Meie oleme nüüd jõuludeks valmis! – a mida henry teeb?

Meie oleme nüüd jõuludeks valmis!

14.12 2018

Nagu teada, siis jõulud ei ole mõnus ja vaikne perekeskne aeg 24-25ndal detsembril, vaid jõulud on käimas juba viimased kaks kuud ja kui sa magasid musta reede trügimise maha, siis oled sa juba lootusetult hiljaks jäämas. Selleks, et ühiskonda sobituda, peaksid sa juba täna tööajast kaubamajja minema, leidma selle viimase parkimiskoha ning oma krediitkaardi suutlikkust testima. Uskumatu kui paljud inimesed saavad endale lubada tööajal šopingut, sest parklad on juba ennelõunast pungil.

Esileedile on näiteks maailma kõige raskem kingitust teha. Ma olen nädalaid teda usutlenud. Kord ta tahab midagi, siis ta ei taha. Ta on vaimustunud doterra õlidest, mis panevad me elamise viiruki moodi lõhnama ja ta lõpuks nüüd teatas, et ta ei soovi midagi jõuludeks. Soovib vaid luba kogu lastetoetus ja ülikoolifond õlide alla panna. Noh, jõulud, las siis minna. Tegelikult ei ole meie lastel ülikoolifondi. Pole mõtet. Eile istusid nad reas diivanil, banaanikoored peas ja teatasid, et neid ei tohi segada, sest banaanid vajavad kasvamiseks vaikust. No ei näe seal suurt ülikooli potentsiaali. Iga titt peaks teadma, et banaanid kasvavad puu otsas, mitte diivanil.

Ka mina ei soovi midagi jõuludeks. Ma tegin endale niigi kaks kingitust. Ostsin endale mõnusa kontoritooli ja kööki uue elektrigrilli. Mul on küll vinge grill ka rõdu peal, mida saab vaevata kuumaks ka pakase käes, kuid suurim probleem on sellega see, et grilli juurde minna, tuleb ka ise end õue vedada ja see ei ole väga ahvaltlev. Igal juhul on uus elektrigrill meil igapäevases kasutuses. Nii nagu uute asjadega ikka. Eks läheb veel nädalaid, kui ma ta lihtsalt korraks eest ära garaaži tõstan, avastan kui palju ruumi ilma grillita köögis on, otsustan, et toon grilli tuppa vaid siis kui vajadus tekib ning ei too seda järgmised 10 kuud, sest, kes see ikka viitsib sinna külma garaaži mingit grilli otsima minna.

Lastel on maailma parimad jõulud. Esiteks sellepärast, et teen blogiga koostööd mitme lauamängude müüjaga ja mu kontorilaud on erinevaid mänge täis, mida me katsetame, et neist natuke blogis rääkida. Iga päev uued seiklused. Enamike jaoks on lapsed küll veel liiga väikesed, aga ega see neid takista. Täringud, liivakellad ja mängunupud kaovad nagu imeväel. Esileedi on nii rahulik ka alati. Annab lastele mängida sellega, millega nad soovivad. Mina lähen jube pingesse kui mänguosad karbist kaugemale kui poole meetri kaugusele rändavad, sest otsi siis neid pärast taga. Esileedi vaid naeratab oma konjaki klaasi õrnalt loksutades ja laseb asjadel minna oma teed.

Teiseks on meie katlaruumis mitu kotti, mille sisust lapsed unistadagi ei oska. Läbiv teema tundub olevat käpapatrull, mis on nende absoluutne lemmik nende sõnul. Absoluutsed lemmikud on veel Vikerkaare Rubiin, Politseiauto Poli, Põrsas Peppa, kõik, mis seondub Minionide ja ämblikmehega, Lotte, valvur Roger, Transformerid, Siimuke ja paljud teised, mis mulle ette vuristati kui ma küsisin, kes teie lemmik multikategelane on. Kes on öelnud et absoluutne lemmik peab olema vaid üks? Kui siis sõnaraamat.

Jõulud on ka meie kodus. Meil on püsti puu. Küll kunstlik. Plastikust. Mõtlengi, kumb oleks loodust säästvam – kas see kui minu jaoks raiutakse iga aasta maha puu, või see, kui mul üks ja see sama plastikust puu järgmised 40 aastat? Noh, nüüd on kindlasti loodustsäästvam mu kunstkuusk, sest kui ma teeksin otsuse, et toome ikka päris kuuski, siis olen ma topelt keskkonna koormaja. Puudu on küll kuuselõhn ja miks ei ole ükski kosmeetikafirma tulnud välja autentse kuuselõhna tootega, mis ruumi jõulu eel lõhnaga täidaks? Kui mingi lõhn valida, mis meenutaks mulle jõule, siis neid on kolm – kuuse-, piparkoogi- ja mandariini lõhn. Tavaliselt ka kõige kolme segu. Kuna jõulud on söömispühaks kujunenud, siis annavad söögilõhnad kuuse kõrval peamist tooni.

