Tundub, et oleme laste kasvatamises ka midagi õigesti teinud!

Parim asi, mida me vanematena teinud oleme, oli minna Gordoni perekooli. Ei ole see ei tellitud reklaam, ega tagamõttega promo, lihtsalt see tõi meie vanemaks olemisse kõige suurema muutuse ja seda üdini positiivses suunas. Nii mina kui Esileedi vajume aeg-ajalt vanadesse mustritesse tagasi ja tekitame mõne lapsega vastuseisu ja kasutame suhtlemistõkkeid, kuid piisab väikesest järelemõtlemisest, või keegi kõrvalolev tuletab meelde, meenub kohe, kuidas parem oleks ja vestlus lõpeb hetke pärast kallistades kui varem oleks mõlemad osapooled vihast vahutanud ja karistusi välja mõelnud.

Üks peamisi asju, mida Esileedi mulle ütleb, on “Ma armastan sind!”. Nali. Ei ütle. Või, noh, ütleb, aga mitte sõnadega. Ok, vahel sõnadega ka. Mida iganes. Üks peamisi asju, mida Esileedi mulle ütleb, on: “Henry, tuleta meelde, mida Gordon õpetas!” Ta kasutab seda isegi natuke liiga tihti ja on mult võtnud igasuguse võimaluse tülideks. Eile, kui ma avastasin, et kolm last mängisid meie toas matkamist ning vetsuskäimise alaks oli muudetud minu voodi peats, sest patjade vahele oli asetatud kaks pooltäis pissipotti, oli väga raske rahulikuks jääda. Ütlesin rangel häälel, et see asi kohe ära koristataks ja veel tänitasin juurde, et mõelge natuke oma peaga ka, kui Esileedi õrn hääl teisest toast hüüdis “Henry, tuleta meelde, mida Gordon õpetas!” “KÄI SA KA ÕIGE PE*SE OMA GORDONIGA!”, oli esimene asi, mis mulle pähe tuli. Kuid siis ma oleks tülis Esileediga, vaenujalal lastega…

Selle asemel kiitsin lapsi, et nii tore, et neil matkamisel nii lõbus on, aga isegi matkale minnes valitakse pissimiseks natukene kaugem koht ja meie tualett oleks päris heal kaugusel ning kui emme peale õhtusööki kakale läheks (ma olin veel natuke torssis, et ta mulle Gordonit meenutas ja pidin kasutama teda näiteks), siis see oleks eemal ja me ei tunneks lõhna. “Issi, see on sul suurepärane mõte!” teatas reipalt Noorsand ja viis mõlemad pissipotid ilma tülita WC-sse. Eriti isegi ei loksunud üle ääre. Natukene ainult. Õnneks enamus läks mu padja peale. Selle avastasin küll alles hiljem kui pea padjale panin.

Selline Noorsandi poolne kiitus on ka miski, mis on talle ise külge jäänud, sest me tunnustame ka ise lapsi kui nad teevad midagi ekstra. Noorsand on selle nii üle võtnud ja igapäevane on see, et kuuleme eemalt, kuidas ta kiidab Vennase ideid ja Piiga pingutusi. Juglustab neid astuma samme. Alati mitte kõige paremaid. Vahel ta julgustab neid näiteks trepist alla hüppama. Õnneks ei ole kaksikud liiga mõjutatavad ja teevad peamiselt seda, mida ise otsustavad. Aga selline pidev positiivne tagasiside Noorsandi poolt paneb ka kaksikutel silmad särama ja see omakorda meil.

Vahel oli tunne, et me oleme Noorsandi nutimaailma ära kaotamas ja kõik need piirangud, mis me peale paneme, ainult pingestavad õhkkonda (tegelikult on need vaid võõrutusnähud esimesel kümnel minutil), siis viimastel nädalatel on ta taasavastanud rõõmu päris mängimisest. Alles ta jooksis keset mängu Esileedi juurde ja ütles, et ilma tahvlita on palju lõbusam ning jooksis tagasi enda onni ehitama. See on vist see õe-venna omamise tasu. Nende koosmängimine on tõesti vanemale lust vaadata. Isegi kuigi see koosmängimine on selline, et Noorsand kogu aeg dikteerib, kes kus olema peab ja mis mäng on hetkel käimas. Aga näha on, kuidas kõigi kolme omavaheline suhtlus aina areneb. Kuidas üksteise soovide ja eripäradea arvestamine aina pareneb. Inimeseks on saamas noh.

Viimastel päevadel on meil ka rohkelt elamusi olnud. Esimene päris kohtumine jõuluvanaga, mis läks väga hästi. Kui keegi veel otsib jõulutaati ja miks mitte järgmiseks aastaks ära broneerida, siis ma jätan SIIA tema lingi ka. Väga super kogemus. Paar päeva tagasi kutsus loovusringi kaaslane neid sünnipäevale ja ka see oli päeva sündmus, kuid kahjuks selgus, et me ei saagi sinna minna, sest see toimub täpselt samal ajal üritusega, kuhu on meid Esileediga oodatud. Väike lootus on, et üks sõbranna saab äkki lastega minna, aga see on õhkõrn.

Kuid Noorsandiga tunnen ma alles nüüd, et ta võiks olla valmis lasteaeda minema. Kuigi ka nüüd olen ma kahtleval seisukohal, sest kui mina olen kohutav keskenduja, siis tema on ka ja näha on, kuidas tal on mõtted kogu aeg laiali. Viisin ta üle kahe nädala esimest korda trenni ja kas see eemaloldud aeg muutis ta ujedaks või ta tundis end seal ebamugavalt, igaljuhul tegi ta kõike muud kui kaasa. Ainus, mida ta teha tahtis, oli treeneriga jutustada, aga grupis on umbes 13 last ja selge on see, et treener ei saanud seda endale lubada. Sellest ma täna Esileediga rääkisingi, et ma ei kujuta teda ette koolis, kus on klassis 20+ last, sest tema vajab otsesemat kontakti. Õnneks on ka sellised võimalused Eestis tekkimas, või ma olen mõelnud, et kui ei ole, siis ma pean asja ise kätte võtma ja tegema. Oma lapsed ju, kelle lahtiseid päid ja eripärasid me tahame säilitada. Päris tore oleks koolipapaks hakata!

Hämmastav on see, mis mõtted, mured, hirmud on mulle end ilmutama hakanud. Mõnus on lõigata vilju, kui sa näed seda positiivset, mis laste igapäevategemistest tagasi peegeldab, kuid samas ma ju tean, et ma pole enda parim versioon ja nii palju asju, mida ma enda juures arendada ja muuta soovin. Lapsed näevad ikka oma vanemaid täiuslikuna, aga ma olen kaugel perfektsest ja ma teen enda kallal tööd.

Ma ei räägi siinkohal ainult kaalu teemadel. Kaalust rääkides siis minu viimane katsetus katkes taas, kuid mitte alla andmise põhjusel, vaid ma olin kogu asjast algusest peale valesti aru saanud ja imestasin, miks progress katkes. Olen mõistnud vigu, võtan hoogu, et enda mõtted taas paika saada ja lähme edasi. Füüsiliselt oleme viimastel nädalatel ka aktiivsemad ja kevadel soetatud Nordic Cab, mis on vist eelkõige jalgrattakäru, on asendamatu meie jalutuskäikudel. Meie kasutame seda peamiselt jalutuskäruna, kuna kõik kolm mahuvad sinna sisse ka. Aga ma olen enda üle nii uhke, et ma pole siiani käega löönud ja tõusen aina püsti ja üritan uuesti. Mulle helistas hiljuti Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju, sest ma olin kunagi andnud intervjuu, kus ütlesin, et minu inspiratsioon on Raivo E. Tamm ja on siiani. Oli siis minu unistus kunagi teha läbi kolmikvõistlus ja on siiani. Kas ja millal? Tegutseme. Olen just välja tulemas nii pikalt kestnud alaseljavalust. Ei taha ära sõnada, aga füüsiline aktiivsus muutumas taas võimalikuks ja üldse tundub praegu kõik helge.

Ka tööalaselt olen ma enda tegevust natuke laiemaks ajanud. Ma räägiks korraks, mis ma teen ja äkki kellelgi tekib soov mind appi võtta.

