Teen proovi ja hakkan päris blogijaks

Ma olen teiega siin ikka jaganud ka enda tegemisi väljaspool isaks olemist ja teeks ka siin ühe ülevaate, kus ma olen ja mis ma teen. Pildid postituses pole kuidagi teemaga seotud. Mul lihtsalt pole pilte, kus lapsi peal ei ole.  Kel lapsed on, siis teate ise ka- 99% piltidest telefonis on lastest.

Nagu enamus teist teab, siis mingi paar kuud tagasi koondati mu töökoht ja ma avastasin, et ma olen jälle samas seisus nagu kaheksa aastat tagasi – vandumas, et ma ei lähe enam kunagi palgatööle.

Suhtlesin siin ühe inimesega, kes ütles, et tema jaoks tähendab palgatöö kindlust ja stabiilsust. Ettevõtlus aga vastupidi teadmatust ja stressi. Ta ei ole kunagi ettevõtlust katsetanud, kuid see oli uskumus, mis ta peas oli.

Minu jaoks on see olukord täpselt vastupidine. Minu jaoks tähendab palgatöö ristivastupidiselt ebastabiilsust – keegi teine otsustab sinu saatuse üle. Näiteks müük ei suuda müüa, aga koondatakse hoopis komplekteerija ja raamatupidaja, kuna müüki koondada ei saa, sest siis jääks müük veel väiksemaks. Ma mõistan, et ettevõtete peamine eesmärk on teenida tulu. Palgad vaja maksta, maksud tasuda, tarnijatele ja koostööpartneritele tasuda ja kui kuumaõhupall hakkab kõrgust kaotama, tuleb liivakotte üle ääre alla loopima hakata. Ehk inimesi koondama.

Ettevõtjana ei saa sind keegi koondada. Sa ju teedki selle nimel tööd, et sul oleksid stabiilsed suhted ja tulemused stabiilselt head. Ma ei pea kunagi heaks ettevõtluseks seda, et tehakse näiteks suuri alltöövõtte. Siis võiks sama hästi ka palgatööline olla. Nii kui peatöövõtja otsustab sulle mitte maksta, on su firma upakil – pole raha, pole tööd. Olen seda väga palju näinud ja ometi nad astuvad ikka ja jälle samasse ämbrisse- nad on mõtlemiselt jätkuvalt nagu palgatöötajad.

Kuid ma otsustasin nüüd, et aitab. Ma ei tee enam palgatööd, vaid ma leian oma tee. Minu ideaalne töökoht oleks loomulikult blogi pidamine ja ma annan sellele võimaluse ning vaatame, kuidas läheb. Sest blogimine ei ole väga erinev muudest meelelahutusliikidest. Olgu selleks laulmine, näitlemine, kirjutamine või mis iganes muu. Kõigi eesmärk on püüda tähelepanu. Mina püüan luua inimestel positiivse tunde, jagades meie tegemisi. Ma tegelikult ei püüagi, aga see täidab ise kuidagi oma eesmärki. Kuid kuidas saab see töö olla? Kuidas ma teenin?

Blogi kaudu on võimalik teenida peamiselt kolmel viisil:

Esiteks, mis on kõige levinum – bännerreklaam. See on see vilkuv kastike, mis teil ristikesest kinni tuleb panna, et see ei segaks. Ma ei ole seda kasutanud veel peamiselt sellepärast, et ma ei oska seda üles panna ja ma pole leidnud mahti ka sellega tegelda. Selle pealt teenivad hästi need, kes palju postitavad ja sedagi siis kui reklaamil klõpsitakse, mida 90% inimestest ei tee. Kui postitada iga päev ja vahel ka mitu korda päevas, siis loomulikult on liiklus lehel suur ja bänner toob ka mõistlikult sisse. Mina postitan enamjaolt korra nädalas ja seega on ka liiklus selline nagu on. Olenevalt postitusest käib neid lugemas 5000-10000 inimest. Mis on Eesti mõistes väga hea number. Kui minu käest küsitakse palju klikke mul nädalas, siis see number on väike, kuna jällegi- ma postitan korra nädalas.

Teine variant on teenida siis kui sa kirjutad sisu, mis avaldatakse kusagil mujal. Nii nagu ma tegin Delfiga. Delfi maksis mulle õiguse eest avaldada minu postitusi enda keskkonnas. Ka selle lõpetasime me suurelt jaolt ära. Nii palju jäi veel tiksuma, et avaldatakse üks postitus kuus, mille eest ma saan sümboolse numbri. Ma ei taha numbritesse lahkuda, aga see üks postitus katab meie kuised mähkmekulud.

