Miks ma jagan tragikoomilisi situatsioone ja paljust muust

Istusin ma siin üks päev mugavalt verandal asuvasse aiatooli, tegin „klõpsti” õllepurgi lahti ja nautisin perfektselt niidetud muru. Elu on ilus. Teate seda niidetud muru lõhna? See on midagi imelist. Eriti kui sellega käib kaasas muruplats, mis oma pügatud välimu…. ok. Saite vist ise ka aru, et ma ajan kägu. Mugavalt verandal asuvasse aiatooli? Õlut? Perfektselt niidetud muru?

Ma ootasin seda aega, kui lapsed ligi kaheseks saavad nii väga, sest siis on nad mõistlikumad ja saavad aru, mida sa neile räägid. Kõik teie, kes te seda ootate: võite nüüd lõpetada. Mitte midagi ei juhtu. Mul ei ole võimalik aiatoolil lösutada, sest sekund hiljem on korraliku sangpommi raskune Noorsand oma heleda häälega juures: „Issi opa”. Seda märkavad tõenäoliselt kaksikud ja nad teavad, et mul on vaid kaks kätt ning jooks elu ja surma peale hakkaski pihta. Tavaliselt võidab Piiga, sest ta jalad on vist umbes kolmveerand tema pikkusest. Kui anatoomiaõpiku kohaselt peaks inimesel asuma seal rinnak, siis Piigal on seal juba jalad pihta hakanud.

Seal nad siis kahekesi mu ümber nõuavad ja vahet ei ole kumma ma lisaks sülle võtan, üks neist jääb nutma. Või teine variant, et ma teatan, et issi peab ära käima ja tõstan ka Noorsandi maha, et minna tuppa lihtsalt selleks, et pingeid maha tõmmata. Seal ma siis seisan pimedas koridoris ja ootan. Selle asemel, et mugavas aiatoolis end välja sirutada. Selliseid momente, kus me Esileediga ise olla saame, on väga vähe.

Muide, alati kui ma selliseid asju kirjutan, et mõni laps tegi seda või toda ja me ei saa omaeette aega, tuleb üks osa lugejaid kommenteerima, et aga tehke nii või naa. Ma ei kirjuta neid asju sellepärast, et mul on nõu vaja või ma olen korralduse üle õnnetu. Kui ma oleks, siis ma muudaks olukorda. Kui me tajuksime Esileediga, et mingi olukord on selline, mis meid igapäevaselt muserdab, siis me muudame seda. Ma kirjutan seda lihtsalt sellepärast, et kirjeldada meie olukorda ja enamus teist oskab neid huumoriga võtta ning kõik need heasoovlikud nõuanded lähevad suhteliselt raisku, kuna ma ei otsi lahendusi. Mulle meeldib meie elu. Nii nagu ma panin pildi, kus kaksikud mängivad veega ja kohe tuldi õpetama, et miks me selgeks ei tee, et need pole mänguasjad. Või kui Noorsand vanni ära värvis ja kohe pistsid mõned ohkima, et kuidas meil sellised asjad juhtuvad. Sellepärast, et ma julgustan lapsi katsetama ja olema uudishimulik. Kindla piirini, kuni see ei riku vara ja kellegi teise vabadust ning on ohutu.

Ka see perfektselt pügatud muru on kõike muud kui tõsi. Tegelikult tabab mind niites alati ehmatus, kui niiduk ühe hetkel julmalt klõbisema hakkab. Selle põhjustajaks võib olla vaid üks asi kahest – kas ma olen just üle sõitnud kullakangist, mille keegi mu hoovis muru sisse kaotas, või on lapsed jälle muru sisse enda mudelauto jätnud, mille ma nüüd niidukiga tükkideks lasin. Kuna kullakangiga pole mul aias õnne olnud, siis seni on see alati olnud laste mänguasi.

Mänguasjadest rääkides, siis ma olin nii liigutatud teie aktiivsest kaasamõtlemisest, et kust ma Noorsandile kombaini leian. Ju te olete ise olnud sarnases olukorras, kus te näete oma last sedavõrd õnnetus ja abitus olukorras ning sai taha muud, kui vaid tõsta natukenegi ta moraali ja parandada tuju. Nii paljud isegi kirjutasid teist mulle, et leidsite selle teises linnas, et kas ostate ära panete teele? Kuid ei pidanud keegi ostma, ega oma kodusolevat kombaini mulle saatma, sest leidsin netipoest. Kahjuks pole veel kohale jõudnud, aga samas pole Noorsand ka enam eriti haige. Ootame.

Oh, kolme haige lapsega ise haige olla, on halvim asi, mis juhtuda võis. OK, mitte halvim (ärme pane universiumit proovile), aga see oli jube tüütu. Oled ise viril ja õnnetu ja lapsed on veel kaks korda virilamad ja õnnetumad. Mõtlesimegi, et äkki ei peaks enam Noorsandi lasteaeda saatma, uut haiguspuhangut ma enam üle ei elaks. Kuid jah, seda me ei tee. Las läheb laamendab seal. Sõime hunnikute viisi probiootikume, mis on juba meile tõestanud, et aitavad eriti kiirelt terveks saada. Lisaks tegi Esileedi veel igast riituseid siin oma eeterlike õlidega ja tundub, et aitas. Paar päeva ja korras. Las ma ütlen, et Esileedi, keda on koolitatud proviisoriks ja ravimiusku, on viimasel ajal eriti märgatavalt pooli vahetanud. Meie pere haigetele väljastatakse rohtu alles siis, kui kõik muu on ära proovitud. Varem oli nii ,et võtsid tableti sisse ja nätaki sümptomid kadunud. Aga jah, kui sa sümptomid ära kaotad, siis kuidas peaks keha mõistma, mis sul viga on? Ühe Actifedi ma lõpuks ikka sain suure nõudmise peale. Magasin nagu nott ja nina ei lörisenud.