Google armastab kodulehti, kus on muutuv sisu. Kui su lehel on staatiline tekst, mis ei uuene, siis sa vajud ka otsingus aina alla poole. Enamus inimesi ei viitsi guugeldades esimesest paarist lehest kaugemale minna. Sellepärast peavad paljud ettevõtted enda lehel blogisid. Kuid enamus neist ei ole absoluutselt lugejale mõeldes tehtud. Need on igavad ja kuivad enesepromo tekstid, mis ei huvita ühtki lugejat. Lugeja tahab sisu, mis lahutaks ta meelt, oleks praktiline ja hariv. Mina pakungi ettevõtetele sisu teenust – aitan luua huvitavat sisu, mis on ka otsingumootoritesõbralik (märksõnad). See toetaks nii ettevõtte leitavust Googles, see oleks sisu, mida jagada sotsiaalmeedias ja mis kinnistaks ettevõtet valdkonna eksperdina. Kui on näiteks koristusfirma leht, mis annab inimestele hulga häid nippe, räägib suurematest väljakutsetest ja nende lahendamisest, lustakaid olukordi, mis on ette tulnud, on kindlasti palju usaldusväärsem ja saab laiemat kõlapinda kui leht, mis ei ela. Siin on loomulikult väga oluline ka kirjastiil, sest see peab vastama ettevõtte näole ja mis kõige olulisem – kergesti loetav ja huvitav. Seega, kui on huvi, siis andke märku. See on muidugi väga piiratud, kui paljude ettevõtete jaoks ruumi on.

Sellised on mõtted meie pere ja töö tegemistes. Kuidas teil läheb?

PS! Üks kaasblogija palus, et ma teeksin sellise väikese üleskutse, et nemad Naiskodukaitse organisatsiooniga said maha ühe uue äpiga ja see olla eriti praktiline. Nimeks on sel OLE VALMIS! Ma nüüd seda trükkides tõmbasin ja on tõepoolest praktiline. Põhjalikud õpetused esmaabiks, tuleohutuseks, loodusõnnetuste korral jne. Isegi õpetab, kuidas varusid koguda. Aga vaadake ise ja see on üks sellistest, mis võib tõesti teatud olukorras päästa elu. Loodan, et selleni siiski kunagi ei lähe.

PPS! Siin oli ühe blogijal teemaks, et nende pere jõulueelarve on mitu tonni. Meil pole. Me mõtlesime Esileediga, et see jääkski nii, siis äkki teie, kes te viitsite meie blogi lugeda ja meile kaasa elada, tuleksite väikest viisi meile koju külla ja äkki te võtate oma lapsega ette ja meisterdate meile mõeldes ühe jõuluehte, mille me enda kuusele riputame. See võib olla absoluutselt midagi väga lihtsat ja heade soovidega. Meil oleks väga hea meel, sest ma tahaks väga, et meie kuusel oleks ehted, mis ei oleks vaid ilusad, vaid ka tähendaksid midagi. Fantaasia olgu piiriks ja ma jagan kõigiga saabunud ehteid meie Instagrami lehel stoorides. Andke märku kui te tahate saata. Siin samas lehel on Kontakt leht olemas.

Kommentaarid

“Tundub, et oleme laste kasvatamises ka midagi õigesti teinud!” on saanud 6 vastust

  1. Riin ütleb:

    Teen teile ehte! 🙂 Teeme omale ka ise, mis see siis üks meisterdus lisaks ole. Ja saatmine on ka tore 😀

    Pärast saate nii palju ehteid, et ei mahu kuusele ära 😀

  2. Janne ütleb:

    Mis trennis käib? Kas akroses. Mul kodus 5 aastane poiss, tahaks ka teda trenni kuhugi aga meil siin väikelinnas pole midagi kahjuks. Muidu vahva trenn tundub ja Teie pere on ka igati vahva.

  3. Carol ütleb:

    Ma saadaks ka mõned pisikesed ehted. Palun andmeid kuhu saata.

  4. Mariann ütleb:

    Mul just oligi vaja homseks ideed mida oma kolmesega teha. Kuuseehe kõlab hästi. Palun mulle ka kontakti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…