Kui isa on endine püromaan

28.10.2018

Postituse valmimisele aitas kaasa G4S ja nende lemmikloom!

Alles väga hiljuti juhtus midagi ütlemata ebaõiglast ja kurba, kui kolm last kaotas enda elu vingumürgituses. See pani paljud inimesed mõtlema. Kuid antud postitus ei ole sellest tulenev ja meie otsused ei ole samuti seotud selle koletu sündmusega, vaid mõtted mõlkusid selles suunas juba ligi kuu enne seda sündmust. Sündmus lihtsalt kiirustas protsessi, et me selle süsteemiga liituksime.

Esileedi on meie peres suur küünlapõletaja. Nii kui väljas tekib pime aeg, on tema nagu maniakk oma küünlasüütajaga ja liugleb mööda elamist ning paneb igale poole tuld alla, kuhu vähegi võimalik. Peamiselt õnneks siiski küünaldele. Ta õde töötab tootmises, kus valmistatakse küünlaid ja seega ei ole meil küünaldest kunagi puudus.

Lisaks on meie elamises kamin, mida saab kütta puudega, meil on ka gaasipliit ja gaasiküte. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil on miljon erinevat asja, millest võib saada alguse tuleõnnetus. PTÜI PTÜI PTÜI. Meil on seni õnneks läinud ja lähim, mis meil tulekahju meenutanud on, oli suvine hetk, kus me läksime Esileediga pidulikule aiapeole. Enne sisenemist kontrollis Esileedi peegliga enda veatut meiki, pani peegli kotti ja jäi sinna auto juurde veel sahmerdama. Kuid kott, kuhu peegel läks, jäi pealt lahti ja peegel oli ühelt poolt suurendava funktsiooniga ning peegeldas väljas lõõskavat päikest otse istmele. Jumal tänatud, et ta sinna passima jäi, sest tänu sellele, ei läinud me kohe ära ja ma nägin eemalt, et kas Esileedi on salasuitsetajaks hakanud, või kärssab meie auto iste. Astusin ligi, lõin talt sigareti suust ja läksime peole. Nali, loomulikult kärssas iste ja oli eriti õnneliku lõpuga õnnetus.

Kuid ka kodus on kasvamas lapsed ja kui neis on natukenegi minu geeni, siis peagi lööb neis vastupandamatu vajadus erinevaid asju põlema süüdata. Ma olin parandamatu püromaan ja kui mu ema teaks, mis katseid ma tulega meie korteris teinud olen, siis tõmbaks ta praegu endale jahmatusest sihvka kurku. Elasime Hruštšovkas, kus vannitoas oli ahiküttega boiler ja isa jättis suitsetajana enda tikke igale poole vedelema. Ütleme lühidalt, et mu õe juukselakki ja isa odekolonni ei kasutanud ma just sihtotstarbeliselt. Meie elamises polnud tol ajal ühtegi suitsuandurit. Ma ei ole kindel, et selliseid asju eratarbes üldse olemas oli.

Saime kokkuleppele G4S-iga, kelle reklaami te kindlasti korduvalt telerist näinud olete. Soetasime endale uuendusliku vingu- ja suitsuanduri nimega Nublu. Kes mäletab Nublut (mitte räpikutti), siis ta oli just tuletõrje koer, kellel päästja kiiver peas. Kuna Esileedi ei ole jätkuvalt nõus meie elamisse ühtegi neljajalgset võtma, siis Nublu on lähim asi, mis mul hetkel koerale on. Mulle lihtsalt ei piisa teadmisest, et kodus on lihtsalt suitsuandurid, sest äkki juhtub kellegagi midagi ja Esileediga juhtub alatasa midagi. Ma ei tea, kas ta komistab, või ta viskub, aga iga paari nädala tagant istub ta oma sinise kanniga telefoni otsas ja muljetab sõbrannale, kuidas ta taas trepist alla kukkus.

Nublu sobis lahendusena, et vingugaasi või suitsu olemasolul läheb signaal häirekeskusessse, kes siis koheselt minuga ühendust võtab ja juhul, kui ma kolme minuti jooksul ei vasta, kiirustab patrull kontrollima. Loomulikult kui tegu on kõrbemaläinud toidu või tordil oleva sädemeid purskava vulkaaniga, mis anduri häiresse ajasid, saab telefoni teel signaali tühistada. Väikeste lastega on see oluline. Mul on töö tõttu kodus umbes 800 välgumihklit ja need on kõik kenasti kaugele ära peidetud, aga Vennase uudishimu ja pikad näpud ulatuvad igale poole.

Ka on mul mitmel korral olnud kahtlus, et sõidan kodust ära ja jääb painama, kas ma ikka tõmbasin triikraua seinast välja ja/või lülitasin ahju välja. Istud lennujaamas ja ikka mõtled selle peale.  Palud naabril iga tunni tagant uksest mööda minna ja ninaga sisse tõmmata, et kas on vinguhaisu juba tunda. Nublu ei elimineeri seda, et ma pean ka edaspidi hoolikas olema, aga annab südamerahu, et kui peakski mingi jama juhtuma, siis läheduses on patrullauto, kes minutitega kohale jõuab.

Seega, meie pere kaitseb nüüdsest Nublu ja uus vingu- ja suitsuandur on juba vana välja vahetanud. Ma küll siiski loodan, et ma ei näe kunagi ühtegi patrulli enda maja ümber tiirutamas, aga neil on minu täielik voli, et kui häire tööle läheb, keegi telefonile ei vasta ja ukse peale kedagi ei tule, siis lõhkuge endale meeldiv uks või aken ning tehke, mis vaja. Minu pere elu on miljon korda rohkem väärt ja kui ma saan nende turvalisusesse panustada, siis seda ma ka teen. Mina rääkisin, mis motiveeris meid liituma, aga enda valiku saad siiski teha kõige paremini, kui lähed loed selle kohta SIIT. Küll ma jagan ka enda muljeid mingi poole aasta pärast, kuidas meil uue koduloomaga läheb.