Vennasel on jõuludest oksendamiseni

08.01.2018

Loodan, et kõigil olid pühad rõõmsad ja tunnete söödud toidu pärast süümekaid. Paras. Teine kord teate. Ka meie laud oli lookas, sest Esileedi ema vist suutnud ära otsustada, mis tüüpi liha pakkuda, siis ta pakkus kõike. Laual oli seapraad, hautatud loomaliha suurepärases kastmes, verivorstid peekoniga, hani ja külmale lauale traditsiooniliselt kotletid ja marineeritud liha, mida nemad mingil veidral põhjusel “liket lihaks” kutsuvad. Vast on mingi Põlva murrak leotatud liha kohta.

Ma plaanisin kõigest ka pilti teha ja selleks tarbeks võtsin kaasa oma fotoka, välgu ja mitu erinevat objektiivi. Maha jäi vaid üks asi ja selleks oli selline tühine asi nagu mälukaart. Ka maal polnud sellist asja. Keegi polnud sellisest asjast kuulnudki ja ei jäänudki mul muud üle kui telefoniga pilte klõpsida, mida ma eriti palju ei teinud.

Kuid juba hommikust saadik olid lapsed üles köetud, et täna jõulud tulemas, mis muutis nende silmis selle päeva eriti pingeliseks. Vennase puhul nii pingeliseks, et teel Põlvasse tuli meil Vastse-Kuustes peatus teha, Esileedi hüppas pea ees sõiduteele, tõmbas tagumise ukse lahti ja täpselt sel hetkel kui Esileedi käterätikuga Vennase suu ette jõudis, täitis ta selle hommikuse pudruga. Noh võib olla ei olnud jõulud põhjus, miks ta oksendas, sest ta kipub seda ka jõuludeta tegema ja on takistus, miks me ei saa pikki otsi ette võtta. Meil on suisa kutse Tallinnasse nädalavahetust veetma ja erinevatest asjadest osa saama, aga me ei ole seda saanud veel ette võtta, sest Vennas on näost valge enne kui me kodutänavalt välja oleme jõudnud saada.

Jõulupakkide osas tegi Esileedi teistega kokkuleppe, et ükski laps ei saa rohkem kui kaks kingitust, et ei oleks seltskonnas lapsi, kellest üks saab 30 tükki ja teised iga üks ühe kaupa. Kõik kolm olid oma uute autode üle rõõmsad. Ka Piiga. Teda kisub küll nukkude poole, aga tal on vajalik teadmine, et ta on vendadega võrdne ja kui kaks saavad autod ning tema ainsana nuku, siis see ei sobi. Nukku tahab ka, aga autodele lisaks.

Äkki mõni teist mõtleb, et ma kuulutasin ju välja, et ma hakkan ju jagama Fazeri tooteid teile, kes te mu FB lehel aktiivselt osa võtate. Mul on hea teatada, et ma olengi seda teinud. Kui ma selle idee välja käisin, siis ütlesid väga paljud, et jätku ma oma Fazeri kraam endale ja viigu parem kusagile toidupanka või varjupaika. Mõneti oodatav ja mõneti ootamatu. Kas teie viite alati kõik oma jõulupakid ja sünnipäevakingitused lastekodulastele ja toidupankadesse? Vaevalt. Ja ometi te soovitate mul seda teha. Igaüks, kes minult paki sai, võib ise otsustada, mida ta paki sisuga peale hakkab – sööb ära, või viib abivajajatele. Va meie perepilt pühendusega – see on tõesti sulle. Ehk viis inimest teist said meilt väikese pakikese, aga ma otsustasin selle jätta tähelepanuta, sest eriti suurt heakskiitu ma siin lehel ei saanud. Kui ma tahan midagi annetada toidupanka, siis ma annetan toidupanka. Kui ma tahan teha lugejatele kingitusi, siis ma seda ka teen.

Aastavahetus läks sujuvalt edasi sealt, kus jõulud pooleli jäid. Mina võtsin mõlemal korral toiduga tagasihoidlikult, sest neli aastat tagasi viis rasvane toit mind aastavahetusel EMOsse, kus mul sapipõis ära taheti lõigata. Sel korral jäeti alles. Mingid näitajad, mis pidid normi piires olema vahemikus 25-50, oli minul näitajaga üle 9000. Väga hull. Residendid ei saanudki aru, kuidas ma suudan veel jalgel olla, ehk vaadates näitajaid ja vaadates minu seisukorda, ei läinud need kaks üldse kokku. Ma oleks pidanud põrgupiinades maas vedelema, sest see olla ainus valu, mida mehed tunda saavad, mis on võrreldav naiste sünnitusvaluga. Seega, kui naised tunnevad sünnitusel samasugust valu nagu mina tookord EMOsse minnes, siis polegi see väga hull :D. Ok ok, ma saan aru, et ma mängin tulega.

Kes on jälginud minu tegemisi, siis te teate seda, et ma võtsin ennast kokku ja vean Mallukaga projekti Teeme koos 2018. Esimene nädal kirjas ja juba ma tunnen end tugavamalt. Mu keha on vastupidavam, mul on natuke enam energiat. Aga no eks ma olin füüsilises mõttes nii sügavas augus ka, et iga väiksemgi tulemus paneb mind rõõmust käsi kokku lööma. Ja esimesel nädalal võitis meie tiim ja täna loosin kõigi võidutiimi eesmärgi täitnute vahel tasuta puhkuse kuuele inimesele ühe ööbimisega Palade Retrovisiidis Hiiumaal. No vaadake seda videot, kes ei tahaks sinna minna? Keegi läheb. Kui soovid ka osaleda, siis pane otsingusse Teeme koos 2018 ja tule grupi liikmeks.

Aga hästi, ma heietaks veel, aga Esileedi on siin juba mitu päeva haige ja mul eriti muuks peale lapsehoiu aega ei olegi. Võiks juba terveks saada, sest praegu on tunne, et mingi võõras naine käsutab mind aina. Tal on hääl nii ära ja see on muutunud tundmatuseni. Ma püüan õhtul ka terviseblogisse kirja panna.