A mida henry teeb?
10.05.2018
Oh, täna ma olin hoos. Ma kirjutasin ühe artikli Delfile ja teise Pere ja kodule ning mõtlesin, et äkki ma jõuan siia ka. Kell on küll 3:15 öösel ja ma tean, et ma hommikul vihkan ennast, et ma läpakal ekraani alla ei vajutanud, kuid ma tunnen end hästi. Sõin pool tundi tagasi selle kohvi bari ära ja nüüd on tunne, et aju on mingi suure boosti saanud. Kirjutan siis sellise nö lobapostituse, kus ma räägin kõigest natuke. Räägin, mida henry pere teeb (:
Mul on muide komme kasutada palju ingliskeelseid väljendeid. Juba esimeses lõigus kasutasin sõnu boost ja bar. Kuid mulle endale ei meeldi blogis seda väga viljeleda ja tänu sellele ma püüan tuletada, mis on emakeelne vaste, et neid ingliskeelseid slänge liiga palju ei saaks.
Aga see nädal on olnud väga lahe. Ma sain paar koostööd blogile, mida ma väga hindan. Nimelt lõime käed Sportlandiga ning nüüd on mõlemal kaksikul jalgrattad ja just sellised nagu me ise neid ostma minemas olime. Esileedi tegi põhjaliku uurimustöö eelnevalt ja kõik soovitasid Botecchiat (mitte kõik. Ütleme, et need, keda ta enim usaldas) ja seda müüb minu teada ainult Sportland. Lastele sünnipäevafondi oli paari aastaga kogunenud ka täitsa arvestatav hulk raha ja kui Sportlandil poleks huvi olnud, oleksime need nagunii endale ostnud. Aga ma teen neist nagunii postituse õige pea ja siis räägin ka, miks Esileedi nii kindlalt väitis, et meil just Botecchiat vaja.
Teine asi, mis meie arsenali lisandus, on ratta käru. Kindlasti olete näinud rattureid, kell käru taga, kuhu mahub kaks last. Meil on ka see nüüd olemas. Oleme pikalt silmi lahti hoidnud ja seda osta plaaninud, kuid õnneks kirjutas meile Nordic Cab, kellele meie blogi silma jäänud ja nüüd saimegi endale ühe, millega peagi tiire tegema hakkame. Seda käru saab kasutada ka tavalise käruna ja mis on eriti lahe, on see, et kõik kolm last mahuvad ära ja kokku pandes võtab ta sama vähe ruumi nagu meie teine lahtikäiv kaksikute jalutuskäru. Nii et mul on pekipõletusega tõsi taga. Täna kirjutas mu sõber mulle ka, et me peaks nüüd end jõusaali liikmeks arvama, sest tal oleks suveks 1-packist 6-pack saada. Mu meelestatus rasvapõletuseks on päris hea. Mind inspireerib hetkel täiesti ootamatu inimene. Kunagi oli üks blogija deadlifting barbie, või mingi barbi oli. Selline ümaram tüdruk, kes tegeles jõutõstmisega. Ta võttis enda kaalu käsile ja on saavutanud super tulemuse. Kõik see, mis ta instagramis enda teekonna kohta kirjutab on nii loogiline ja tervemõistluslik. Tubli töö. Oled minu muusa (:
Sel- ja järgmisel nädalal on meil ka suurepärane võimalus katsetada teenust, mida ma olen instagramis juba paaril korral kajastanud. Kaks nädalat tuuakse meile koju toiduained, mis on juba õigeteks portsjoniteks arvestatud ja minu asi on etteantud toorained ette valmistada, kokku panna ja sellest söök valmis teha. Väga vinge teenus, sest sa teed küll ise nullist süüa, aga keegi on sinu eest ära ostnud toorained ja sul on seda täpselt õige kogus, mis tähendab, et külmkappi ei jää vedelema asju, mida sa järgmise 10 kuu jooksul kordagi ei kasuta. Nagu dijoni sinep või maltoosa. Ma ükskord tegin hummust kodus ja hummusesse läks üks lusikas tahiinit. Purk ise oli mingi 300ml ja nii ta seisabki ja ootab järgmist korda, mil ma äkki kunagi jälle hummust teen. Pole hetkel plaanis. Ja see purk maksab ju mingi viis eurot. Kui ma oleks saanud osta 1spl tahiinit, oleks ma seda nii palju ka ostnud. Lisaks on see lahe, sest me sööme hoopis teistsugust toitu, kui me tavaliselt sööme ja see aitab avastada uusi maitseid. Näiteks tänase kanafilee burgeri üks koostisosa oli aioli. Nii lihtne asi ja ma pole kunagi teinud ja selle peale tulnud ka mitte. Imemaitsev. Neljapäeval on menüüs roheline curry riisiga. Näis. Pole kunagi söönud. Saate ise ka uurida dinee.eu lehelt.
Lapsed muidugi sellest teenusest väga sillas pole, sest nemad on meil väga konservatiivsed sööjad. Nad isegi ei proovi kui see makaron või ahju/frii/prae kartul pole. Õnneks nad armastavad ka porgandit, kurki ja tomatit ning kõiki puuvilju, siis saab kräpi kõrvale ka midagi head pakkuda. Maasikaid fännavad nad eriti. Kui teil on suvel palju ilusaid maasikaid, siis kirjutage meile, me vajame! Ostsin alles maasikaid ja turult ühelt müüjalt, kellega mul head suhted ja ikkagi kurat, olid ilusad maasikad peal ja alumiste eest poleks ma sentigi maksnud. Tegime otsuse, et enne ostma ei hakka kui kohalikud maasikad valmis on. Hispaania maasikaid las söövad teised. Meil veel sügavkülmas ka terve hulk. Tuleb ära tarbida enne kui uued peale tulevad.
Sügavkülmast rääkides, siis see seisab meil koridoris ja selleks, et see välja lülitada, tuleb off-nuppu 3 sekundit alla hoida ja keegi tõenäoliselt toetas selle vastu kui kingi jalga pani ning me avastasime üles sulanud külmkapi päevi hiljem. See aitas meid maasikate lõpuni söömisele suure sammu lähemale, kuid meil on teine kapp veel ja seal on veel oma jagu.
Aga jah, mulle meeldib osta maasikaid kasvatajate käest ja kui keegi otsib kellele oma imelilusaid maasikaid pakkuda, siis pakkuge meile. Sama käib vaarikate-herneste kohta. Oluline on, et oleks pritsimata. Kuidas ma tean, et ei ole? Ei teagi. Sellepärast ma usaldangi kasvatajat eelkõige, mitte edasimüüjat. Ma ostan ka mune inimese käest, kelle kanad lasevad mööda õue vabalt ringi. See on mulle oluline. Olen nõus selle eest palju enam maksma kui ma tean, et seda vaesekest kusagil kitsas puuris kinni ei hoita. Küsisin kunagi oma munamüüjalt, et kui vanalt kanast suppi tehakse, siis vaadati mulle otsa kui mõrtsukale, sest nemad enda kanu ei tapa, vaid linnud elavad seal kuni surmani ja kui nad enam ühel hetkel ei mune, siis nad ei mune. See on peaaegu vegan munad ju 😀
Nii, kell on 3:52. Ma ei hakka seda kohe üles panema. Tegelen sellega hommikul. Ah jaa. Lasin ennast blogi draamasse kaasa tõmmata, sest üks blogija pani mulle diagnoosi, et ma pean ennast teistest paremaks. Mul on väga piinlik, et ma lasin end sellest mõjutada ja dialoogi laskusin. Luban, et ei kordu. Ma saan lubada, et mu blogi pole mind mitte kusagile ära tõstnud. Vastupidi ma olen väga alandlik ja tänulik teile ja blogile, et te mõlemad mul olemas olete. Esileedil saab kohe aasta sellest kui meil emapalk ära lõppes ja tänu blogile saame me olla olukorras, kus Esileedi saab lastega kodus olla, mitte me ei pea neid sundkorras lasteaeda viima. Lihtsalt piisab sellest, et te käite mu blogi lehe peal lugemas.
Üks asi veel. Ma hakkan regulaarselt postitama kolm korda nädalas: Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Alati kell 10 hommikul. Kuna facebook tõmbab aina kokkupoole seda, kelle seinale mu teated jõuavad, siis võite julgelt tulla neil päevadel kaema, ehk on midagi uut. Püüan hoida seda sagedust. Ühel päeval ilmub lastega blogi, ühel päeval nädala pildipostitus, mida 98% teist heaks kiitis ja ühel päeval mingi muu. Loodan videoga rohkem sina peale saada. See ei tähenda, et teistel päevadel ei ilmu, kuid kui ma hetkel postitan 1, vahel 2 korda nädalas, siis püüan olla natuke produktiivsem ja sisu rohkem pakkuda.
Aga küsiks teilt seda, kas on ka teil asju, mida te poest osta ei soovi, vaid eelistaksite käest-kätte? Kas see on mingi võrkturunduse kodukeemia? Mune? Liha? Riideid? Ja kui on häid soovitusi, siis jagage minuga ka. Ma tahaks vähendada liha tarvitamist ja minna nii palju kui võimalik üle mahelihale. Kas keegi Tartu kandis pakub? Lisaks tiksub meil mõte terve perega Linnanmäki lõbustusparki minna. ma tean, et ma kahetsen seda juba enne kui me Tartust välja jõuame, aga kui te olete käinud, siis rääkige kui läbus seal 2-4 aastastel olla võib.
Pean siinkohal sõna võtma ja ütlema, et oled kindlasti üks kõige vähem ennast täis blogija. Minu meelest oled aus, ei keeruta ega proovi kellelegi ekstra meele järgi olla. Või kui, siis oma lugejatele ? Jätka samas vaimus ning ära lase end mõjutada mingitest draama queenidest (ma kasutasin ka nüüd üht võõrast sõna siin). See, et rohkem postitad, teeb ainult rõõmu!
Ma käisin kunagi aastaid tagasi oma venna perega. Neil oli siis väike laps. No ma nüüd kahjuks ei mäleta vana ta olla võis, äkki max 2a. Kuna ma ise lõbustusparke vihkan, siis käisin selle väikse poisiga kaasas. Nii palju kui ma mäletan, oli seal väikestele päris palju atraktsioone. Rongid ja karussellid. Aga ma pole enam ammu käinud, niiet ei oska kommenteerida kas on miskit muutunud.
Samas praegu lugesin ühe inimese kommentaari fbs et maha visatud raha ja pean nõustuma, sest piletid on kallid ja ilmselt pole seal nüüd niiii palju teha. Aga teades kaheseid, siis võivad nad ka väsimatult 20x karussellil ringe teha, niiet kes teab 😀
Meie käime iga aasta vähemalt korra Linnamäki lõbustuspargis. Hetkel lapsed 7 ja 9 aastased, kuid algust tegime juba siis, kui nad põlvepikkused olid. See on meie laste vaieldamatu lemmik paik. Tegevust jagub terveks päevaks. Väiksematele on väga paljud atraktsioonid tasuta ( 10 tk vähemalt) ja lisaks saab saatja ka tasuta sõidule kaasa. Mina soovitan kindlasti minna.
Kas avalikustaksid, kuskohast neid “vegan” mune saada võiks? Tahaks ka üle minna parematele valikutele, aga lihtsam on siiski ju toidupoest karp kaasa haarata. Tegelikult tahaks ka kanaliha paremast kohast ning eriti tore oleks, kui veel küülikuliha ka saaks.
Maasikaid-vaarikaid saame suvel Ülenurmes pakkuda küll 🙂
me sõprade käest ostame ja me ei tahaks soovitada, sest siis on neil liiga palju kliente ja ei pääse ise löögile. Aga kui sa meie majast mööda sõidad, siis ma võin alati osta lisakarbi ka sulle, kuid me jääme vist arvatavasti marsruudist liiga kõrvale
Oleme ka oma lastega Linnanmäel käinud, paar-kolm korda, kui nad väiksemad olid. Väikeste atraktsioonid olid siis tasuta ( ehk on nüüdki ) ja nendest oli enam ,kui küll. Autodega sõitsid ei tea mitukümmend korda. Ise sai ka veel mõnda kohta kaasa. Meil 3 last väikse vahega. Esimest korda käies oli noorim 9.k ja teised siis 2.a ja 3.a. Teisel korral olid kõik ikka juba oma jalgadel ja polnud hullu midagi. Pikad järjekorrad välja arvata 🙂
Linnanmäkil pole käinud, küll aga Särkaniemis, lapsed kaasas olid 7-,5-ja 3-aastased. Õnneks polnud tol korral järjekorrad pikad, iga laps sai kuskil keerutada natuke. Võib-olla kõige nooremal oli kõige vähem teha seal kahjuks.
Legolandis käisime, kui poiss oli viiene ja just järjekordade pärast ma sellistesse kohtadesse ei läheks pisikestega… neil ju kannatust na vähevõitu….
Mune saab maalt ämma poolt! Tal õnneks ka mitmeid tuttavaid, kes ise kanu peavad, kui omal pole anda. Kõik juurikad tulevad ka ühelt või teiselt poolt maalt (natuke ka oma rōdult). +kõik kalatooted kalurist/FIE-lt äia käest (suitsukala, konservid- on vähemalt teada, et kala oli värske ja pole mingeid x asju lisatud ja on ülimaitsvad)
Muuseas, kui olete kalasõbrad, võin möödaminnes tuua teinekord prooviks 😉
Mina ja kaksikud suured õllesõbrad:)
Linnanmäkis on selles vanuses lastele täiesti sobivad need tasuta atraktsioonid 🙂 Mina eelmisel suvel 5a lapsega tundsin, et oleks vaja osta päevapilet.
Toidu osas soovitan: Toidukogukond Juurikas Tartus. Ise olen juba paar aastat sealsete talunike käest ostnud ning sealt saab kõike: juurikatest kanafileeni, kitsepiimast pelmeenideni 🙂 1-2 korda kuus (olenevalt talunikust) saab kauba korraga kätte.