Postitus valmis koostöös Pombel smuutidega

See nädal on olnud blogis vaikus, sest miski ei soosi seda, et ma maha istuks ja kirjutama hakkaks. Ma viin korra kuus läbi neid seminare, mis aitavad inimestel suitsulõksust välja saada ja need on alati emotsionaalselt hästi kurnavad ja mida edasi, seda raskem on. Kas sellepärast, et ma vanemaks jään, või sellepärast, et süsteemi aina enam mõistes, püüad anda endast rohkem. Ei tea. Igal juhul on mul alati seminarijärgsel nädalal loov olemine problemaatiline.

Teine ja vähemalt sama mõjuv põhjus, on ilm. Kui mul silmad kinni seotaks ja õue toimetataks, siis ma ei teaks, kas ma seisan siin Kambja vallas nisupõllu kõrval, või Sahara kõrbes. Nii jube palav on. Mina kurdan ainult siis kui liiga kuum on, sest mina ei armasta palavat. Tegelt vahel ka siis kui liiga külm on, sest ma ei armasta ka -25 kraadist külma. Kuid kui ma peaks valima, kas +30 kraadi sooja või -20 kraadist külma.. ok siis ma valiks vist sooja, sest külmaga lähevad ka küttearved suureks. Samas soojaga huugab meil ööpäevaringselt õhksoojuspump igas toas. Siiski, pigem valiks kuuma ja kannataks kuidagi ära. Tegelt ei, kindlasti valiks kuuma, sest mulle just meenus kõik see, mis talvega kaasneb – kogu see laste riietamine. EI! Ei taha talve!

Õnneks elame me Eestis ja siin on iga lühikese maa tagant mõni järveke, kus ujudes end jahutada saab ja meie leidsime ühe endale meeldiva ka. See on meie kodust umbes 7km kaugusel ja lastele meeldib seal ka väga. Võiks veidi vähem mudasem olla, aga kui olekski ilus liivane rand ja liivane põhi, siis ei oleks seal paar inimest nagu hetkel, vaid terve vald oleks kokku aetud, külarahvas kokkukutsutud. Nii nagu nende ilusate plääžidega kipub minema.

“Lähme randa!” on meil hetkel ka võlusõna, mis paneb kõik liikuma. Noorsandi riietumine võtab tavaliselt ilgelt pikalt aega. Ta jõuab selle riietumise aja jooksul sada asja avastada ja unustab selle kestel ära, et ta riideid vahetamas on ning kui küsida, miks tal üks käsi varrukas on ja teine särgi all, siis ta peab korra mõtlema – “ah jaa, ma ju vahetasin riideid.” Kuid kui öelda – “me lähme randa, kes kaasa tahab tulla, peab kohe ujumisriided selga panema,” siis on lastel ujukad seljas enne kui me lause lõpetada jõuame. Ok, võib olla mitte Noorsand, sest ta avastab tavaliselt poole riietumise pealt, et tal on kõht tühi, mis toob meid tänase toetaja juurde, sest Pombeli smuuti on kiire snäki väga mugavaks teinud.

Me ei tarbi neid ainult kodus, vaid see on ka põhiline kõhutäide, mida me randa kaasa võtame, sest selliste ilmadega on vedeliku kaotus suur ja lisaks veele tahaks lastele pakkuda midagi, mis annab natuke enamat kui kõhutäidet. Sellepärast ongi Pombeli maaletoojad neist smuutidest ise nii sillas, et kui tavaliselt kasutatakse puuviljade säilitamiseks kuumutamist ja suhkurt, siis Pombeli smuutide puhul ei kasutata kumbagi, vaid kasutatakse väljatöötatud külmpress meetodit, mis säilitaks maksimaalselt kõik vitamiinid, mis vähegi võimalik on. Ja ma ei tea, kas see ongi toitainete rohkusest, aga need smuutid on väga täitvad. Mina, suur mees, suudan ära juua maksimaalselt kaks tükki ja siis on kõht juba piisavalt täis, et enam ei naudi.

Ma tean, et kõige kasulikum on puuvilju süüa nende algsel kujul, aga mina eelistan enda puuvilju smuutides. Kas Pombelis või isetehtus. Muide, maaletoojatele märkus -meie kandis on Pombeli smuutidega kriis. Käisin täna ostmas ja müügile olid jäänud vaid punased. Meie külmkapis kaovad kõige esimesena kollased, siis rohelised, siis oranžid ja punased  tulevad ka viimastena järgi. Iirlastele, kes meil külas käisid, meeldisid seevastu punased kõige enam. Võta siis kinni. Igal juhul Ringtee Selver – tellige smuutisid juurde! Õnneks olid Lõunakas Coopis ja Rimis mõlemad olemas ja veel hea hinnaga. 

Suvel ongi isu millegi kerge järele. Kui ilmad soojaks läksid ja grill jälle teemaks oli, siis tundus šašlõkk millegi väga ahvatlevana. Nüüd otsime grillile panekuks alternatiive. Ei taha seda rasvast sealiha, vaid äkki hoopis mingit valget kala ja juurde salatit, mida me ise enda aiast saame. Nii palju kui saame. Kuna meie kasvuhoone on tehtud saunaklaasidest, mis on natuke tumedamad kui tavalised klaasid, siis kõik valmib natuke hiljem ning meie tomatid alles hakkavad valmima ja kõik tomatid, mis on valminud, olen palunud oma sabarakul (Loe:Vennasel) tuppa viia. Ükski tomat pole tänaseni veel tuppa jõudnud. Vahel asendab smuuti suisa toidukorda.

Aga igal juhul olen ma tagasi rajal ja järgmisel nädalal kolmel päeval teiega nagu alati(postitan esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 11). Et ka teie saaksite meie hea koostööpartneri smuutisid proovida, siis ma loosin jälle ühe kasti välja. Kirjutage kommentaaridesse, mis on see puuvili, mis teil põhimõtteliselt alati smuutisse käib. Mul on pea alati banaan või avokaado. Ja kui te veel ei ole, siis osalemiseks peaksite olema ka Pombeli smuutide lehe jälgija. Loosin võitja teisipäeval. Edu!

Selle kasti võid võita