Meie lapsed sõidavad nüüd tõllas. Otseses mõttes. Tutvustan meie uut tõlda.

Ma tutvustan teile meie uut rattakäru, mis ongi tõld. Ingliskeelne nimetus on seda tüüpi rattakärul chariot, mis maakeelde tagasi tõlgituna tähendabki tõlda. Ja see tõepoolest on tõld.

Postitus valmis koostöös Nordic Cab Estoniaga.

Mul on lastega vedanud. Õigemini ma pole neid ära rikkunud veel. Nimelt mu lapsi ei ole raske üllatada. Kui sa ütled neile, et mul on sulle üllatus, siis nende elevus level tõuseb kohe maksimumi ja enam pole väga suurt vahet, mis see üllatus on – nad oleks justkui juba oma üllatuse kätte saanud.  Teadmisest piisab. “Vauu, kas need kolm rosinat ongi meie üllatus? Aitäh issi!!!” ja nad jookseksid mind kallistama. Ma pole neile rosinaid üllatusena pakkunud, aga nagu ma ütlesin, siis teadmine, et mingi üllatus tuleb, ei lase neil milleski pettuda.

Kuid kui üllatus ületab kõiki nende ootusi, siis lisaks üllatunud olekule lisandub rõõm lahedast asjast ja jumal tänatud, et neil südamed heas korras on, sest neid kilkeid, mida nad paar nädalat tagasi esile kutsusid, kuulsid vist kõik naabrid. Nimelt kui lapsed üles ärkasid, ootas neid all särav punane Explorer jalgratta käru, mille saatis meile Nordic Cab Estonia.

Ma olen pikalt kaalunud selle soetamist ja vaadanud läbi ning uurinud internetist, kuid erinevatel põhjustel ma käru ostmiseni ei jõudnudki. Püüame leida endile meeldivaid viise füüsiliselt aktiivsemaks eluks, mis ei tunduks kui tüütu kohustus, vaid mõnus ajaviide.

Üks asi, mida me Esileediga enne laste saamist nautisime koos teha, oli mööda linna jalgratastega sõita. Me ei jõudnud seda teha küll pikalt, sest me soetasime rattad siis, kui Noorsand ta kõhus juba jalgadega vastu kõhtu trummeldas. Kuid see mõnus kulgemine ja vaikuses pedaalide väntamine, oli väga mõnus.

Täna ei tule see kõne allagi. See tähendaks, et iga kord kui me tahame ratastega sõitma minna, tuleks meil leida endale hoidja. Mu ema küll tuleks appi, kuid me ekspluateerime teda niigi küllalt palju ja rohkem ei ole keegi valmisolekut avaldanud ja ma täiesti mõistan, sest kolm last on ikka kolm last. Seepärast ei ole ma hellitanudki mõtteid, et tahaks Esileediga kahekesi rattaga sõitma minna. Sellepärast olengi ma aktiivselt kaalunud erinevate rattakärude soetamist.

Kuid enne kui me jõudsime midagi ära osta, võttis minuga ühendust Nordic Cab Estonia, kes oma füüsiliselt aktiivsete juhtide tõttu on väga palju ka maailmas ringi liikumas ja Norras jäi neile silma sealne kohalik tootja, kes toodab jalgrattakärusid, mida saab kasutada nii jalgratta taha, niisama jalutamiseks, jooksukäruna, matkamiseks, isegi koerarakendina ja loomulikult, kuna see on Norrast, siis saab käru panna ka suuskadele, vedajale rakmed ümber ja lumiste laante vahel suuskadel tuld anda.

Ma ei näe ennast kunagi nii heas vormis olevat, et ma hakkaks hellitama mõtet, et ma jõuaksin suuskadel mäest üles rühkida ja mis veelgi enam vedada enda taga käru. Kuid ma nägin nende pakutavas kärus lahendust meie vajadustele, sest lõpuks ometi saime me millegi, mille järgi on olnud karjuv vajadus. See on olnud minu vabandus – me ei saa sõitma minna, sest meil pole lapsi kusagile panna.

Möödunud aastal proovisin ma Noorsandi enda selja taha rattatooli istuma panna. Ma ei tea, võib olla tuleb see teile nüüd üllatusena, aga ma olen nõks paksuvõitu. Ok, võtame sõna nõks ära. Ja võtame sõnast “paksuvõitu” “-võitu” laiendi ka. Ja minu selja taga istudes ei ole lapsel just parim vaade. Ma mäletan siiamaani, kuidas Esileedi püüdis pisarais oma naeru minu eest kinni hoida kui Noorsand mu selja taga nina põhimõtteliselt mu tagumikus istus. Lisaks ei saanud ma ratast jala üle viimiseks kallutada, sest Noorsand istus istmes ja mu meesteka raam on sigakõrge. Ka pealeminek oli vaatamisväärsus omaette.

Enam ei pea me kasutama rattatooli, sest kõik kolm last mahuvad Nordic Cabi kärusse lahedalt ära, sest kärus on laste iste siinidel ja seda saab ette ja taha liigutada ning kui tool lükata taha, siis jalgade ette tekib tohutu ruum, kuhu saab kolmanda lapse istutada. Ei, käru ei ole mõeldud kolme lapse vedamiseks, kuid arvestades Esileedi kiirust, mis ta jalgrattaga aretab, siis see ei erine eriti kõndimiskiirusest. Tema vaidleks vastu. Naised. Ainult vaidleks.

