Tuletame meelde, kuidas see laste külmaks ilmaks riietamine käiski…

Kasutaks “Troonide mängu” klassikaks saanud lauset: “Talv on tulemas…”. See ei ole ju üllatus, et  käes on septembri keskpaik ja näe, väljas läks jahedaks, aga siiski, mis korralik eestlane ma oleks kui ma natukenegi ei kurdaks. Ma olen küll optimist, aga isegi mina lasin eile meie basseinist õhu välja. Ei usu, et seda järgmise üheksa kuu jooksul vaja läheb. Uhh, üheksa kuud. Praegu oleks naistel väga hea rasedaks jääda – pime ja sombune aeg läheb mööda nagu nipsti kõhu kasvamise ja hommikuse ropsimise saatel. Rasedana ei saaks arugi, et külm on, sest kui ma mõletan õigesti oli Esileedil kogu aeg palav. Pluss ta nuttis kogu aeg kontrollimatult. Head ajad…

Kuid õudseim asi, mis külmaga kaasneb, on laste riietamine. Enam ei saa neid looduslapse kombel hommikul õue kupatada, vaid nad tuleb hoolikalt riidesse saada. Mina ei ole väga hea riietaja. Ok, olen hea riietaja, aga minu ja Esileedi külmataju on absoluutselt erinev. Mina käin ikka veel lühikeste pükste ja varbavahekatega ja Esileedi otsis enda sügise parka välja. Seega ta ei usalda mind, et ma lastele õiged riided selga leian. Teiseks ei ole ma aastatega kuidagi Esileedi riiete loogikale pihta saanud. Mul pole aimugi, kus kelle riided on. Kui ta ütleks mulle praegu, et pane neile kilepüksid, sokid ja fliisid, võiksin ma kohe alla anda. Ma pole märtsist saadik neil sokke jalas näinud ja kui ma nüüd mõtlen, siis ma ei tea, kus isegi minu sokid meie elamises on. Kas mul üldse on sokke? Ühe soki asukohta ma tean, sest see on mu dressika taskus. Tema paarilist ei ole ma kevadest saadik näinud. Jätsin ta igaks juhuks taskusse, puhuks, kui ma leian kadunud paarilise üles, sest ma tean oma sokke – nii kui ma ta kusagile ära panen, ei leia ma teda enam kunagi.

Aga selleks, et mul sügisel meeles oleks, kuidas laste riietamine käib, olen ma välja töötanud skeemi, et oleks nii vähe üllatusi kui võimalik. Kui teil on samuti peres mitmeid lapsi, kes vajavad abi riietumisel, siis võite ehk endki siin ära tunda.

  • Saada lapsed pissile. Keegi neist ei taha. Sunni neid käima hoiatusega, et sa ei saa enne riidesse neid panna kui pissitud on. Keegi ei lähe. Tõsta häält ja ütle, et kui nad ei lähe, siis tuleb suur pahandus. Keegi ei lähe.
  • Vali üks laps kolmest, kelle esimesena riidesse aitad. Lükka manguvad, nutvad, krabavad lapsed eemale, kes soovivad samuti esimesed olla ja ütle, et kui nad oleks pissil käinud, oleks nemad esimesed olnud, aga nüüd sul tuli teha lihtsalt mingi valik.
  • Las ta paneb ise püksid jalga. Võta talt jalast püksid ja keera need õiget pidi. Võta talt uuesti jalast püksid ja keera need õiget pidi. Kuidas tal õnnestus õigeks keeratud püksid ikka valet pidi jalga saada, on üks looduseimesid, mille jälile me kunagi ei saa.
  • Aita tal jalga panna sokid. Kui ta jalg on nagu makaron ja ta tegeleb kõige muuga kui sinuga koostöö tegemisele, siis ära mine endast välja. Hinga sügavalt. Vajadusel hammusta huulde. Viska sokid diivani otsa ja ütle, et pangu ise endale sokid jalga kui ta ei suuda kaks sekundit keskenduda. Mine too sokid diivani nurgast tagasi ja pane need pisarais lapsele jalga. Kallista. Vabanda.
  • Aita tal selga panna fliis. Käsuta üks käsi üles ja las ta paneb käe varrukasse. Ei, teise varrukasse. Teise varrukasse! TEISE VARRUKASSE! Hoiata, et kui ta ei keskendu, siis sa jätad pooleli ja hakkad järgmist last riietama. Tõuse ja mine pane aken kinni, et naabrid ei arvaks, et sa laste peale häält tõstad.
  • Tõmba pähe müts ja saada esimene laps õue.
  • Kutsu järgmine laps ja samal ajal lohuta kolmandat, et täna on kõik võitjad ja see, et ta viimasena riided selga saab, ei tähenda, et ta viimane on. Tegelikult tähendab. Aga ära talle ütle. Kärata Esileedile, et miks ma pean üksi neid riidesse panema ja ta võiks oma hobidega, nagu pesu kuivama riputamine ja pesueelne sorteerimine, jätta enda vabale ajale. Hinga sügavalt sisse ja välja. Vabanda.
  • Pane ka teine laps riidesse järgides kõiki samu protseduure nagu esimesega.
  • Selleks ajaks kui teine laps hakkab riidesse saama, on tõenäoliselt esimene laps toas tagasi ja tahab pissile. Hinga sügavalt. Võta talt fliis seljast, traksid maha, püksid alla ja saada pissile. Tõenäoliselt tahab nüüd riides olev teine laps veesolinat kuuldes samuti pissile. Võta ka tema riidest lahti. Kärata Esileedile, et kui ta kohe appi ei tule, siis sa tahad lahutust. Vabanda. Kuula loengut, kuidas tema seda kogu aeg üksi teeb. Hinga sügavalt.
  • Pane kaks pissinud last riidesse ja sunni ka kolmas vetsu. Ta ei lähe. Sest tal pole häda. Häda tuleb siis kui ta on kolm minutit õues olnud. Pane laps riidesse ja mine temaga kolmeks minutiks õue. Saada laps tuppa, et ta paluks emme abi lahti riietumisel. Hinga sügavalt. Üheksa kuud veel.

Eelmise postituse Iirimaale jõudmise kohta sain ma väga palju positiivset tagasisidet ja teil oli huvi, et ma sellest veelgi räägiksin. Ma ei ole neid lugusid väga jaganud, sest see hotell, kus ma töötasin oli kõige värvikirevam koht, kus ma kunagi aega veetnud olen. Ainuüksi minu vahetuses töötas inimesi 11 erirahvusest ja kui nii palju erinevaid inimesi koos on, siis juhtub alati midagi. Paljud minu märkused tunduvad ehk rassistlikud ja kitsarinnalised, paljud juhtumised võivad tunduda nii uskumatud, et te arvate, et ma mõtlesin selle nagunii välja, aga ma luban, et ma püüan kirjutada nii ausalt kui mul vähegi meeles on. Aga siis võtke mind sellisena nagu ma olin – lihtne väikelinna poiss, kes maailma näinud polnud. Ehk ma siis jagan teiega ka edaspidi Iirimaa lugusid nagu need mul meeles on. Sellest ajast võiks tõepoolest raamatu kirjutada.

Aga ma blogin kolmel päeval nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 11) ja tahtsin julgustada, et kui teile minu kirjutatu meeldib, siis ma olen nii tänulik, kui te sellest märku annate, kas Facebookis pöidlaga või siin või Facebookis kommentaariga. Siis oleks mul mingigi taju, mis teile meeldib ja mis mitte. Ja kui teile miski eriti meeldib, siis võite alati ju ka sõpradele jagada ;).

Üks üleskutse veel – ma teeks hea meelega küsimuste ja vastuste postituse ning kui teil on küsimusi, mida te tahaksite küsida, siis küsige julgelt. Püüan vastata kõigile.

Kommentaarid

“Tuletame meelde, kuidas see laste külmaks ilmaks riietamine käiski…” on saanud 13 vastust

  1. Egle ütleb:

    Mulle meeldib kõik, mis sa kirjutad, raske midagi eraldi välja tuua. Iirimaa jutt oli väga lahe vaheldus, need jutud võiksidki tulla aeg-ajalt, vaheldumisi igapäevaeluga?
    Aga kuna ma olen nüüd teiega sarnases olukorras ehk siis üks 3-aastane on ees ja kaks korraga lisaks tulemas..siis ma otsin su juttudest lohutust mind ees ootavale elule. See postitus ei aidanud 😀

  2. Katrin ütleb:

    Been there, done that. Selle kõrval tundub isegi kassi pesemine piece of cake 😀

  3. Ketu ütleb:

    Uuh, kõik on tuttav, ise pean hakkama saama ainult 1 lapse ja 1 beebiga, aga kolme väänikuga ei kujuta seda ettegi?
    Mul tekkis küsimus, et kuidas te oma laste nohu-köha ravite, kui nad haiged on? Me elame metsa sees koopas põhimõtteliselt ja laps on vast 1-2 korda kergelt haige olnud. Nüüd läks aga lasteaeda ja hopsti haige, nädal aega olen juba igasugu isetehtud looduslikke nõiajooke/siirupeid talle sisse söötnud/jootnud ja inhalaatoriga auru teinud, aga noo ei paista kuskilt tervenemist. Samas on ta ise rõõmus ja palavikku pole, seega nagu medikamentide järgi ka käsi ei taha väga tõusta ?

  4. Malle Hiie ütleb:

    Aitäh Henry! Loen alati meelsasti, saan hea tuju ja hakkan järgmist postitust ootama. Enne õue minekut saavad meie õde-venda kärmelt potil käidud kui kuulutada välja võistlus, kes on kiirem, võtta aeg ja teatada rekordi purustamisest. Riietumisega pea sama mall. Soovin kannatust, kannatust ja kannatust. Hinga sügavalt sisse ja välja -see kunst on ju käpas! Jaksu!

  5. J ütleb:

    Appii, see Piiga müts on ikka nii ilus, pean ka ostma oma kahele neiule 🙂
    Aga riietamine on väga tuttav. Sügis pole ju veel midagi – siit läheb ainult hullemaks (talv!). Kui lapsed riidesse saab, siis oled ise juba nii higine, et ennast ei tahagi riide panna enam.

  6. Marju ütleb:

    Meil on poeg küll alles poolteist aga sihuke riietumise fänn. Veider isegi 🙂 Ma fännan väga su postituai, ise elasin ka kunagi aasta iirimaal. Kirjuta kindlasti veel sellest ajast. Küsimuseks: kuidas sai alguse sinu ja esileedi lugu?

  7. Maria ütleb:

    Aga kujuta veel ette, et sa ei saa lapsi vahepeal õue saata, sest maja ees on kohe parkla 😀

  8. Nell ütleb:

    Mulle meeldivad nii igapäevalood kui Iirimaa pajatused. Need Iiri memuaarid võiks regulaarseks saada.
    Laste riietamise teemad on mõnus nostalgia, 5-aastane õnneks täitsa teeb koostööd. Aga meelde tulevad ajad kui nii umbes aastane tüüp igasugusest õueriietesse panekust keeldus ning talvekombeka selga panemine käis nii, et kutt oli esikupõrandal selili ning kasutada tuli toorest jõudu… 🙂

  9. Naeratus18 ütleb:

    Koguaeg loen ja alati ikka saan pisarateni naerda???Äitäh,et olemas on teie armas pere ja jumalapärast ära kirjutamist lõpeta!!!!

  10. Ritsik ütleb:

    Minul on laste riietamisega ainult see probleem, et tütred laenavad pidevalt mu riideid! Jah, ma kannan sama suurust kui mu 16aastane, mis siis, et tegu on mütside ja sallidega :D.
    Kirjuta Q & A-s, kas ja kuidas sa oma tööalased plaanid oled realiseerinud. Oled nüüd täiskohaga blogija? A kelleks sa saada tahad? Mida uut järgmisel viisaastakul õppida?

  11. Liis ütleb:

    Proovi seda keelamise nippi “Ärge pissile küll minge enne õue minekut, praegu pole aega jne”. Usu mind, nad jooksevad võidu potile 🙂

  12. Andre ütleb:

    Mäletan kui hoidsin enda õelast talvel 😀 Just niimoodi oligi. Pissile ei tahtnud, läksime koos välja, 5 minutit ja tagasi sisse pissile. Kogu aeg 😀

  13. Maia ütleb:

    Tänan, taaskord väga lõbus lugemine, tahaks öelda selle kohta “i feel ya”. Kui endal lapsi poleks, ei oleks see lugemine üldsegi nii humoorikas.
    Samuti meeldib kõik, millest kirjutad kuna need lihtsad igapäeva tegemised vürtsitatud huumoriga ongi hea kerge lugemine. Tänan!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sa oled kunagi Tartus olnud järjest kauem kui nädal aega?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Kuidas ma teaduse nimel eluga riskisin

    Ma armastan Tartut. Kõiki selle osi ja kõiki selle elanikke. Ei, ma ei kandideeri kusagile volikokku, aga alati, kui ma olen sunnitud kodulinnast eemal olema, on mul igatsus…

  • Ära söö esimest lund!

    Postitus valmis koostöös Bosch Vitapoweriga Lumi, mis möödunud nädalal alla sadas, tõi palju rõõmu. Nii kui muru sai õhukese valge katte, olid meie pere poisid kelkudega õues ja…

  • Kuidas mul täna poes lubati nägu üles peksta…

    Inimesed, kes on madala enesehinnanguga, hoiavad alati tahaplaanile. Et jumala eest keegi neid ei märkaks, et puuduseid, mis nende enesehinnangule hävitavalt mõjuvad, keegi välja ei tooks. Ülekaalulisus on…