettevõtet müüa. Seda räägitakse ka igal professionaalsel koolitusel ning see on ettevõtete turundusjuhtide ja agentuuride tööpõld. Turundusjuhid teevad seda müügi tõestmise eesmärgil ja agentuurid pakuvad ettevõtetele sisuturundust, et ettevõtetes müüki tõsta. Tõsi, kui oled näiteks kasutatud autosid müüv ettevõte ja teed sisuturundust (räägid kasutatud auto ostmise eelistest jms), siis see ei ole müük. Sa võid saada selle tulemusena küll potentsiaalse kliendi müügisaali, aga müügi enda peab ära vormistama müügimees. Keegi aga ei väidagi, et sisuturundus on müük, kuid see on kohe kindlasti reklaam. Kommunikeerimise ja mõjutamise vahend. Raiu muud, palju tahad.

        1. Henry

          05.01.2019 at 00:09

          aitäh! ma ei vaidlegi millelegi vastu. nagu ka minu sepa näide – loomulikult tahab ta pildis olla mitte pildis olemise pärast, vaid sellepärast et oma teenust rohkem müüa. Ütleme nii, et ma olen täeisti teadlik, mis on sisuturundus ja kas sa nimetad seda reklaamiks või müügiks, ei ole oluline. Oluline on see, et sa teeks seda hästi, mõistaksid selle põhimõtteid ja sel oleks tulemus.

  • Panter

    03.01.2019 at 01:48

    Lugesin just Ebapärlikarbi blogist, kus ta hoolega sind pilkab ja tema tekstist käis korduvalt läbi nagu hakkaks sa maovähendusopile minema ning hakkad selle konseptiga (sellest tulenev kaalulangus) suurt sisuturundust tegema. Kas siis on nii või ei ole. Mingi ilge kamm läks pauguna lahti (marimell alustas) ja nüüd kõik spekuleerivad erinevaid asju sinu suunas ja seda on päris ebameeldiv lugeda.
    Mis selle mao opiga sul siis on, räägi välja.

    1. Henry

      03.01.2019 at 02:46

      Täna võtsid jah tema ja seljakotiga eestlane mu ette. Ei ole mingit plaani maovähendusopile minna. Tema nimetab seda postitust naljapostituseks. Ega me kõik ei peagi naljast ühtemoodi aru saama. Ma ise ei lugenud välja, et justkui ma hakkaks mao opile minema, vaid ilkus selle kallal, et mulle meeldib fotograafia ja ma soovin end sel teel arendada. Aga ma ei oska sulle öelda, mis pasarahe kampaania on lahti läinud. Valimised tulemas vist 😀 Aga tore on näha, et nad kõik ikka blogi lugemas käivad.

  • Johhi

    09.01.2019 at 22:15

    Juhtusin tana vististi teist korda su blogi peale ja lihtsalt tekkis tunne, et kirjutaks soovituse seoses kaalulangetamisega, kui peaks huvi pakkuma – uuri ketogeneetilise ’dieedi’ (ketogenic diet) kohta (tegelikult pigem eluviis kui dieet). Reddit on hea koht kus saab ka personaalseid lugusid ja kogemusi lugeda. Mina ise jargin seda sellel lihtsal pohjusel, et kognitiivne voimekus on markimisvaarselt parem, kaalulangetus pole otseselt olnud eesmargiks.

    1. Henry

      10.01.2019 at 05:09

      aitäh! uurin 🙂

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga