A mida sina teeks?

Gosh, millest sa räägid? Võib olla on asi minus ja mina näen suitsetamist keskmisest inimesest palju suurema probleemina. Võib olla. Tõenäoliselt see nii ongi, sest olles kohtunud nii paljude abivajajatega, näen ma oma silmaga, mida nikotiinisõltuvus inimestega teeb. Isegi mitte niivõrd väliselt – selle peidab meigi ja eneseirooniaga ära, vaid see, kuidas inimesed ehitavad oma elu ümber suitsetamise. Kuidas nad ei taba ära, et nad ei ole enda valikutes vabad. Seminaril, mida ma korraldan nad mõistavad ja see muudabki maha jätmise palju lihtsamaks- kui sa hakkad nägema suitsetamist vaid kui probleemi ja 0% kui misiganes olukorrale lahendust, suudad sa lihtsa vaevaga sellest lõksust välja minna.

Räägin sellest rasedatele suunatud koolitusest, mis ma heategevuskorras otsustasin korraldada. Kui ma selle idee üles viskasin, uputas mu postkast üle soovijatest. Palusin neil mulle oma sooviavaldus mailile saata, et kogu see administreerimise osa oleks lihtsam. Umbes kümmekond neist ei võtnud seda lihtsat sammu ette. Mis iganes põhjusel. Teisena palusin ma neil, kes siis mailile kirjutasid, saata mulle enda asukoht, et ma oskaksin seminari toimumiskohta paremini valida. Minu suureks hämmastuseks, oli umbes 70% rasedatest suitsetajatest Tartust ja Lõuna-Eestist. Või vähemasti need, kelleni see üleskutse jõudis ja seejärel minuga ühendust võtsid.

Ma plaanisin teha kaks seminari, kuid nüüd kadus selleks vajadus. Ka mitmed pealinna kandi inimesed ütlesid, et nad tulevad kuhuiganes. Lisaks olen mina veendumusel, et kui sa oled rase praegu, siis ei ole sul aega oodata detsembrikuud, et kui millalgi seminar äkki minu kodukohta satub, siis tulen. Seega otsisin aega, mis sobiks mulle, sobiks perele, oleks sobiv ruum ja oleks nii pea kui võimalik. Saingi esmaspäeval ruumi neljapäevaks. Super. Kolm päeva aega inimestel oma elu organiseerida ja mõelda, et juba neljapäevast võivad nad teha võib olla oma ja oma lapse elu tähtsaima otsuse ning mina aitan neil selleni jõuda.

Teatasin ka kõigile suitsetavatele rasedatele ja osalemiskinnitused hakkasid tilkuma. “Tulen.” “Super.” “Aitäh, et selle nii ruttu ära teed ja ma ei pea enam ennast ega oma beebit mürgitama. Ma nutan sellepärast iga päev”.

Kuid hakkasid tulema ka oodatult teised kirjad.

“Nii lühike etteteatamisaeg? Mul on selleks päevaks plaanid tehtud. Kui sa kunagi veel teed, siis ma tuleks järgmisele.”

“Kahjuks olen ma sel päeval tööl. Jääb ära.”

“Aitäh teatamast, aga meil on juba augustist teatripiletid neljapäevaks broneeritud. Miks te nii lühikest aega ette teatate?”

“Ja see seminar toimub Tartus? Kahjuks ei sobi. Kui plaanite selle ka Tallinnas läbi viia, siis ma oleksin kindlasti huviline.”

Ohjah. Inimlikult ma mõistan. On tõesti lühike aeg etteteatamiseks. Kuid see oli nende inimeste endi huvides, et see võimalikult ruttu ära teha. Järgmine võimalik aeg, mis ma oleks saanud välja pakkuda oleks 29. november ja seegi küsimärgiga, mis tähendab, et laps peaks koos emaga veel kolm nädalat suitsetama. Kuidas saab tööpäev üleskaaluda sellist võimalust? Kui inimene jääks homme haigeks, ei läheks ta samuti ju tööle. Kurat, ütle ülemusele, et sa oled haige ja tule. Ütle ülemusele, et sa oled rase, kuid sa suitsetad ja nüüd on selline võimalus ja ta ta laseb sul tulla.

Ma lihtsalt panen ennast sellesse olukorda. Sul on süümepiinad, sest sa teed midagi, mille eest kogu ühiskond sind põlgab. Mille eest sa ise end põlgad. Sa tahaksid olla nagu teised rasedad, kes kuulsid, et nende sees kasvab elu ja suits muutus neile päeva pealt vastumeelseks. Aga sul ei käinud seda plõksu. Sa käid ja varjad ennast nurgatagustes, et keegi ei teaks, et sa ikka veel suitsetad. Aga sa ise tead. Iga suitsuga teed sa endale liiga. Sa teed liiga kellelegi, kes on juba sinu kaitse all ja sa peaksid teda kaitsma. Kui keegi tuleks tänaval ja puhuks su lapsele suitsu näkku, sa sõimaksid tal näo täis. Kuid nüüd sa teed seda isegi ja mis veelgi hullem, sa hoiad teda selles suitsuses ruumis kinni. Tal ei ole valikut ja sinul ka ei ole. Kuid nüüd ma pakkusin, kuid sa ei tule, sest asjade korraldamine nõuaks liiga palju asjaajamist. Või sa pead tööl olema. Või su teatripieltid lähevad raisku.

Ja ma saan täiesti aru, et inimestel võib olla erinevaid ja väga häid põhjendusi, nagu ühel on väike laps haige ja ei pääse tulema. Kuid see oleks võinud juhtuda ka järgmisel nädalal. Teatripiletid oleks võinud olla ka 29ndaks ja nad oleks pidanud ka siis ju ära ütlema. Lapse haigust ei tea keegi ette. Või mõned olid Eestist eemal ja mõned elasid Soomes. Samas, kui sa käid reisimas või elad Soomes, siis see pole ikka õigustus, sest ma viin seminare läbi iga kuu. Tule siis oma raha eest.

Seega ma olen küll väga pettunud, kuid ma hoian pöialt neile, kes tulevad. Äkki ma tõesti tähtsustan seda asja üle, sest inimesed on erinevad. Äkki osad ei näegi suitsetamises nii suurt probleemi.

Suitsetamise mahajätmine on üks vähestest otsustest elus, mida keegi ei saa kunagi kahetseda. Ainus, mida sa saad kahetseda, on see, et miks sa tookord ei jätnud kui sul võimalus oli. Ma tuletan meelde, et ma pakkusin selle välja täiesti tasuta. Mina, kes ma annan ära terve päeva, maksan seminariruumi omast taskust kinni, pean leidma Esileedile abilise, päev enne järgmiseks lõunaks perele midagi valmis tegema, maksan parkimise eest kesklinnas ja veedan terve päeva täiesti võõraste inimestega, leian selle võimaluse. Mul ei ole selle asjaga mitte kui midagi võita. Ma ei teinud sellele isegi meediakajastust. See toimub 100% diskreetselt ja ainsad, kes sellest päevast võidavad, on need naised, kes sel peäval midagi otsustavad ja nende pered. Ma väga loodan, et need, kes ei saa kohale tulla, ei pea lihtsalt kunagi enda valikut kahetsema ja ei hakka mind süüdistama, et ma ainult kolm päeva ette teada andsin.

Mis ma tahan öelda on see, et ma mõistan suitsetajaid. Olgu nad rasedad või mitte. Nad ei tee seda, sest nad tahavad seda teha. nad teevad seda, sest nad ilma ei saa. Kuid on hetki elus kui me peame tegema valikuid ja mul on täiesti õigus olla jahmunud kui mu Saingi välja kirjutatud 🙂

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…