Mida teha asjadega, mida enam ei kasuta? Paneme garaaži!

Teate, mis meie garaažis nüüd on? Uus auto? Poni? Ma ostsin endale mootorratta! I wish! Esileedi on nõus pigem jõulude paiku vaestele raha annetama, kui annab õnnistuse, et ma endale tsikli osta võiks. Kujutan ette Esileedi kolbast välja tungivaid silmi, kui ta loeb seda eelmises lauses olevat võrdlust. Tegelikult on ta suur annetaja. Palju suurem kui mina ennast mugavalt tunneks. Tal on suisa eraldi pangaarve, millel nimeks Heategevus. Mul pole. Ainuke heategevus, mis ma teen, on otsekorraldus SOS lastekülale. Vähemasti ma väidan seda kui nad mind kusagil poe sissepääsu juures rajalt üritavad maha võtta. Kuid ma teen heategevust küll. Näiteks kui pudeleid viin, siis ma vajutan seda heategevuse nuppu. Seda küll ainult siis kui keegi kõrvaltvaataja seda ka ikka pealt näeb. Mis mõte on muidu heategevust teha kui keegi ei tea kui suuremeelne ma olen?

Aga mis on siis meie garaažis? See ei saa olla auto, ega tsikkel ning ega isegi poni ja seda sellisel lihtsal põhjusel, et need ei mahuks sinna ära, kuna see on triiki koli täis. Teiste sõnadega on meie garaažis koli.

Terve uks on blokeeritud paberjäätmetega, sest eelmisel aastal tegime me koostööd mingi taaskasutusettevõttega ja saime sealt nii palju inspiratsiooni, et me sorteerime kogu prügi. Kui varem sai meil prügikast täis poole nädalaga, siis nüüd iga kahe nädala tagant käiv prügiauto tühjendab meie pooltühja prügikasti. Ja nii neid jäätmeid koguneb, mida tuleks ära viia ja see viimine on ka alati selline tüütus, kuna Tartus pole neid taaskasutus konteinereid tühjendatud kordagi viimase viie aasta jooksul. Vähemalt tundub nii, sest iga kord kui mina sinna oma kottidega ligi vajun, on need triiki täis.

Nii ongi garaažiukse esise hõivanud paber ja papp ning katlaruumi pudelid ja pakendid. Ma pole kaks kuud juba gaasinäite ära saatnud, sest mõõdikuni jõudmine on tõeline kadalipp. Kõige pealt tuleb välja tõsta tühja taara kott, seejärel beebitool, mille puhul pole me 3 aastat suutnud ära otsustada, kas müüme, anname ära või viime jäätmejaama ja siis kaks suurt kotti pakenditega. Jube tüütus on see prügi sorteerimine. Meil võiks olla külapeal plats, kuhu kõik elanikud oma prügi ja solgi viksavad. Nagu vanasti. See võiks loomulikult olla teisel pool küla. Mitte meie maja läheduses. Selle suurim miinus oleks muidugi see, et siis ei viitsiks ma prügi välja viia, kuna see on nii kaugel.

Kuid see kogunenud jäätmete osa on kaduvväike selle kõrval, mis kola seal garaažis tegelikult leida võib. Meil on niiiiiii palju beebi asju. Kõik asjad, mis lastele väikeseks jäävad ja huvi ei paku, rändavad garaaži. Selle süü võtan ma osaliselt enda peale. Kuna beebid kasvavad nii kiiresti ja nad ei jõua enamus riideid ja jalanõusid läbi trööbata, siis enamus neist on täiesti korralikud riided, mida võiks vabalt järelturul edasi müüa, kuid kui on üks asi, mida ma vihkan, siis see on enda vanade asjade müümine. Olgu selleks misiganes. Isegi enda vana autot ei taha müüa. Oma vana korterit ei tahtnud müüa. Nüüd on garaažitäis manti, mida ei taha müüa, kuid nagu tasuta ka ära anda ei taha. Nii ta siis ootabki seal. Peaks siiski tegema garage sale’i. Et paneks igale asjale hinnasildi peale ja kuulutaks välja, et tulge vaatama…

Kuid õnneks on mul Esileedi. Ma ei tea, kas ta on rase (ei ole!) või tal on orava geenid, kes hakkab talveks asju varuma ja pesa korrastama, aga midagi lõi talle pähe ja ta on päevad läbi sorteerinud ja korrastanud kõike, mis meil kodus on. Ta sunnib mind isegi valima, et mis varbavahekaid ma tahan kanda ka edaspidi ja mida ma nagunii ei kanna. Kui me räägime mugavusest, siis Crocsil ei ole mitte mingit vastast. Kui teha edetabel, siis esimesed 498 kohta võtab enda alla Crocsi varbavahekas ja siis alles hakkavad muud tulema. Aga kõik need plätud on minu omad ja ma ei tahaks ühestki lahti öelda. Äkki paneme garaaži ootele?

Igal juhul on Esileedi koduse õhkkonna väga ärevaks muutnud, sest ta ei oska asju üksi teha, vaid nõuab, et mina koristaks ja sorteeriks koos temaga. Ma tean, mis te mõtlete- et on alles hädapätakas. Ma tean. Aga kunagi kirikus vannet andes lubasin, et ma olen talle toeks ka siis kui ta hulluks läheb ja hullunult koristama hakkab. Ma ei ole kindel, kas täpselt see sõnastus küll oli. Igal juhul algas meil kodus sügiskoristus ja ma ei ole selle üle üldse rõõmus!

Kommentaarid

“Mida teha asjadega, mida enam ei kasuta? Paneme garaaži!” on saanud 7 vastust

  1. Anu ütleb:

    Asjad sorteerida ja siis saab laste asjad viia taaskasutus poodi müüki. Rendite Sahtli poes endale riiulid. Sildid külge ja müüki. Siltide panek küll suht tüütu. Aga saate asjadest lahti ja uute asjade jaoks veidi raha.

    • K ütleb:

      Tartus soovitaks aardla25A seda põnnikese boksi rentida. Käib palju rahvast ja saate kindlalt asjadest lahti ja samas ka vóibolla lisaraha kõrvale panna 😉 Neid asju tuleb ju niiiipalju,et kõike lihtsalt ei jõua hoiustada. Samas saate garaaži korda ja ehk ka suurema summa kõrvale panna lisaraha nende asjade pealt.

  2. Kady ütleb:

    Soovitan soojalt kusagil kirbukal boks rentida. Olen seda juba kaks aastat jutti teinud ja enam ei mingeid üleliigseid asju elamises. Väikeste lastega tekib iga kuu asju, millest on välja kasvatud ja mida ei vajata enam. Iga koristuse ja pesukorraga viskan üleliigse garderoobis olevasse kasti. Mingi hetk panen hinnad peale ja viin jälle kirbukale ära. Samamoodi olen viinud vankri, beebikiigu,söögilaua, jalgratta jne. Nii mõnus tunne on kui elamine on üleliigsest kraamist vaba ja saadud raha eest on väga mõnus osta lastele uued talveriided või jalgratas.

  3. Mari-Liis ütleb:

    Meil oli katlaruum maast laeni igast asju täis mida mehe arvates kunagi vaja läheb. Nii 10a oli enamus asju seal seisnud ja pole kunagi vaja läinud. Terve üks sein oli maast laeni taarakotte täis. Aga eelmine nädal mees ISE tellis konteineri, et see ruum tühjaks visata? Noh, enamus asju viskasin ma siiski ilma temata ära (tean, tean, julm), sest tal kindlasti oleks neid jälle “kunagi” vaja läinud. Taara lohistati nüüd õue katuse alla, see meil nagu pensionifond mis vaikselt automaadini liigub ?

  4. Kai ütleb:

    Meil on kodus nii laste vanad riided viin keldrisse, siis mees õiendab seal tema motikad jne. Sorteerin et saaks müüki viia , siis õiendab et meil tuleb lapsi miks müün ?

  5. MO isetegemised ütleb:

    Meil just vastupidi. Mul mees orava tüüpi. I feel you 🙂 Aga ma luban, nui neljaks, ükskord saabub aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama… Vabandust , saabub aega, kui mees pikemalt ära on ja ma platsi puhtaks löön. Tulgi või lahutus 🙂 🙂 🙂

  6. L@SSIE ütleb:

    Naiivitar. Tuleb nii raske rusikas, et pole enam millestki lahutuda.

Vasta Mari-Liis-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…