Suhkrust, veest ja kamast – a mida henry teeb?

Suhkrust, veest ja kamast

14.11 2016

Võiks arvata, et kuna ma pole regulaarselt kaalublogisse postitanud, et järelikult olen jälle rajalt maas. Seekord mitte. Seekord olen ma paremini rajal, kui ma ammu olnud olen. Meeldib see mulle või teile, või mitte, aga kõik mu katsed süüa suhkurt mõõdukalt lõpevad salaja poest ostetud jäätist süües. Mul lihtsalt ei õnnestu natukene seda süüa. Kas see on suhkru võimsast sõltuvuslikust jõust, või see, et ma keelan endale midagi (nagu kõik teavad, kui sa midagi endale keelad, siis just seda sa kõige enam tahad), aga suhkru piiramine mulle ei sobi. Seega täitub täna kaks nädalat sellest, kui ma sõin midagi magusat- kooke, saiakesi, magustatud jooke, komme, šokolaadi jne.

Mis on kahe nädala muutused? Esiteks miinus viis kilo, ehk pool Piigat olen ma enda seljast lihtsalt selle muudatusega raputanud. Mul käib ikka mõtteid, et tahaks midagi magusat. Aga see on lihtsalt mõte ja kui ma selle mõtte pärast ei muretse, siis see kaob sama kiirelt, kui tuli. Magusa järgi isusid enam põhimõtteliselt pole. Nagu ma ütlesin, et mõte ikka aegajalt käib. Mõte on asi, mida me ei kontrolli, aga selleks, et see ei muutuks kinnisideeks, tuleb lihtsalt teadvustada, et see oligi kõigest mõte. Mul võib tulla mõte pähe, et viskaks Vennase aknast välja. Kui ma selle pärast muretsema ei hakka, siis see oli lihtsalt üks suvaline uitmõte peas (inimesel käib päevas peas 40 000 mõtet). Kui ma hakkan sellepärast aga muretsema (kui kaugele ma ta viskama peaks? mida ma kiirabile ütlen? jne), oleks mul probleem 🙂

Üks asi, mida ma märkasin, mis uskumatul kombel vähendab vägagi mahusaisu, on vee joomine. Tavalise külma vee joomine. Ma ei tea, äkki see polnudki magusaisu, vaid janu, kuid kuna ma varem panin sel hetekl alati midagi magusat põske, on mu aju hakanud seda tunnet ära tundma kui magusaisu. Joomiseks saime me tervele perele ka väga mugavad ja prakitilised pudelid, mis meil igapäevaselt kasutuses on. Mina sain halli ja kollasega, esileedi roosakas lilla ja noorsand rohekas sinise. Esileedil oli varem alati foobia neist täidetavatest pudelitest joomisel. Ta keeldus alati mu sportpudelitest joomast, sest ta oli veendunud, et neis kitsastes kohtades vohab baktereid. Ta on veits foobik. Kuid see pudel on kasutuses, sest see on läbipaistev ja kõiki osi on võimalik puhastada. Kõige suurem pudelite fänn on aga Vennas. Talle meeldivad kõik asjad, kust saab vett kätte, et see mööda elamist laiali puristada.

dsc01083 dsc01110 dsc01122 dsc01123 dsc00376 dsc00379

Ma mõistangi, et ülekaalulistel on need keha signaalid ajus segamini ja vee joomine on üks lollikindel viis, kuidas neid signaale mitte kuritarvitada. Kõik, kes on operatsioonita õnnestunult kaalu kaotanud, rõhutavad, et üks olulisemaid asju oli nende jaoks vee joomine. Muide, neil pudelitel on alumises osas ka eraldi lahter, kuhu saab panna puuvilju (sidrunit, laimi, külmutatud marju, jõhvikaid või mida iganes), mis annavad veele maitset. Minu õnneks maitseb mulle vesi, kui ta on vee maitsega, aga siiski on vahel mõnus, kui sel õrn vaarika mekk man. Täna olen näiteks terve päeva joonud sidruniga vett. Ilus ja praktiline pudel, mida omada. Valikuga tutvuda ja endale tellida saad SIIT(LINK).

Teine asi, mis mul sai tänu ühele lugejale hästi ära lahendatud, on vahepalad. Mitte kõik, aga paljud neist. Nimelt saatis mulle üks lahke proua kama. See pole aga mitte lihtsalt kama, vaid kama, millele on lisatud erinevaid naturaalseid maitseid. Kuna see on hästi kiudainerikas ja selles on nö pikad süsivesikud, siis tõepoolest püsib kõht pikalt täis. Mul oli alati mure, et kui ma Tallinnas käin, siis ma üritan seal võimalikult palju tööd ära teha ja võimalikult vähe aega söömise peale kulutada (mulle ei meeldi üldse tööst lõunapause pidada. Mulle sobiks väga, kui keegi tooks mulle toidu lauda) ja kama peti või keefiriga, või maitsestamata jogurtiga on väga hea variant- kallan peti klaasi, lisan paar lusikat kama ja tagasi lauda.

dsc01167 dsc01173 dsc01182

Meil on hetkel külas ka Esileedi õde, kes on väga suur foodie. Ehk ta tahab kõike maitsta ja ta on hästi peene maitsemeelega. Seal, kus mina ei tunne veel midagi, hakkab tema tajuma juba maitse erisusi ning ta ütles nende kamade kohta, et need, kellele meeldib kama, meeldivad kindlasti ka need tooted. Teda ma usaldaksin. Mis mulle alguses nõrgana tundus oli see, et varem, kui ma kama jõin, siis ma tegin selle hästi magusaks. Sellele kamale on lisatud roosuhkurt ja mina tahtnuks seda palju magusamana. Samas Esileedi ja ta õde ütlesid, et kui oleks magusam, oleks lääge. Kes kuidas harjunud on. Olen nüüdseks ka selle vähem magusa kamajoogiga harjunud ja see täidab regulaarselt mu ühe snäkikorra toidu. Neid oli ka palju erinevaid maitseid, aga minu lemmik oli kirsi ja astelpaju oma. Neid saab endale tellida nende FB lehelt, mille võid leida SIIT(LINK).

dsc01192 dsc01189 dsc01188 dsc01186 dsc01185

Kuid jätkan suhkruvabal kursil ja raputan ka teise osa Piigast maha. Siin soovitati mulle, et selle asemel, et nende väliste muudatustega siin rinda pista, tuleks kõige pealt sisemised ära teha, et selleks võisk pöörduda psühholoogi poole. Ma olen sellega nõus. Ma tegelen hetkel iseendaga ise ja kui ma tunnen, et sellest pole kasu, siis ma räägin ka psühholoogiga. Pigem oleks mul vaja mõnda endist paksu inimest, kes räägiks, kuidas tema enda mõtlemise paika sai. Üks minu eesmärkidest on saada enda pea klaariks, et lahendada see õgardlus ära enda peas, et ma saaksin sama meetodiga aidata ka teisi. Aga ma olen täiesti teadlik, et ma ei ole paks sellepärast, et mu magu on liiga suur, vaid sellepärast, et ma tunnen vajadust süüa ka siis, kui mul kõht tühi pole (igavus, stress, lõõgastumine, keskendumine). Ja sellega ma tegelengi. Püüan järgmisel nädalavahetusel teile uuesti enda tulemustest teada anda.

 

Olge rõõsad!

Henry

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

21 kommentaari

  • Margit

    14.11.2016 at 09:55

    Väga tubli oled.Ka mina olen see nn.paks ja samal teel mis sina -5 kg on lahjendatud.Puhtalt magus menüüst väljas.Ja hetkel ikka trenn ka.Tahan saan ja võidan on hetke moto.

    1. henry

      14.11.2016 at 13:58

      Tubli! Trenn peab muidu olema selline, mida sa naudid ja ei pea ennast sundima minema. Usun, et see on olulisem, kui trennitegemine ise.

  • Keelement

    14.11.2016 at 12:17

    Palun vabandust, aga *suhkrut, muidu 🙂 Jäi silma, ei saa parata.