Teine super asi selle juures on see, kui väikseks selle pakkida saab. Kui soovida see kusagile kaasa võtta, näiteks jalutuskäruna, siis see ei võta kokkuklapituna rohkem ruumi kui suurem kohver. Ka suured tagarattad saab kiirkinnitusega küljest võtta ja siis on see käru pagasiruumis ehk 30 cm kõrgune. See on ka meile oluline punkt, sest kuhu iganes me lastega läheme, on meil pagasiruum asju täis.

Oleme seda nüüd kasutanud 2-3 nädalat ja tänaseks on see ka jalutuskäruna meie eelistatuim. Meil on korralik jalutuskäru ka, aga nii kui teatame, et läheme suure tee äärde kõndima, on kõik lapsed raketina Nordic Cabis. Lastele on nii põnev see, et nad saavad kõik sellsse tumendatud klaasidega (loe: putukavõrkudega) kärus ringi sõita. Kõik mahuvad sisse. Ainus, millega tuleks ettevaatlik olla, on see, et kuna taga on veerevuse maksimeerimiseks suured rattad, siis jalutuskäruna on oht, et see võib peale vajutatuna tahaküljele vajuda. siin aitaks ehk lahendusena jooksukäru lisa ostmine, mis annaks ette suurema ratta näol suurema tasakaalu ning võimaldaks mugavamalt kõikidel maastikel liikuda, kuid me senini selleks vajadust näinud ei ole.

Kuid jah, meil on väga hea meel, et Nordic Cab Estonia meid leidis ja märksõnad, mida ma välja peaks tooma, et anda edasi selle käru plussid, on: mahukus, ülihea veerevus, kompaktsus ja universaalsus – seda saab kasutada jalgrattakäruna, jalutuskäruna või lihtsalt poodi minnes võib seda sama käru kaubakäruna kasutada. Neil on kaks mudelit veel (SEE ja SEE), millest üks on eriti edeva välimusega. Meie käru eelis on universaalsus. Kuid minge vaadake ise ja kui meid käruga siin Tartu kandis ringi sõitmas näete, visake käppa ka 🙂

Kommentaarid

“Meie lapsed sõidavad nüüd tõllas. Otseses mõttes. Tutvustan meie uut tõlda.” on saanud 5 vastust

  1. Merilin ütleb:

    Seda postitust oligi vaja. Väga kasulikud teadmised sain 🙂 Samuti oleme mõelnud sellise vidina soetamisele, et siis oleks hea koos rattaga sõita, kuid teadmiste vähesuse tõttu see vaid kaalumiseks on jäänudki. Sellest postitusest sain ikka konkreetse pildi ette asjast. See on just see, mida meilgi vaja. Aitüma! 🙂

  2. Marta ütleb:

    Loll küsimus kindlasti, aga kas siis peavad lastel kiivrid peas olema? Kui istuvad õigesti kinnitatult oma nöbraami sees… kuskilt ei leia vastust..

    • henry ütleb:

      Pidavat olema jah Nordic Cab Estonia sõnul. Kuigi ka mulle tundub selgelt overkill

  3. Triti ütleb:

    Meie jõudsime seda tüüpi rattakäruni 2-aastat tagasi. Pere noorim oli äsja aastaseks saanud. Kõigil suur rattasõidu soov ja meil tahe noorim kaasa võtta. Kui aus olla, siis tol ajal väga palju pakkujaid polnud ning tundmatud ei tihanud osta. Nii saigi investeeritud tootesse, mis on vastupidav, kvaliteetne, võimalike lisadega, mugav, lapse kasvule kaasa tulev. Meie tootel mugavusena seljatoe asendi muutmine, mis ka vaprama väikese reisiselli sõidu unele jäädes, võimalikult meeldivaks teha. Esiratas mobiilselt põhja alla klapitav, kui tahad tegevusi muuta, siis ainult muuda ja asu teele. Lisaks saab lapse raskusele vastavalt vedrustust muuta. Sõit on igal juhul lapsesõbralik ja sujuv. Rulluisuta, jookse, kõnni, sõida rattaga, pane kelgud alla, spordi lumes. Ole ainult aktiivne.
    Nüüd juba on näha selliseid rattakärusid rohkem tänava- ja maastikupildis. Ent iga kord, kui me ringi sõidame, kuuleme ainult positiivseid arutelusid,kommentaare: Vau! Nii äge! Mõtle kui vahva on lapsel! Tahaks isegi nii kärus ringi sõita! ?.
    Olla aktiivne, seda olemegi. Plaanime olla, ka siis, kui enda laps seda enam ei vaja. Vahepeal on vaja ta kokku pakkida, hoiustada ja välja võtta siis, kui lapselapsed majas on.

  4. Merka ütleb:

    Käisime ise sarnase käruga vanema poja klassiga rattamatkal. Plika oli ca 1.5aastane, kui selles kärus istus. ÕNNEKS oli kiiver peas, sest ühe natuke ebaõnnestunud manöövri käigus käis käru kummuli ja plika pea, õnneks kiivriga, mööda maad 🙁 Tänu kiivrile muud hullu polnud, kui ehmatus ja natuke kisa. Seega, kiivrid pähe!!!

Vasta Marta-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…