Aga kuidas meil läheb? Kuna minu koht koondati Delfist ära, siis olen ma nüüd töötu. Noh niivõrd kuivõrd töötu. Ma teen ikka Delfile mingeid projekte, aga mul ei ole midagi kindlat. Samas on olnud paar pakkumist, mis on küll toredad, kuid ma veel mõtlen, mida teha. Üks idee on teha oma firma. Et luua oma sisuturundusagentuur. Mulle meeldib kirjutada ja mulle meeldib näha asju suuremalt. Aga see on alles idee veel. Isegi nime pole veel. Loomulikult on firma loomisel nimi üks väike osa, aga eelmine nimi on mul nii igav, et uus võiks olla midagi põnevamat. Võiks kuidagi olla eristuv ja samas tore. OÜ Kirjaneitsi näiteks. Või midagi eriti moodsat nagu OÜ Marketing Solutions. Tõenäoliselt on need mõlemad nagnii võetud. Bastards.

Või siduda see kuidagi blogiga… Paneks kõikide pereliikmete eesnime esimesed tähed kokku. Siis saaks HKKHK. Ok, pole ka väga hea. Võite soovitada kui kellelgi mingi vahva nimi peidus on. See ei tähenda, et ma ütleks, et ma enam palgatööle ei lähe. See tähendab, et ma mõtlen, et äkki käivitaks oma sisuturundusagentuuri, kes aitab firmadel jõuda lähemale enda tarbijateni. Pluss on mul üks kirjutaja, kelle ma kohe tööle võtaks ja talle suurima hea meelega kogu tulu palgaks maksaks, sest kõik, mida ta kirjutab, on puhas kuld. KÕIK! Seega, kui keegi vajab, et keegi nende ettevõtte blogi peaks ja ettevõtte nägu tarbijate seas kinnistaks, siis võtke ühendust ja vaatame, kas leiame ühiseid pidepunkte. Paar uksele koputajat ja teenuse soovijat on juba olemas ja sellest ka idee oma firma loomisest. Aga ma lasen hetke veel settida.

Aga tegemist on jah rohkem kui siis kui ma veel palgatööd tegin. Ja ma tahan, et mu tegevus oleks natuke koordineeritum. Ma tahan, et see blogi oleks miski, kuhu ma saaksin end pühendada kõige enam. Et oleks mul huvitavam teha ja rohkem võimalusi seda arendada ja ka teil põnevam ja mitmekesisem sisu. See muidugi eeldab, et ka toetajaid on projektile enam, ehk koostöid on rohkem. Ja koostööpakkumisi tuleb blogile tõesti palju, aga selleks, et see ei muutuks blogis ülemäära domineerivaks, on mul nõudmine, et koostöö paneks nii minu kui partneri silmad särama. Enamus pakkumisi ei pane, aga mina hindan teid piisavalt kõrgelt, et võileiva hinna eest ma teie tähelepanu maha ei müü. Te olete siin, sest teile meeldib ja vähim mis ma teha saan, on see, et olla ka teist vaimustuses ja kui keegi mulle meeldib, siis ma ka hindan teda kõrgelt. Koostöö peab minu jaoks olema huvitav, sest siis on see seda ka teile. Kui mina pettun milleski, siis pettute tõenäoliselt ka teie. Ja see ei oleks tore. Tahan, et minu soovitus püsiks usaldusväärsena, et kui ma midagi soovitan, siis sel oleks mingi garantii teie silmis. Alles pidin ära ütlema mitmele kiirlaenufirmale, kellest üks pakkus ligi kolmekordset summat sellest, mida ma ise koostöö eest küsin ja minu vastus oli ikka kindel ei… sest ma tõesti loodan, et keegi teist ei peaks võtma laenu maksimaalse lubatud intressiga nagu nad küsivad. Nad ei teeni nende arvelt ju, kes õigel ajal tagasi maksavad, vaid nende arvelt, kes hädas on. Ei ole eetiline äri minu silmis. Miks muidu nende reklaam aina karmimaid piiranguid saanud on.

Aga siin me oleme ja tulge olge ikka ka Facebooki (LINK) lehel ka aktiivsed. Rohkem koostöid tähendab ka rohkem võimalusi ka teile midagi muretseda. Kahjuks mitte kõigile ja seega pean ma auhindu loosima. Hoian teile kõigile pöialt ja hoidke meile ka. Igal juhul harjutan oma kätt ka videotöötluses. Eriti osav ma veel kahe päevaga ei ole, aga algus seegi. Kõik. Tsau!

Kommentaarid

“Miks ma jagan tragikoomilisi situatsioone ja paljust muust” on saanud 3 vastust

  1. K.K. ütleb:

    Hei, leidsin Su firmale nime: H2K3 OÜ. Ehk pole ära võetud 😉

Vasta Jüri-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…