    1. henry

      14.11.2016 at 13:29

      Tänks. Ma alati teen suhkru juures pausi ja mõtlen, mis järjekorras olema peaks, kas suhkrut või suhkurt ja panen ikka valesti

  • Anne

    14.11.2016 at 12:19

    Lihtsalt üks mõte, Henry, kas oled mõelnud vitamiinide võtmise peale? Minul oli samuti pidevalt näksimise isu ja kui läksin vereproovi andma, et teada saada kas vitamiine ja kõike muud on kehas piisavalt, siis soovitas arst hakata tarvitama vitamiine. Ja uskumatu, aga mul pole enam näksimisvajadust. Joongi vett ja kui kõht on tõesti tühi, siis söön õuna jms. Magus enam üldse ei isuta.

    1. henry

      14.11.2016 at 13:30

      Hea mõte. Peaks võtma tõesti. Ja omega 3 oli peaks ka võtma

  • Liisa

    14.11.2016 at 12:25

    Kas sul see ei toimi, et teha üks patupäev nädalas? Minu jaoks on see kõige edukam skeem, et ma olen kuus päeva korralik ja seitsmendal tõmban hinge ja luban endale midagi. Mitte siis nii, et hommikust õhtuni kühveldan ebatervislikku ja magusat sel päeval, aga natuke head-paremat.

    Pudelitest soovitaks ma roostevaba terast pigem. https://www.kleankanteen.com/collections/water-bottles . Saab tellida Ebayst, Amazonist. Väga kerge, kvaliteetsed ja mõnusad.

    1. henry

      14.11.2016 at 13:31

      Pudelid mul head ja väga rahul 🙂

  • kätlin

    14.11.2016 at 13:44

    oh, super pudelid ja kama pakub ka huvi 🙂
    mina olen samuti oma kaaluga pendeldanud üles/alla, ette/taha ja no olgem ausad yks peavalu on selle kaaluga koguaeg (olen 85kg) aga no ei pysi sellest näksimisest eemal.. olen tohutu vee jooja ja soovitati juua yks klaas vett kui tuleb “nälg” ja siis 15 min pärast on näha kas see oli nälg või janu.. siiani olen seda teinud ja peaks mainima et toimib ja tõsi on see et tõepoolest pole magusaisu kui veepudel lähedal ja minul on just sidruni vesi 🙂

    1. henry

      14.11.2016 at 13:59

      jah, aga mis juhtub siis, kui vett juures ei ole? 🙂

      1. kätlin

        14.11.2016 at 14:04

        sellejaoks on minul pudel kaasas koguaeg 🙂 algus oli raske veejoomis harjumust sisse saada, aga nyydseks on see nii käe sees, nagu telefoni kaasa võtmine 🙂

        1. kätlin

          14.11.2016 at 14:09

          ja kõige naljakam on see, et see vee joomine on veel omaette ree peal pysimine 😀 Ei ole lihtne, vaata toitu mida sööd ja siis vaata et vett korralikult jood.. ei ole lihtne see .. ma töötan kodust 60 km kaugusel ja olen paar korda poole tee pealt koju tagasi sõitnud kui oma vee pudelikese ja sidruni maha jätan .. mina kahjuks ei joo poe vett ..

  • Kerli

    14.11.2016 at 14:16

    Alustasin ise kaalulangetamist juunis. Kokku olen kaotanud praegu 7 kilo ja praegu lasen kaalul seista, et keha natuke järgi trimmida ja siis uuesti natuke kaalu langetada jne.

    Mina olen aru saanud, et sellejaoks, et üldse miski ära kaoks peab endale sisse harjutama kindlad toidukorrad. Minul on 3 toidukorda – hommik lõuna ja õhtu. Miks need on vajalikud? Sest siis harjub keha sellega, et keha saab toitaineid ja ei pea talletama ” nii igaksjuhuks äkki enne õhtat ei saagi midagi” samuti peaks ka toidukorra kogused paika panema. ( mina sõin nädal aega pisar silmis, sest toidukogused tundusid nio väiksed) aga olingi harjunud suuri portse sööma (ps! Sõin rohkem kui mu mees) ja päevas näksima palju palju. Patupäevad olid kava 100% jälgimisel iga 2 nädala tagant 1päev eeldatult pigem päeval kui õhtul. St siis et võisin sûüa lisaks oma toidukordadele miskit. Alguses andis see systeem jõudu see 2 nädalat vastu pidada. Nyyd on juba suhteliselt ykskõik.
    Hoian sulle pöialt sellel teel ja kyll varsti kõik jonksus ?

  • Tiina

    14.11.2016 at 20:03

    Jestas! Kanasmuuti segu! KA-NAsmuutisegu! Totakas!!! Kamasmuutisegu! 😀

  • Such Blonde

    15.11.2016 at 01:44

    Väga tubli oled, 2 ndl ilma suhkruta. Vee joomise võib asendada talvel ka tee joomisega. Tead, juba see tee valmistamise protsess võtab aega ja ajab mõtted külmkapilt ja juustusaialt eemale.

    Sulle võib tunduda veider, kohe kindlasti tundubki aga mõtlemise saab paika joogaga. Ei jooga pole ainult ülihästi painduvad ja kõhnad inimtüübid väänduvates poosides nagu enamus inimesi endale peas kujundi on loonud. Jooga on ainus praktika, kus Sa ei pea võistlema mitte kellegagi ega võrdlema end mitte kellegagi ega pingutama vaid vastupidi – jooga tuletab pidevalt meelde, et oleksid enda vastu õrn, kohtleksid end ja oma keha respektiga. Ainuke, kellega Sul võistelda alguses tuleb oledki Sa ise. Ja ma tean väga head joogaõpetajat soovitada. 🙂

  • Kati

    15.11.2016 at 09:17

    Tavaline vesi on muidugi hea aga kui sinna lisada sidrunit või muud head asja, siis saab sellest ju vitamiinivee 😉 Sidrunivesi on igasuguste paistetuste/tursete vastu hea ja ka seedimisele. Pane julgelt mekk man 😀
    Magusaisu võib tekitada ka mingi terviseprobleem – nt pärmseen. Aga on ka looduslikku magusat, nt mesi (tee sisse aga miks ka mitte kamaga) või kuivatatud datlid. Viimased on nii magusad, et ega üle paari datli ei tahagi.
    Psühholoogi asemel soovitaksin mõnda nö energiate liigutajat, kes oskaks muude asjade kõrval näha, kust kaaluprobleem tuli/tuleb. Enamasti on see seotud lapsepõlve(hirmude)ga. Samuti on igasuguste dieetidega, et peab vaatama, mis Sinule söögiks ei sobi. Väga hästi on mu tuttavatele mõjunud veregrupidieet aga ka näiteks FitLapi retseptide järgimine – seal pole mingist näljutamisest juttugi aga toit selline, mis koos treeninguga tõesti aitab kaalust alla võtta.
    Edu edaspidiseks!

  • Tiuks

    16.11.2016 at 00:02

    Vägatubli 🙂

  • KahanevKuu

    17.11.2016 at 12:42

    Ma olen alates kevadest-suvest ca 15 kilo alla võtnud. Eks alguses ja suvel olin üsna ebatervislik, sõin päevas ntks ainult õuna või pirni ja jõin hästi palju taimeteesid, nüüd sügisel ja talvel enam nii ei saa, tahan ikka sooja sööki ka. Aga kuna mu algkaal oli üsna suur, peaaegu 100 kilo, siis ma arvan, et need õuna-pirnipäevad mulle liiga ei teinud.
    Teine asi, mis mulle kuidagi külge harjus, ma ei tea, kust, on see, et kui ma poes kommiriiulite või jäätiselettide ees kõnnin ja no niiiiii tahaks seda pakki Teekonna komme, et sealt ainult 3 süüa (yeah, right…), siis ma küsin endalt: kas see on seda väärt? Kas see magus on väärt seda masendust pärast? Süümekaid? Ja nii hea tunne on hommikuti kahanevat numbrit kaalul vaadata. Mis viimasel ajal küll enam nii palju või lihtsalt ei kahane, aga no alla ka ei anna 🙂

