Kus on see tore paik, kuhu lastega paariks päevaks suvitama minna?

Üks minu elu unistusi on väike maja või suvila, mis asub veekogu ääres. Ma olen terve elu unistanud, et mu suvila või kodu krunt piirneks veekoguga, kust oleks otse pääs ujuma/paadiga sõitma/kalale. Nagu siin kohe alloleval pildil, kus me oleme Väike-Juusa talus Avatud talu päevade raames. Tänased pildid postituses on eilsest päevast, kus me käisime Võrtsjärve ääres ja Avatud talu päevadel.

Eile veetsin ma tunde otsides kinnisvaralehtedelt krunte ja maju, mis midagi taolist pakuks ja täiesti pöörane on see, kuidas see kinnisvara hinda muudab. Rõve lobudik pärapõrgus hinnaga 10 000 eurot. Rõve lobudikpärapõrgus, kuid mis asub veekogu kõrval 110 000. Hetkega on hinna tempel oma korrektuurid teinud ja mul pole teha muud kui näppu imeda. Igal juhul otsisin ma eile suure hulga erinevaid müügipakkumisi välja. Eks neid oli ka erinevaid ja ainus takistus on mul see, et mul puudub igasugune raha, et endale midagi taolist osta. Isegi meie enda kodu pole meie oma.

Kuid unistama peab. Minu elu on mind seni hoidnud ja mul pole kunagi jäänud asjad raha taha. Mul on jäänud asjad piisava tahtmise taha, ehk kui ma midagi ei saa, ju siis ma ei taha seda piisavalt. Ja tegelikult rannajoonega elamine on küll minu unistus, kuid see on Esileedi hirm ning tema on suur osa sellest, miks ma enda unistust aktiivsemalt taga ei aja. Tema muretseb sellise tühise asja pärast, et meil on kolm last ja kui elada veekogu vahetus läheduses, siis ei saa hetkekski end lõdvaks lasta, sest sa pead olema kogu aeg teadlik, kus su lapsed on. Siin külas, kus meie oleme, kus suurim veekogu on poriloik ühe kurvi peal, võivad lapsed ringi joosta nagu soovivad, sest meie tänav on ringtee ja kui mõni võõras auto siia ära eksib, siis on garanteeritud kõigi uudishimulikud silmad, et mida see auto siit nüüd otsib. Turvalisuse mõttes on see suurepärane paik.

Kuid see minu unistuste paik võiks ideaalis asuda Pangodi järve ääres, sest selle paigaga on mul eriline side. Kui me olime väiksed, siis me käisime igal suvel Pangodi ääres puhkamas. Mu ema töötas Tartu Piimakombinaadis ja ettevõtte suvila asus fantastilises kohas, kohe Pangodi järve ääres (Palomäelt otse üle järve). Iga suvi nagu rusikareegel läksime mina, mu õde ja mu ema kolmekesi paariks nädalaks kaldal asuvasse puumajja ühte tuppa. Kõik seal oli minu jaoks vinge- et oli maja peale ühisköök, oli ühine puhkeruum, kus inimesed mängisid koroonat, oli teisi lapsi, sai vesirattaga ja paadiga sõitma minna. Praegu muidugi ei tunduks mulle eriti ahvatlev idee kuivkäimlast, ühisköögist ja privaatsuse puudumisest, aga tollal ei oleks ma kogu seda olustikku teisiti ka ette kujutanud. Fännasin, et sel krundil oli kolm ujumiskohta – üks liivase rannaalaga koos hüppesillaga, teine kivise põhjaga vettemineku koht, mis kubises kaanidest ja kolmas oli saunast järve juurde viiv trepp, mis oli hästi privaatne ja millest umbes viiskümmned meetrit eemal oli Tartu Konservitehase vette hüppamise koht. Konservitehase rahvas tundus end alati palju paremini tundvat, sest kilked, vali muusika ja räuskamine olid helid, mida meie suvila poolt kunagi kosta ei olnud. Konservikas oli justkui koguaeg pidu. Enam pole Piimakombinaati ja ka suvilat pole. Peale kombinaadi kaotamist läks kompleks Riigikohtu inimestele ja mis seal täna toimub, pole mul aimugi.

Esileedi seevastu arvab, et me tõepoolest ei vaja kinnisvara kusagil eemal veekogu ääres (mitte, et meil selleks raha oleks), vaid me peaksime püüdma endale leida mõnusa järveäärse puhkemaja, kus eriti teisi inimesi ei käi ja me saaksime olla kas oma perega, või inimestega, kes hommikuni Nexuse vanu hitte ei käia ning seda nädalaks-paariks rentida. Kuid ka selliseid rendikaid on väga keeruline leida. Arvatavasti kusagil lääne-Eestis oleks, kuid ma ei tunne seda kanti absoluutselt ja me peame hakkama järgmise aasta puhkust varakult ette planeerima, sest nii palju kui ma olen siin viimastel päevadel uurinud, siis kõik on broneeritud. Leidsime ühe koha Võrtsjärve ääres, kus on majake järvest umbes 60 meetri kaugusel, kuid ma tegin otsuse, et ei, see pole päris see, mida ma otsin. Kuna ma olen seal samas majas kunagi hirmsal läbul käinud (minu poissmeesteõhtul) ja ma tean seda kohta rohkem pidutsemiskohana, siis ma ei näinud end seal lastega toredalt aega veetmas.

Ma oleksin isegi nõus minema telkima, kui me suudaksime leida selle mõnusa paiga. Ma ei taha minna kusagile RMK puhkealale, sest hetkel on need kõik täis ja sul veab, kui need on täis mõistlikke ja teistega arvestavaid inimesi. Aga lugesin just ühte blogi, kus autor rääkis, et said Peipsi ääres puhkealal oma telgile just viimase koha ja terve öö kostus mingite osside räuskamine ja tümakas ning mitu korda välja kutsutud politsei, ei saanud ka midagi eriti lahendatud. Ma vihkan naabrite muusikat. Olenemata muusikast. Kui see kostub kellegi teise kõlarist, siis see mind ka häirib.

Siinkohal üleskutse: Äkki teil on soovitada mõni koht, kus suvitada. Kus oleks vesi lähedal ja lastel tore, siis kirjutage mulle. Kui te elate ise sellises kohas ja rendite endal tuba või käpingut või kasvõi telkimisplatsi, siis võite mulle julgelt kirjutada, kas privaatselt või jätke soovitus kommentaaridesse. Ma tõesti sooviks, et lastel oleks lapsepõlve suvedest, kus me oleme terve perega ära, samad helged mälestused nagu mul. Luban, et paik jääb meie vahele!

Ka eile tegime mälestusi, kus me käisime Avatud talude päeva raames Pühajärve kandis Väike-Juusa talu uudistamas. See on sürreaalne kui maaililiselt ilus paik see on. See maja, mis seal on – kui see ükskord kunagi korda saab, siis on see midagi nagu muinasjuturaamatust. Lisaks käisime Võrtsjärve ääres, kus vesi oli nii soe, et see peaaegu ei jahutanud. Natuke jahutas. Pull oli see, et seal tuleb mingi kilomeeter maha kõndida, et vesi üle põlve ulatuks. Suurema osa ajast tuli olla sügavuses, kus põhja puutusid kas tagumik või käed. Mul tagumiku vahe siiani liivane. Pole veel duši alla jõudnud. Hommikul lähen. Aga selline seikluste otsimine oli väga laheda päeva meile loonud, sest lastel oli kogu aeg põnev – me tegime kogu aeg midagi ja kuigi me otsustasime päeva kulgu suurel jaol ise, siis me jätsime suunavate küsimustega neile tunde, et see päev oli tore sellepärast, et nad tegid just õigeid valikuid, kui me neilt midagi küsisime.

Andke vihjeid, kus me võiksime end privaatselt hästi tunda. Mina luban vastu, et ei avalda kellelegi ei blogis ega muudes kohtades. Aitäh kõigile, kes midagi soovitada oskavad/viitsivad.

PS! Muide, üks reklaam. Kes ei soovi reklaami, siis ärge siit edasi lugege. Kuna mult eile küsiti koodi, siis kui te ei ole veel kasutanud BredenKidsi lehel koodi AMHT15, siis võite seda julgelt teha! See annab 15% täishinnaga toodete hinnast alla. Kui olete koodi kasutanud, siis tehke kasutaja oma mehele/naisele ja saate jälle kasutada. Tänastel piltidel võib mitmes kohas näha nende ilusaid mütse.

PS2! Esileediga vesteldes selgus, et me mõlemad oleme alati mõelnud, et miks tehakse nii väikestele tüdrukutele lisaks ujumispükstele ka top, mis rinna(d?) ära katab. Kuid nüüd me teame, miks ka nii pisikestele tüdrukutele on kahe osalist rannariietust vaja. Sellepärast, et nad tahavad. Ise küsivad.

Kommentaarid

“Kus on see tore paik, kuhu lastega paariks päevaks suvitama minna?” on saanud 4 vastust

  1. Krista ütleb:

    Meie lahendasime selle matkaauto rentimisega 🙂 Telkimisaladel ei seganud meid absull ükski kaastelkija 😀 Uksed-aknad kinni ja vaikus majas 😀

  2. MR ütleb:

    Telkimiseks on vee lähedal, mänguväljakuga ja öörahuga ja räuskavate naabriteta Mereoja kämping (kõik mugavused sh täisvarustuses köök!) ja Kauksi telklaager (telklaager.ee, mitte kõrval asuv kämping!). Kauksi on küll Mereoja kõrval väga minimaalsete mugavustega, aga tualett ja pesemisvõimalus on olemas ja soe järv kiviga visata. Mõlemaga värsked positiivsed kogemused.

  3. Greete ütleb:

    Roosta Puhkekeskus – meri, rand, rannakohvik, imeline päikeseloojang, saab süüa, seiklusparki külastada ja ööbida nii puhkemajas kui ka telgis

  4. tom ütleb:

    Meie lemmik Peraküla RMK telkimisala on Roostaga sarnane aga oluliselt privaatsem, inimtühi laulva valge liivaga rand paar kilti kahele poole. Lõkkepuud ja lõkkekoht on RMK poolt kuid kõik muu peab endal kaasas olema, sest mingeid müügiputkasid ega paviljone pole. Vesi tavaliselt suht jahe kuna rand avatud avamerele. Läheduses võimalus Osmussaarele paadiga saada, igati äge koht.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…