Kolmas variant on teha koostööd firmadega ja pakkuda neile reklaami enda kanalites ja see on peamine suund, mida ma sooviksin hoida. Ma tahan olla esimeste hulgas, kes katsetab mingit uut tehnoloogiat. Ma tahan olla üks neist, kes saavad osa toodetest, millest ma muidu kuulnudki poleks. Ja blogi annab selleks võimaluse. Seega on see minu jaoks ka meeldiv viis, kuidas blogiga teenida. Ma olen viimasel ajal teinud rohkem ja edaspidi loodetavasti veelgi enam koostöid firmadega, kes näevad minu kanalites endale kasu. Nad ei tule ju mulle lihtsalt heast peast tooteid ja teenistust pakkuma. Nad teevad seda, sest ma suudan toota tulemusi. Aina enam saan ma tagasisidena tänu, et kajastused on ületanud kõiki ootusi. Minu tulemused ei jää kuidagi alla teistele suurema audientsiga blogidele ja seepärast on ettevõtted ka nõus enda rahakotiraudu paotama.

Aga miks peaks firmad olema huvitatud blogiga koostööd tegemast? Sest ma arvan, et tänapäeval, kus meie kõigi silmad on suunatud internetti, on blogi reklaamikanalina väga väärtuslik. Ettevõtted maksavad paarikümne sekundilise kõlli eest teleris sadu eurosid, lootes, et äkki keegi ei kasuta veel järelvaatamise teenust ning ei keri ta reklaami edasi. Makstakse sadu reklaami eest ajakirjades ja/või ajalehtedes ning loodavad, et äkki loeb selle ajakirja seda lehekülge täpselt see õige inimene. Sest nii kui see õige inimene ei satu seda õiget lehte lugema, on raha raisus. Ma ei ütle, et need on iganenud reklaamiviisid.. Ei. oot. Tegelikult ütlen küll. Traditsiooniline reklaam on küll üks viis, kuid tänapäeval on kordi efektiivsemaid lahendusi.

Ma ei taha liiga värsket näidet tuua, kuid näiteks möödunud aastal postitasin ma pildi meie tellitud tordist. See ei olnud kuidagi reklaampostitus, aga ma tägisin tootja ikka ära nagu ma seda koostööpostituste puhul teeks. See kondiiter kirjutas meile hiljem kirja, et ta ei saanud aru, mis toimub. Ühe õhtuga olid tal kuue nädala tellimused koos. Täiesti ootamatu nii talle kui ka mulle. Ma ei müünud ju teile torti maha, vaid jagasin meie oma ning teile meeldis, mida te nägite ja tellisite endale ka. Võitis nii kondiiter kui teie.

Või näiteks kirjutasime  Maherullidest, mida me lapsed tänaseni armastavad ja muide alles hiljuti saime neilt uue saadetise. Neilt ma ei küsinud sentigi reklaami eest, sest lastele tõesti maitses ja nende vaikelu elavale FB lehele lisandus kohe mingi 300 fänni ja tellimusi ning selle tagajärjel terve suur hulk uusi kliente. Ja ma ei teinud selleks isegi mitte postitust blogisse, vaid mainisin Facebookis. Mul on nende pärast eriti hea meel, sest alati on tore kui tehakse midagi, millesse ise sedavõrd usutakse.Igal juhul super alternatiiv kui soovida lastele suhkruvaba maiust anda.

Aga nüüd, kus ma blogimist endale elustiiliks rakendada püüan, ma enam tasuta tööd teha ei saa. Mul on viis suud toita ja see on mul prioriteet. Ma pean lähtuma mingist hinnakirjast, kuid samas ma mõistan, et ka firmad ei taha maksta ju rohkem kui asi väärt on. Kokkuvõttes peab reklaami investeeritud raha ju ka ära tasuma. Seda kas uute klientide, suurema teadlikkuse või muu püstitatud eesmärgi täitmise näol. Enne koostööd seame me ettevõttega alati ka eesmärgi, et mida ta koostööga saavutada tahab. See on ka paras teadus, mis vast teile eriti põnev lugeda pole 🙂

Blogi on hea kanal enda tutvustamiseks/meenutamiseks, sest see pakub sisu ja kui see sisu on huvitav, siis jõuab ka see sõnum inimesteni. Kui postitus on inimesele põnev, loeb ta selle lõpuni. Loomulikult otsuse, kas te selle reklaami teadmisega midagi peale hakkate, teete te ise. Aga mina olen vahendajana abis olnud firmal sõnumi levitamisel ja teil sõnumi saamisel. Kindlasti saate te alati selgelt teada, kas tegu on koostööpostitusega. Ma jätan selle alati läbipaistvaks ning üheselt arusaadavaks. Sest need katsed seda mitte teha, on minu jaoks suhteliselt ebaõnnestunud katsed varjata midagi ilmselget. Nagu youtube videosid vaadates, saate ju hetkega aru, kas mingi video on lavastatud või loomulik ning püüd teha reklaampostitust orgaaniliseks, on alati sama tulemusega. Usun, et ka teie näete selle läbi.

Nii et olge mõistvad ja ma väga loodan, et ka leiate ka neis reklaampostitustes endale vajalikku, mida te ehk varem teadnud poleks. Näiteks tutvustati mulle ühte meestesarja habeme ja juuste hoolduseks, mida ma nüüd regulaarselt kasutan, millest ma teile peagi räägin. Ma sain koostööna maailma kiireima ja vingeima kõvaketta. Photopoint toetas mind ülimugava fotokakotiga, millest ma räägin teile hea meelega. Rääkimata Telia otsusest toetada minu ettevõtmist vinge arvutiga. Ehk ma ei plaani teile rääkida lihtsalt toodetest, vaid kuna need on kõik meil endil kasutuses, siis ma räägin teile meist ja kuidas on need asjad meil kasutuses.

Aga see selleks. See, et mul tuleb rohkem koostööpostitusi, ei tohiks teid aga kuidagi morjendada. Kui ma seni postitasin vaid korra nädalas, siis koostööde tõttu hakkan ma postitama rohkem. See üks kord nädalas, mis siiani on teid siin hoidnud ei kao kusagile. Ehk siis midagi ei kao. Juurde tuleb. Kui minu esimeseks ülesandeks on blogi, siis üks postitus nädalas oleks ilmselgelt liiga vähe.

Mis on veel mu plaanid?

Siin ma tunnen, et ma peaksin tegelikult suu kinni hoidma, aga ma usaldan teid ja teie ei räägi ju kellelegi edasi ;).

Mul on plaan teha oma stand-up esitus. Mulle soovitati kommentaarides ka siin umbes nädal tagasi, aga see on mul peas valminud juba selle aasta jaanuarist. Ehk ligi aasta. Kas ma kannaksin selle ise ette, või kirjutaksin selle kellelgi teisele, on veel lahtine. Kuid ma tunnen, et hetkel, kus see žanr on Eestis nii hõre veel, siis seal ruumi on.

Mul on kindel plaan siseneda videomaailma. Hetkel olen ma selles vallas eneseleidmisretkel, sest siin on koht, kus ma ei soovi kedagi kopeerida, vaid olla hästi omanäoline. Seega peab see žanr olema… ma veel ei teagi, mis. 

Ma plaanin luua lauamängu. Mul on juba temaatika paigas ja räägitud inimesega, kel selle loomises väikeseid kogemusi ka. Aga see oleks selline seltskonnamäng ja paneks provokatiivselt proovile ühes konkreetses vallas, mille sisu ma veel enda teada jätaksin. Kuna mängu tootmine on mõnevõrra kallis, siis ma tõenäoliselt võtaksin kusagil hooandjas hoogu ja mäng läheks peamiselt ettetellijatele.

Avada oma veebipood. Selle spetsiifika jätaks ma veel lahtiseks. Aga mul mõned ideed tiksuvad, kuid sellest siis kui mul midagi ka rääkida on.

Ehk mõtteid mul on. Ma olen alati ideede inimene olnud. Ma pole väga hea asjade läbiviija, sest ma vajan kedagi, kes mind tagant utsitaks. Seega nende plaanidega pole mul mingeid tähtaegu. Mul on lihtsalt õde, kes motiveeris mind tegutsema. Astuma sammu edasi. Õigemini pigem sammu kõrvale ja laiendada enda haaret. Ma olen selline arg ja algaja kirjutaja, et ma pole kordagi mõelnud kastist väljapoole ja tema pani mulle pähe mõtte, et äkki mu ampluaa võiks olla laiem kui titeteema, sest põnevat toimub ju kõikjal maailmas ja miks mitte mõelda laiemalt.

Ka mitmed välisorganisatsioonid on pakkunud mulle ideid hakata paralleelselt muukeelset blogi pidama, sest nende Eesti kolleegid on mind soovitanud. Kuigi ma olen elanud üle viie aasta ingliskeelses keskkonnas ja ma valdan keelt, siis ma usun, et pool läheks kaduma. Ma ei usu, et ma suudaks ingliskeeles sama kerget lugemist toota nagu Eesti keeles. Isegi kui keel hästi käpas on. Olen lugenud ka neid siinseid võõrkeelseid blogisid ja nad on pea kõik kohmakad ning ei saagi kõnetada laiemat publikut, kuna blogi keel peab imiteerima pigem kõnekeelt kui oxfordi sõnaraamatut, mis grammatiliselt on küll korrektne, kuid stilistikalt lootusetu.

Aga väga tore, et te olemas olete ja ma teiega ka sellist südamest südamesse juttu saan ajada. Mul on tarvis perekond nüüd ära toita, kus Esileedi emapalk ammu läbi on ja mina pere ainuke sissetulek olen. Aeg jalad tagumiku alt välja võtta ja tegutsema asuda 🙂

Kommentaarid

“Teen proovi ja hakkan päris blogijaks” on saanud 13 vastust

  1. Liina ütleb:

    Ooo, tegelikult habeme toodete kohta tahaks küll juba kogemust kuulda. Meie pere härral ka habe, kadutab habemeõli ja -vaha. Oleks tore teada, muda veel põnevat on. Või mis fiema oma

  2. Ramune ütleb:

    Stand-up – JAAA!!! Edasi ei suutnud lugedagi 🙂

  3. Maris ütleb:

    Ootan põnevusega kõiki postitusi ning soovin edu kõikides ettevõtmistes! 🙂

  4. Oksana ütleb:

    Soovin sulle edu! Loodan, et kõik su ettevõtmised loksuvad ilusti paika ja et ühe eesmärgi saavutamisel oleksid kohe uued varnast võtta! Mind, kui lugejat, ei häiri absoluutselt reklaampostitused, kui nad just tavapärast blogisisu ei varjuta. Ühe blogi lugemisest ma niimoodi kahjuks pidin loobuma, aga usun, et sinu omaga vast nii ikka ei juhtu, sest sa tundud selline inimene, kes oskab selliseid asju tasakaalus hoida. Igal juhul jään huviga uusi ja tihedamaid postitusi ootama! Suur tänu sulle, et jagad oma igapäevast elu ja juhtumisi lugejatega, su huumor ajab alati muigama ja samas on ikka äratundmist kah.

  5. Maili ütleb:

    Minu jaoks supper idee!
    Loodan vaix, et liialt kiit aks (asjatult) ei muutu, vaid kui toodetel on vead, siis tuuakse ka need ära 🙂
    Nii palju uut on me poelettidel ja pole mahti kôike proovidagi – pigem valin vana ja turvalise.
    Ehk siis ma hakkan nûûdsest mõlemat sorti postitusi pikisilmi ootama 🙂

  6. Maili ütleb:

    Tahtsin ka toetavat kommentaari kirjutada, kui lisan lihtsalt:”+1 Oksanale” 😀
    Toodetest rääkides paluks ka negatiivseid omadusi esile tuua, mitte vaid taevani kiita. Poelettidel tõesti suur kaubavalik ja ei suuda ise kõiki uusi asju proovida – pigem eelistangi nn vana ja turvalist! 🙂
    Huvi on suur jãän ootama!
    😀

  7. Merilin ütleb:

    Usun, et sul õnnestub kõik, millele pühendud! Su vahva perekond kindlasti on supertoetav ja arvan, et enamik seniseid blogifänne ootavad samuti uusi postitusi, millest ilmselt ka väike huumorinoot puudu ei jää?! Edu uute asjade katsetamisel, huviga ootan, mida põnevat lugemist tulema hakkab! 😉

  8. Natalja ütleb:

    Stand up! 5+! Tuleks sind küll vaatama! Ma arvan et just sina pead olema see, kes laval seisab ja oma omapärase häälega meile oma elust humoorikalt räägib ?

  9. EneTimm ütleb:

    Kõik väga head ideed! Tuult tiibadesse!

  10. Katrin ütleb:

    Edu ja tuult tiibadesse! Väga lahe blogi on ja nii vahvad lapsed! Sinna kuhu suuname energia, eks see hakkab kasvama ka tasapisi – seega tuult tiibadesse ja hoiame pöialt!

  11. Meow ütleb:

    Et siis suitsuseminaridga on pmst kõik?

  12. Meow ütleb:

    Et siis suitsuseminaridega on kõik? Kahju! Aitasid väga paljusid, k.a mind

Vasta Ramune-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…