  • Kuusk

    18.11.2016 at 11:36

    Aasta tagasi augustis näitas number 99, vaatasin, et veel kilo ja olen kategoorias, kus olla ei tahaks. Ega muud häda ei olnud, aga rippuv kõht ja valutavad põlved lihtsalt ei kuulunud minu minapilti. Printiisbiks sai: näiksimist ei toimu; söön, mida tahan, aga mitte kunagi ägisemiseni kõhtu täis; peale 8 õhtul enam ei söö; näljatunde korral võtan pigem klaasi vett. Nelja kuuga sain pidama 94-95 peal, mis oli ok. Jätkasin, kuni nägin kaalus vilkumas juba 87, aga see läks kohati juba raskustega… Lasin veidi lõdvemaks, kaal on jäänud 90 peale, kord vähem, kord rohkem. Minu pikkuse (185) juures oleks ideaal 83-85, aga ma väga ei põe ka praegu

  • jaanika

    01.12.2016 at 20:47

    Ma pean tunnistama,et käisin enda meelest põhjas ära. Imetamise ajal oli kphati nii suur see magusavajadus,et kuo ostsin jäätist,ostsin 2. Ja sõin mõlemad kohe ära. Pakk komme polnud mingi teema korraga kerre tõmmata. Ja siis,ühel päeval,kui oma teist jäätis oma poja ees sõin,kes seda ammulisui vahtis, sain aru,et ma olen ju eeskuju. Ja kas tõesti tahan ma sellist eeskuju oma lapsele anda? Ei taha! Kas ma tahan,et ta peaks terve elu kaklema oma kaaluga,nagu mina? Ei taha! Ja nii sündis lihtbe otsus: mina ise endale magusat ei osta. Kui pakutakse, söön natuke. Aga isenpoest suhkrukuhilaid ei osta. Ja seni on toiminud ja enesekindlus parem, kaal pole küll palju veel langenud (mõni kilo),aga see diil endaga on kestnud ka umbes kuu. Põhiline erinevus varasemaga on see,et minu eesmärk pole kramplikult kaalu kaotada, vaid toituda tervislikumalt : olla hea eeskuju oma lapsele. Seetõttu on kodust (tegelikult juba pool aastat) kadunud nisujahu ja valge suhkur. On alternatiivid. Ja minu, kui järjepidevuseta inimesel,on kuu aega juba väääga pikk saavutus. Aga ma pole eal tundnud nii otsusekindlalt ja esimest korda elus toit ei paina mind oma mõtetes. Ma ei mõtle pidevalt söögile ja söögist. Meie erinevus o vast see,et vett ma armastan ja minu päästerõngas see poleks, sest see saadab mind niigi.
    Ja kui mu kaal ka otsustab,et seisab üleval, nagu tuulelipp, siis fuck it. Vähemalt söön tervislikumalt ja ehk tunnen end paremini.
    Jõudu sulle!! Tean hästi, mis tunne on kaaluga kakelda: ma olen selles poksis see hull, kes pidevalt kaotab, aga no ikka tagasi ringi ronib. Aga ükskord me võidame nii kui nii

  • Liina

    21.01.2017 at 22:50

    Siin kommentaariumis on juba väga palju häid soovitusi. Lisaksin siis siia, et mina neid patupäevi ei soovita. Vähemalt mitte selliseid, kus lubad endale kõike, mida hing ihaldab. Pärast on raske jälle ree peale saada. Omalt poolt soovitan varem magama minna ja rohkem magada. Olen selles osas ise ka nõrk, aga kui olen puhanud, on korralikult söömine lihtsam ja trenni ka kergem minna. Jooga on hea. Ka põhimõte, et söön palju puu- ja juurvilju ja nende koguseid ei piira. Ning igat sorti liikumise lisamine on oluline, pigem kasvõi korista või mängi lastega kui istu arvutid või vaata telekat. Mul on paha komme telekat vaadates näksida.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga