Mu lapsed teevad kõike, mida ma tahan! Peaaegu. – a mida henry teeb?

Mu lapsed teevad kõike, mida ma tahan! Peaaegu.

22.08 2018

Ma olen lastelausuja. Ma suudan neid kõike tegema panna. Välja arvatud enda järel koristamine ja veel vähem kellegi teise järel. Siis hakkab meil alati debatt teemal, et tema ei ajanud sassi ja pole ühtki jõudu maailmas, mis sunniks teda kellegi teise järel asju ära panema. Kuid kõike muud suudan ma neid tegema panna küll.

Ok, kasulikke asju sööma ei suuda ka panna. Vähemalt töödeldult mitte. Juurvilju vitsutavad nad nii nagu homset polekski, kuid seda juhul, kui need on töötlemata. Toores porgand, hernes, tomat, kurk, absoluutselt kõik puuviljad ja marjad. Kõik läheb. Pane need kasvõi hetkeks potti või pannile ning sama hästi oleks ma võinud keset taldikut junni poetada, sest see toit on nende jaoks täpselt sama isuäratav.

Kuid kõiki muid asju teevad nad nagu kullakesed. Hästi, ühte asja veel ei tee. Kui ma ütlen neile, et nad ei tohi midagi teha, siis tuleb seda veel umbes viis korda teha ja alles siis ollakse valmis lõpetama. Või oodatakse, et emb-kumb vanemast häält tõstab. Küsimus “Miks ma pean su peale häält tõstma, et sa midagi teeksid?”, on neile enam kui tuttav. Nende piiride kompamine on igapäevane tegevus ja neil oleks justkui teadmine, et esimest kolme keelamist pole mõtet tähele panna. Umbes nagu teatri etenduse vaheaeg hakkab läbi saama ja siis tuleb mõne minuti jooksul kolm kutsungit ning puhvetis ei reageeri keegi esimesele kahele, vaid söövad kiluvõileiba ja kuiva keeksi edasi.

Kuid teisi asju suudan ma neid manipuleerida tegema suurepäraselt. Üks viis mitmelapselises peres lapsi tegutsema panna, on kiita. Mitte küll seda last, kellel sa midagi teha palusid, sest tema ootab kolm korda veel, et sa talle midagi ütleksid, enne kui ta reageerima hakkab. Kuna meie lapsed on väga võistlushimulised, siis pöördudes  Noorsandi poole, et ta näiteks läheks ja kasvuhoone lahti teeks, ei juhtu midagi. See on hetk, kus ma pöördun järgmise lapse poole ja ütlen näiteks Vennasele, kas tema oleks nõus minema kasvuhoonet avama. Ja kui ta ütleb jah, siis ma valan ta kohe kiitusega üle ja avaldan suurt tänulikkust, et ta issile appi oli nõus tulema. Järgmine hetk on Noorsand raketina püsti ja tormab kasvuhoone suunas, et see lahti teha ning tuleb uhke näoga tuppa, kus ma teda kiidan ja tänan abi eest. Ma teadsin, et kuigi Vennas oli nõus, ei ulatu ta kasvuhoone lukuni ja mul oli vaja leida viis, et just Noorsand seda teeks.

Kui selline manipulatsioon toimib laste puhul, siis võiks see toimida ka täiskasvanute juures? On ju ütlus: kiida lolli ja loll jookseb. Püüdsin siis eile selle praktikasse panna ja palusin eile Esileedil mulle alt korrusel õuna tuua. Meil on maailma tüütuim trepp, sest seal on astmed.. ja neist tuleb käia… Seega ma teadsin, et Esileedi mitte ainult ei too mulle õuna, vaid prahvatab naerma, kui ma talle selle küsimuse esitan. Tema arvutuste kohaselt on köök minu jaoks sama kaugel kui tema jaoks. Tegelikult ei ole. Tema istus uksele mitu meetrit lähemal.

Mul oli õigus ja Esileedi naeruturtsatus mu küsimuse peale oli niivõrd ootamatu, et ta tatistas ootamatult Vennasele kuklasse, kes ta ees seisis. Hästi, kui Esileedi ei too, siis ma pöördun Piiga poole. Kuid selle asemel, et ise püsti hüpata ja mu õuna järele tormata, vaatas Esileedi mulle etteheitva pilguga otsa ja küsis vaid ühe küsimuse: “Really?”. Vist ei tööta tema puhul. Õuna järgi pidin ma ka ise minema, sest nii kui ma õuna teema üles võtsin, teatasid ka kõik lapsed, et soovivad ühte ning Piiga oma tillukeste kätega poleks suutnud nelja õuna korraga tuua. Kui ma siis lõpuks neile järgi läksin, teatas Esileedi, et kui ma all olen, siis ma võiksin kiirelt kasvuhoone ka lahti teha ja talle ka ühe õuna tuua.

Ma arvasin, et mina olen see manipulatsiooni mastermind, aga ei. Mulle alati tundub, et sellised asjad juhtuvad spontaanselt, aga samas need juhtuvad pidevalt, et ma keeldun midagi tegemast ja enne kui ma arugi saan, olen ma seda juba tegemas, mida Esileedi eelnevalt tahtis. Kuidas ta seda teeb? Mina ei ole veel aru saanud. Mul on palve, et te pöörduksite palun tema poole, ja paluksite see lõpetada. Mind ta ei kuula. Panin just nõud nõudepesumasinasse, millest ma pool tundi tagasi keeldusin. Ma isegi ei saa aru, kuidas ma kööki sattusin. Kuid vähemasti sain kiitust, et ma nii tubli olen ja nõud pesema panin. Krt! Mina olengi vist see loll, kes jookseb…

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga