Ideid jõuluvana kingikotti: Kuidas Okasroosike meie lapsed tülli ajas

30.11.2018

Postituse valmimisele elas kaasa OÜ Aasageko

Jõulud on tulemas ja minul on käed jalad tööd täis, et visata õhku ideid, mis võiks jõuluvana kingikotti ära eksida. Järgmistel nädalatel on mul ees mitmeid erinevaid lauamängude katsetamisi, et neist lähemalt rääkida. Seega kui ma ütlen, et mul on kõvasti tööd, siis tegelikult ma lihtsalt mängin. Maailma parim töö.

Enne kui ma endale lapsed sain, siis oli mul ettekujutus sellest, kuidas ma kunagi isana ja Esileedi emana, istume oma lastega ümber laua ja mängime erinevaid vahvaid lauamänge. Kuidas me naerame äparduste üle ja hõiskame kõik ühes koos kui keegi täringuga kuue veeretab. Nii nagu lastele suunatud reklaamides alati on – suud kogu aeg kõrvuni ja energia laes.

Reaalsus on loomulikult midagi muud. Vähemalt meie lastega. Eks see ole kindlasti kinni vanuses, aga meil on täiesti võimatu ette võtta lauamänge, sest mitte ühelgi kolmest pole haisugi kannatusest. Kõik nupud on mängukarbist kadunud enne kui ma jõuan mängugi lahti võtta. Mäng, millest ma täna räägin, ei olnud kuidagi teistsugune. Seda peamiselt sellepärast, et lapsed tegid hetkega ise reeglid.

Räägin täna mängust Okasroosike, mille tõi maale OÜ Aasageko. See on nuputamismäng vanusele alates kolmandast eluaastast. Kuna meie lapsed ongi kolme-neljased, siis suurepärane. Äkki on see esimene mäng, millega õnnestub meil kusagile jõuda? Mäng koosneb labürindist, mis tuleb kokku panna neljast plaadist, mis kaasas on. Kaasas on raamatuke, mis annab terve suure hulga erinevaid kombinatsioone, kuidas neid plaate asetada saab, et iga uus mäng vajaks uut nuputamist. Mängule tuleb asetada loss, lossi tuleb panna printsess ja labürindi väljapääsu tuleb seisma panna prints. Nüüd saabki mängija valida, kas ta on prints, kes püüab leida labürindis teed printsessini või printsess, kes põgeneb ise lossist. Mängu saab lisada lisa põnevust kui asetada mängulauale draakon. Ka seal saab mängija valida, kas mängib printsi või printsessiga, kes peavad leidma väljapääsu, kuid ei tohi otsa põrgata draakonile, või võib mängida draakoni rollis, sest igas labürindi kombinatsioonis on olemas üks koht, kuhu draakon panna, et keegi labürindist välja ei pääseks.

See on siis lühike kirjeldus, milles mäng seisneb. Algselt, kui ma selle lahti võtsin, siis ma ei hammustanud läbi, kuidas see mäng pakuks kellelegi rohkemaks rõõmu kui pooleks tunniks, sest siis on kõik kombinatsioonid läbi tehtud ja korras. Kuid tegelikult kasvab see mäng koos mängijaga. Eriti kui me räägime lapsest. Seal on 60 eri kombinatsiooni ja erilahendust, kuidas mäng võita.

Istutasime lapsed ümber laua ja ma ei jõudnud juhistega tutvudagi, kui Piiga oli enda kätte haaranud printsessi nupu ja keeldus seda tagasi panemast, Vennas kahmas endale seejärel draakoni ja Noorsand juba jooksis printsi nupuga teisele korrusele sõda mängima. Kamandasime kõik laua taha tagasi ja püüdsime selgitada, et mängimiseks peavad kõik nupud jääma lauale ja et alustaks sellest, et prints peab päästma printsessi. Piiga oleks justkui kõrvakiilu saanud, aga ta silmad täitusid veega ja ta teatas, et tema ei taha, et keegi printsessi päästma tuleb! See aga ei meeldinud Vennasele, kes enda käes oleva draakoni printsessile pähe istutas. Noorsand oli kogu seda segadust ära kasutanud ja taas printsi enda kätte haaranud ja jooksis teisele korrusele sõda mängima.

Seda mängu saab korraga mängida üks inimene. Selles me eksisimegi ja õhtupoole kui kõik nupud olid lapsed ära tüütanud ja me need enda valdusesse tagasi saanud, teatasime, et nüüd on meie kord mängida ja nemad võivad anult pealt vaadata ja õppida. Kõik noogutasid nõusolevalt. Ka Noorsandi saime poole trepi peal kätte, kes oli printsi nupuga teisele korrusele jooksmas, et sõda mängida.

Sättisime mängulaua paika ja hakkasime kõva häälega mängima: “Nii prints tahab minna suurde lossi, aga kuidas sinna saab? Selleks tuleb leida tee. Vaatame, kas siit poolt saab. Oii, ei saa. Alustame uuesti ja vaatame, kas siit kaudu saab…Jee, jõudsimegi kohale!. Tõstame nüüd plaadid ümber ja proovime, kas printsess lossist väljapääsu leiab…”

Lapsed istusid põnevil ümber mängulaua ja ühtäkki mängisid kõik aktiivselt kaasa, kui ma küsisin, kas siit kaudu saab lossini ja nad olid näinud, et ma ju sealt kaudu olin juba katsetanud ja vastasid kooris “Eiii”. Vennas ütles “Jaaa”, aga ta parandas end kohe, kui ta kuulis et teised teisiti vastasid. Neile muutus juba kõrvalt vaatamine, kuidas meie Esileediga mängime põnevaks ja rõõmustasid koos meiega kui printsess päästetud sai.

Nüüd olen ma mitmel hetkel näinud lapsi lihtsalt mängulauaga istumas ja nad on mängu sisust täiesti aru saanud ja kuna tegu on Okasroosikese ja printsiga, siis sellega kaasneb ka põnevus, et printsess tuleb ju kindlasti ära päästa. Eriti Piiga, kes räägib iga kord mängides ka mingeid taustalugusid juurde, kuidas ta labürindis liblikaid püüab ja lilli nuusutab.

See on hea mäng lastele koordinatsiooni harjutamiseks, et hoida nuppu madalal ja libistada seda mööda labürindi radu. Kuid arendab ka taju, kudas nad seda lõksu seal näevad ning mälu, et mis on rajad, mida on katsetatud. Kui teie lapsele on hea fantaasia ja talle meeldivad nuputamismängud, siis võiks see olla hea valik.

Kust Okasroosikese mängu saab? Neid kohti on päris palju:

– Apollo
– Rahva Raamat
– Ahhaa Teaduspood
– Tallinna Tartu, Keila ja Saaremaa Kaubamaja
– WePlay!
– Kodu & Kontori kauplused
– T1 Super Skypark: „Kink & Teadus“