Jõulutoidus lähevad meie arvamused Esileediga lahku. Mina fännan piparkooke. Eriti ilma glasuurita ja selliseid, mis ei ole veel päris valmis, et on seest pehmed. Esileedi ei armasta midagi piparkoogilist. Tema armastab hoopis veivorsti, millest mina üldse aru ei saa. Ma ei vihka seda, kuid see ei oleks üheski olukorras minu esimene valik. Kui laual oleks valikus verivorst ja ükskõik, mis muu, siis peab verivorst oma korda ootama. Ühes, milles me oleme ühte meelt, on see, et hapukapsas on jõulu ajal imeline. Kuna meil kapsast ise ei tehta, siis Salvesti praekapsas porgandiga on osutunud meie lemmikuks. Kuigi Esileedi tunneb alati vajadust sellele mingeid maitseaineid lisada (pipart ja tšillit), siis tegelikut ei vaja see mitte midagi. Salvestil on kaks peamist toodet, mida võib meie kapist leida, kui see juhuslikult otsas pole – Praekapsas porgandiga ja Talukurk. Viimase avastasin ma alles hiljuti ja vahetas Felixi Pikniku kurgi vaikselt välja. Ei ole reklaam.

Seega meie oleme jõuludeks valmis ja ma pean ütlema, et mul on jõulutunne täitsa peal. Kuidas teil?

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

13 kommentaari

  • G

    14.12.2018 at 15:31

    Joikil on kuuselõhnaline küünal, muide.

    1. Reelika

      14.12.2018 at 15:50

      Tahtsin just sama kirjutada

    2. Kaidi

      17.12.2018 at 10:01

      Mis ei lõhna põledes kuuse moodi. Ostsin ja enne nuusutades tundus kuuse moodi küll. Kui põleb, siis pole lõhnast juttu ka. Saast on see küünal.

  • Kats

    14.12.2018 at 15:56

    Banaanid ei kasva puu otsas ka 😀

  • Marit

    14.12.2018 at 16:28

    Mirjam tegi just Kukupesale müügiks täpselt õigete lõhnadega küünlaid. 😉

    Kuuskede kohta tehti kunagi uurimus, arvestades kunstkuuse vastupidavust (see ei olnud 40 aastat), siis tuleb keskkonna suhtes sama välja nii kunst kui elus kuusk.
    Minul aga on sel aastal selline äpu ja äbarik ja kõver kuusk, et me tegime loodusele teene tema koju toomisega. Kuusele endale ka. 🙂

  • Kati

    14.12.2018 at 18:51

    Parimat ja naturaalseimat hapukapsast saab Tartu Turuhoonest, Kuusiku talust! Seal jõuluajal müümas üks neist ägedadest kaksikutest 😀

  • Yutulind

    14.12.2018 at 19:26

    Banaan on juhtumisi rohttaim, maailma suurim. Võid ise veenduda botaanikaaia kasvuhoones. Banaan seega puuvili pole.

    1. Henry

      14.12.2018 at 21:10

      ehhh sellepärast ma selle selliselt välja tõingi. Iroonia või nii 🙂

  • Helina

    15.12.2018 at 09:04

    Esileedi ostku dr. Hauschka kuuse vanniessents, komplimenteeriks doTerra õlisid ka.

  • Triin

    15.12.2018 at 13:13

    Meie valmistume sel aastal tasapisi, sest perre saabus juunikuus väikevend. Beebi kõrvalt on hea, kui jõuab igapäevase söögitegemise ja koristamise tehtud. Lisaks peab suurt venda lasteaeda ja trennidesse transportima.
    Eelmisel pühapäeval käisime pooletunnisel fotoseansil, et saaks jõulutervitused oma kaardiga edastada.
    Suur aitäh Sulle, Henry, et tegid reklaami My Italy mandariinidele! Poe omade proovimine on mu suuremal lapsel kahjuks igal aastal oksedamisega lõppenud, sel aastal ta lausa karjus mandariini pakkuvatele vanavanematele, et kas te olete hulluks läinud peast, ma ei taha neid mandariine! 😀
    My Italy mandariine (tellisin prooviks tagasihoidliku kilo, apelsini ka) vaatas ka algul umbusklikult, aga minu veenmise peale ikka proovis, ei juhtunud seekord midagi! 🙂
    Kuuse toome ikka päris ja see on meil traditsioon, et poja läheb koos isa ja vanaisaga metsa kuuske valima. Väikevend jääb sel aastal veel koju, aga peagi ka tema.
    Piparkooke oleme ka jõudumööda küpsetanud. Parimad taignad on Müüriääre pagari ja Teele pagari omad! 🙂

    1. Henry

      16.12.2018 at 14:26

      Super. Meie sööme kilodega ja pole ka kellelgi mingit ebasoovitavat nähtu olnud. Kõik naudivad ja rõõmsad

  • ToomasMnd

    18.12.2018 at 16:33

    @Triin, kes teie fotograaf oli? Mul tuli ka kiiruga mõte, et ehk jõuaks veel mõned pühadetervitused koos pildiga teele saata. Aga kuna pole ammu käinud, siis ei tea ka kelle poole pöörduda (loe: kes teeks normaalseid pilte) 😀
    Esileedile võin soovitada midagi siit https://www.kingitus.ee/kingitused-naistele, sest siis teed nagu legit kingi, aga lõpliku otsuse peab ta ikka ise tegema 😉 Teine variant on juba eelmainitud Joik, sest neil endil mingi miljon kinkekarpi jms.
    Edu kingitustega! Kui keegi veel mõnda head fotograafi oskab soovitada, siis pommitage!

    1. Triin

      19.12.2018 at 13:14

      Me oleme Haapsalus ja pildistas Vendo Jugapuu. Väga lõbus sessioon oli ja tulid ilusad fotod.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga