See õhtu kui me ei pidanud õhtusöögi pärast ise muretsema

Umbes nädal tagasi kirjutas söögikoht Gustav Gastro Cafe, millest ma varem midagi kuulnud polnud, et võtku ma enda bande kaasa ja tulgu neile sööma. Idee on suurepärane ja mõte ise mitte õhtuks süüa teha ka igati kiiduväärt, kuid on üks aga – ta ei ole kohanud mu lapsi.

Ma käin Noorsandiga akrobaatika trennis, kus treener annab harjutused ette ja lapsed siis tulevad riburadapidi järel ja teevad ettenähtud harjutusi. Kõik, välja arvatud Noorsand. Kui kõik kukerpallitavad, siis jookseb tema teistest kukerpallitajatest pööraselt karjudes mööda ja viskub raja lõpus asuvale batuudile.

Kui on harjutus, kus treener seab ülesandeks ära tuua kolm palli, siis Noorsand ei kuula juhiseid lõpunigi, vaid ta teab, mis ta tegema peab. Ta peab pööraselt karjudes pallide keskele jooksma, pikali viskuma ja siis palle igasse ilmakaarde laiali loopima. Esileedi arvas, et äkki peaks järgmine kord nii tegema, et ma jään trenni ajal ukse taha, et treener oleks ruumis kõige autoriteetsem isik. Et äkki siis suudab paremini keskenduda. Näis. Ta tegi trennis kõike kaasa, aga siis kui MINA ütlesin, et oleks aeg kaasa teha.

Igal juhul ei soovinud ma seda enda peale võtta, et rikkuda õhtusöök kõigil külastajatel. Ma tean, et ma muidugi muretsen üle, sest kui me oleme käinud söögikohtades, kus ei ole batuute ja jooksuradasid, siis on ta suurepäraselt käitunud. Kuid ei tohi unustada, et meil on neid kaks veel. Igal juhul ütlesin, et me oleme kutsest väga liigutatud, kuid me pigem veel ei tuleks.

Õnneks sai Gustav Gastro esindaja ise aru, kuhu ma jutuga tüürisin ja nii me saimegi kokkuleppele, et seda sama toitu saan ma ju süüa ka kodus. Ma pole viimasel paaril aastal tekkinud toidukohtadega eriti kursis, sest väljas me perega suurt ei käi. Õigemini väljas me käime. Sees ei käi.

Nad pakkusid, et ma tõmbaks endale rakenduse nimega Wolt. Ma ei teadnud sellest suurt midagi. Tean, et nad teevad siin Marimelli blogiga koostööd, sest olen näinud Marimelli seda korduvalt jagamas. Tõmbasin ja tõepoolest olen ma elanud koopas, sest selgus, et Tartus on väga palju söökohti, millest ma kunagi kuulnud polnud. Me olime küll varemgi tellinud toitu koju, kuid teise rakendusega ja ei osanud sealt enam midagi tellida, sest seal olid esindatud samad restoranid, mida ma teadsin isegi. Wolti restoranide nimekirjas oli väga palju uusi nimesid.

Tund aega hiljem oligi toit kohal ja kuna me ise toidu eest maksma ei pidanud ja mina olen agar jootraha andja, siis sirutasin ka neiu suunas, kes toidu koju tõi, käe välja, kus peos kõlises 3-4 eurot. Tüdruk aga naeratas ja lükkas ukse kinni. Ma sain kohe aru kui tobe see olukord oli, sest ta arvas, et ma sirutasin käe, et ukselingist haarata, et uks kinni tõmmata. Igal juhul seisin kinnise ukse ees, käsi välja sirutatud ja mõtlesin, mis just juhtus. Kehitasin õlgu, panin mündid taskusse ja hakkasin lapsi pükste küljest lahti raputama, kes käitusid nagu poleks elades süüa saanud.

Kotid lahti pakkinuna pean ma aga teid hoiatama, kes te satute Gustav Gastro Cafesse, mis asub Tartu Kaubamaja esimesel korrusel- olge valmis selleks, et kui te võtate endale Liivimaa lihaveise pihviga burgeri, siis arvestege kahe asjaga- te ei suuda seda üksinda ära süüa ja teiseks – te kammite veel mitu päeva hiljem juustu ja salatitükke habemest välja. Kui teil on habe. Kui pole, siis pääsete ehk kastmese põskede ja ninaga. Kuid burger oli esmaklassiline. Isegi pihv oli selline medium miinus- ehk seest mõnusalt punane ja ülimahlane. Just nagu mulle meeldib. Ka see punane marineeritud sibul seal vahel on neil super. Üks parimaid burgereid, mis ma Tartus saanud olen. Juurde võtsime peedi carpaccio, mis oli sobiv värskendus tummisele kõhutäiele.

Restoranis on hetkel käimas maailmamaitsete teemanädalad ja sel nädalal on Eesti nädal, kus pakutakse Eestipäraseid toite ning Esileedi telliski endale pikalt küpsetatud seakõhu hapukapsa ja fooliumikartuliga. Tema praad oli selle õhtu võitja. Me proovime alati üksteise toite ja nõustusime, et see oli tõeline maitseelamus.

Lastele võtsime kanafilee stripsidega lasteeined, mis ka kaubaks läksid. Veelgi põnevam oli neil minu burgerist ampsu nuruda. Kui mina ei suutnud seda hammustada nii, et ma üleni kastene poleks, siis loomulikult ei suutnud ka nemad. Aga hei, me olime kodus – õhtusöögi lõppedes istusid pea kõik ilma särkideta laua taga. Restoranis see vist läbi poleks läinud.

Oli väga põnev avastada uus koht, sest me ei käi küll väljas söömas, aga me tellime paar korda kuus kindlasti ja lisaks ka tänu Woltile laienes meie valik tublisti. Nad pakkusid muide ka mulle erilise promokoodi, mida ma julgustan kõiki kasutama. Kui te ei ole veel Wolti kasutajad, siis tehke proovi ja registreerumisel kasutage julgelt koodi AMHT. Sellega saate tellimusest 7 euri alla ja ka mina 7 euri endale krediiti. Maksma ei lähe see teile midagi ja 7 euri on ikka 7 euri. See on üle 100 krooni. Kusjuures kui me vahel Esileediga rahast räägime, siis ta ütleb päris sageli lause: “Oot, aga palju see kroonides oleks?”. Siiamaani.

Ja kui te olete linnas ja mõtlete, et tahaks ühte kuramuse head burksi, aga sellist kvaliteetset, siis nende oma oli ideaalilähedane küll. Neil oli ka valikus vegeburger ja rebitud sealihaga burger. Teinekord kui isutab, siis saabki muud ka proovida. Ma oleks tahtnud nende steiki proovida, aga kahjuks pakuvad nad seda vist ainult kohapeal söömiseks.

Aga Androidi saab Wolti tõmmata SIIT  ning õunaseadmesse SIIT ja mine tea, äkki avastate teie ka sellega uusi toidukohti, millest te kuulnudki polnud ja olgem ausad, vahel (loe:alati) on ikka mõnus kui keegi teine su eest söögi valmis teeb.

Kommentaarid

“See õhtu kui me ei pidanud õhtusöögi pärast ise muretsema” on saanud 3 vastust

  1. Sirle ütleb:

    Gustav on hea! Käime seal tihti päevapraadi söömas ?

  2. Maarja ütleb:

    Mina tellin päris tihti igasugu asjanduste kaudu omale sööki koju ja nii mõnegi apsaka pärast olen saanud omale tasuta eine või osaliselt raha tagasi. Meil on perega juba ammune traditsioon, et reedeti on midagi head süüa ja see tähendab, et toome kuskilt takeaway või tuleb kuller ukse taha. Emapalga headel aegadel juhtus seda tihedamini, et kuller käis, aga nüüdsetel “vaestel aegadel” kui ma poolteist aastat pean rahatuna hakkama saama, siis käime enamasti ise järel 😀 Minu uuem hobi on toidupoodidest kulleriga kauba tellimine, et ei peaks poodi minekuks aega raiskama. Siis kui ma 2,5 a. tagasi beebiga kodus olin, siis ei olnud üldse veel toidupoodidel sellist võimalust. Eriti meeldib mulle praegune Coop-i tasuta tarne versus Selveri osta 40 euro eest, siis toome tasuta kohale. Kunagi oli lemmik mul MyChef, millega tellisin toidukohtadest sööki, aga kuna nende tarne on üsna kallis, siis olen praegu Wolti piilunud, aga veel tellida pole julenud, sest nende valikus ei ole mu tavapäraseid lemmikuid.

    • Taavi ütleb:

      Hei, Maarja! Aitäh tagasiside eest! Üritame pakkuda huvitavat ja põnevat restoranide valikut, samal ajal ka muidugi tuues woltijateni linna lemmikud. Ole hea ja kirjuta mulle taavi.loog@wolt.com ja ütle, milliseid toidukohti sooviksid Woltis näha. Kui võtad vaevaks, luban sinu kontole ka pisikese kingituse jätta! 🙂

      Tänud!
      Taavi/Wolt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sa oled kunagi Tartus olnud järjest kauem kui nädal aega?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Kuidas ma teaduse nimel eluga riskisin

    Ma armastan Tartut. Kõiki selle osi ja kõiki selle elanikke. Ei, ma ei kandideeri kusagile volikokku, aga alati, kui ma olen sunnitud kodulinnast eemal olema, on mul igatsus…

  • Ära söö esimest lund!

    Postitus valmis koostöös Bosch Vitapoweriga Lumi, mis möödunud nädalal alla sadas, tõi palju rõõmu. Nii kui muru sai õhukese valge katte, olid meie pere poisid kelkudega õues ja…

  • Kuidas mul täna poes lubati nägu üles peksta…

    Inimesed, kes on madala enesehinnanguga, hoiavad alati tahaplaanile. Et jumala eest keegi neid ei märkaks, et puuduseid, mis nende enesehinnangule hävitavalt mõjuvad, keegi välja ei tooks. Ülekaalulisus on…