Kuidas me Lottemaal käisime (Video ka juures)
10.08.2016
Kui sa oled mu FB lehe jälgija, siis ehk tead juba, et me käisime Lottemaal. Ma tegin sealt suisa mitu live-ülekannet, kus te võisite meie tegemistest natuke osa saada. Kuna ma tegin seda live-asja esimest korda, siis ma ei oska seda eriti veel teha ja ma hakkasin rääkima kohe, kui ülekanne pihta hakkas, aga see ei ole eriti mõttekas, sest kui ülekanne pihta hakkab, ei ole kedagi veel seal. Kõigepealt tuleks teha laisk sissejuhatus ja kui on näha, et tekib ka vaatajaid, on põhjust hakata sisulist ülekannet tegema. Aga noh, eks nii õpibki.
Ma ei oleks Noorsandiga veel Lottemaale läinud ja oleksin ehk paar aastat veel oodanud, sest ta on ju tegelikult veel nii väike, kes pelgab paljusid asju ja ei tea suurt midagi. Kuid minuga võttis ühendust Telia ja küsis, kas me ei tahaks minna nende uut äppi katsetama, mis kannab nime Lottemaa (LINK!) ja kui me seda teeme, siis saame tasuta sisse. Kuid kuna äpp on mõeldud nõks suurematele lastele, siis ma võiksin kaasa võtta ka kellegi, kellel on laps alates kuuendast eluaastast ja mina elan külas, kus on lapsi rohkem, kui inimesi. Ah, et lapsed on ka inimesed? Tõesti? Kui nad oleks inimesed, läheksid nad kell üheksa magama!
Kuid mul vedas, et ma sain kaasa kaks enda naabrinaist ja nii me siis läksime mina, kaks naist, Noorsand, naabripoiss ning kaks naabriplikat. Ma olin väga elevil muide selle päeva pärast, mitte ainult sellepärast, et ma saan Lottemaa rongiga sõita, vaid sellepärast, et me pole Noorsandiga kunagi sellisel väljasõidul käinud. Kaugeim koht üldse, kuhu me temaga autoga sõitnud oleme, on olnud Põlva, kus elavad Esileedi vanemad. Isegi mitte päris Põlva, vaid Mammaste, mis on törts enne Põlvat. Nüüd siis võtsime ette, et sõidame neli korda kaugemale kui Põlvasse ja samal päeval veel sama palju tagasi ka.
Kuna see nädal, kui me käisime (möödunud nädala kolmapäeval), oli kohutav ilm terve nädala ja prognoos lubas ka pussnuge, siis ootused olid maas ning Esileedi pakkis mulle umbes 14 kotti “igaks juhuks” riietega, millest ma ei kasutanud mitte ühtegi, sest sel päeval juhtus ilm olema imeline. Mitte liiga palav, mitte külm, vahel lõõskas päike ja järgmisel hetkel mahe tuul. Ilm oli just selline nagu ootaks, kui selline väljasõit ette võtta.
Aga siin kohal oleks paslik rääkida korra äpist. Kui teil nagunii plaan sinna minna, siis soovitan ära tõmmata, siis on ehk lihtsam mu jutust aru saada. Soovitan ka need lisad kodus alla tõmmata, sest need on seal mitukümmend mega suured ja et mitte raisata sellele mobiilset internetti, võiks need kodus alla laadida. Äpp ei maksa midagi ja kõik lisad on ka tasuta. Äpi lingi andsin enne, aga panen korra siia veel: ÄPP(LINK!). Siin link mõlemale- Androidile ja IOSile
Mina ise Lottest suurt midagi ei teadnud. Teadsin, et on olemas selline multikas, kus see Lotte mingi kärbsega judot tegi ja see oli ka kõik. Kuid üks osa äpist on audioraamat ja teel Lottemaale on sellega väga mugav end kogu asjaga kurssi viia..
Teine asi, mis äpil oli, on kaart, mis avab siis google mapsi kaardi, mis sind Lottemaale juhatab. Olime juba pea kohal, kui üks naabrinaistest, kes oli juba varem seal käinud, teatas oma õnnetu häälega (tal õnnestus endale selleks päevaks migreen muretseda), et me küll õiges kohas olla ei saa. Ei olnudki, kaart juhatas meid paarikümne kilomeetri kaugusele Jõulumäele. Miks, ma ei tea. Nagu ma olen umbes midagi aru saanud, siis asus algselt Lottemaa just seal? Võin ka eksida. Igal juhul andsin äpi meestele sellest teada ja see peaks nüüd lahendatud olema.
Nõks alla kahe tunni, mis Tartust sinna sõita on, läksid suhteliselt valutult. Vaid viimased 15 km näitas Noorsand tüdimust välja ja teatas, et ta oleks nüüd valmis koju tagasi minema. Kuid õnneks oli meil hunnik lapsi, kes mu bussi kolmandast reast viimased kümme minutit Noorsandile nägusid tegid ja ta rõõmsana hoidsid.
Meil õnnestus valida hea päev ja ehk ka hea aeg sinna minekuks, sest kohale jõudsime umbes 10.30 ning parklas oli ruumi rohkem kui küll. Kui me kella kolme ajal lahkusime, oli parkla täiesti täis. Seega 10.30 on hea aeg, kui saabuda. Parkla asub Lottemaast umbes kilomeetri kaugusel ja kes on liiga laisad, et jalgsi minna, mida ma ka ilmselgelt olin, need saavad kohale pisikese rongiga, mis parkla ja Lottemaa vahel käib. Eks ma paksu mehena alati mõtlen selliseid asju, et kas ma ikka mahun sinna rongi, ega ma pea seal ennast ebamugavalt tundma. Ei pidanud. Sinna rongi võib suisa ühe rongi veel kaasa võtta, nii palju ruumi on.
Noorsand oli küll rongi pärast elevil, kuid samas oli ta ka mures ning väga hea meelega ta rongi kaasa ei tulnud. Kuid õnneks olid meil klounid (loe:naabrilapsed) kaasas, kes selle suurema hirmu enda rõõmsa ja vahetu olekuga talt maha võtsid. Kui me õhtul rongiga tagasi parklasse sõitsime, oli see juba päris uue fiilinguga ja ta nautis seda sõitu täiel rinnal.
Juba esimesi samme seal Lottemaal astudes, sain ma aru, et Noorsandil on tulemas eriti emotsioonide ja avastusterohke päev. Juba üks esimesi kohti, kus seal tee peal juurde astuda sai, oli koht, kus Noorsand suure kulbiga ennast unustavalt vastu potte ja panne taguda sai. Miski, mida ma tal kogu aeg keelan, sest ta ajab kaksikud üles.
See ei olnud lihtsalt teemapark, see oli selline koht, kus sa võiksid reaalselt elada. Kõik majad, rajad, lisad, mis seal olid, kõik olid läbimõeldud ja lõpuni meisterdatud. Ma ei tundnud ühelgi hetkel, et seal oleks keegi rahaga koonerdanud. Kõik nägi nii autentne välja.
Näiteks Lotte enda maja. See on täielikult maja, kus ma oleksin nõus ise elama. Suure avara trepiga, kifti lastetoaga, avara köögi ja verandaga. Seal oli kõik olemas ja kõik oli päris. Mitte nagu päris, vaid kõik oligi päris. Ok, pannkoogid polnud. Need olid svammist. Uskuge mind, minul sai see selgeks raskel viisil. Ma küll veendusin, et keegi ei vaataks, kui ma svammi sisse hambaid lõin, aga siiski olid mingid lätlased ukse peal ja vaatasid mind hämmingus. Panin tobedalt naeratades pannkoogi suust ja jalutasin vilistades minema. Mitte kaugele, sest hetk hiljem meenus, et Noorsand jäi kööki maha ja läksin tagasi, võtsin talt švammist pannkoogi suust ning läksime koos edasi. Käbi ja känd ma ütlen.
Siis oli seal päris staadion. Päris staadioni kattega. Täpselt nende mõõtmetega, mis teemapargi sihtgrupile mõeldes peakski olema. Seal oli päris oja ja päris kivist sillad. Veel kord, seal ei olnud midagi, mis oli nagu päris, vaid kõik oligi päris. Võib ju nina krimpsutada selle 17 eurose pääsme üle, kuid kui tahta nii autentset Lottemaad, siis minu jaoks see hind õigustab ennast. Nagunii on see ju koht, kus tõenäoliselt käiakse maksimaalselt paar korda aastas. Pigem isegi korra aastas.
Kuid rääkides ehitistest, siis parim osa oli seal linnaväljak, mida ümbritsesid ärid- kohvikud, teater, jäätiseputkad jne. See nägi välja just nagu mõnest vesternist välja lõigatud. Pole ehk väga minulik rääkida millestki nii positiivses võtmes ja ülivõrdes, kuid mul tõepoolest on vaid kiidusõnad ja ma pole ammu millestki nii vaimustuses olnud. Ma pole selle kiitmise eest sentigi saanud ja kiidan puhtalt omal initsiatiivil :). Eriti pidades silmas, et see teemapark on siiski mõeldud lastele. Ma tundsingi ennast nagu suur laps. Väga suur laps.
Lisaväärtuse sai kogu see maa ka selle äpi näol, sest üks asi on see, mis sa näed Lottemaal oma silmadega, kuid äpis on erinevad ülesanded, mida sa kogu Lottemaa raames lahendada saad. Seal on erinevaid vihjeid, et leida erinevaid aardeid, mida sa näed enda telefoni ekraanil. Selline ülesannete lahendamine on mõeldud veits vanematele lastele, aga juba umbes kuue-aastased saavad seal sellega hakkama küll.
Kuid parim osa Lottemaast on siiski need tegelased seal. Nad olid täiesti ebaeestlaslikult enda karakterites sees. Erilise tänu ja tunnustuse saaks minu poolt Jänes Adalbert, kes oli nii uskumatult pühendunud enda rolli. Kõik, mis ta rääkis ja tegi, oli nii naljakas ning kõik lapsed kõkutasid kaasa. Ma toon jänese välja lihtsalt sellepärast, et ta on meeldejääv, mis ei tähenda, et teised ei olnud – kõik olid omas rollis suurepärased ja aitäh selle eest! Mulle, rikutud mõtlemisega mehele, tuli esimene mõte pähe, et jänes on gei, kuid kui ma vaatasin, kuidas lapsed teda ammulisui eemalt vaatasid, siis ma sain aru, et ta oli täpselt nii teatraalne ja lõbus nagu üks teemapargi jänes olema peabki.
Ka teised karakterid olid nii soojad ja avatud. See oli minu jaoks justkui parim teeninduskogemus, mis ma Eestis saanud olen, sest nad ei teinud ainult šõud, vaid nad olid väga rollis sees igas mõttes ja uskumatult suhtlemisaldis. Nägin, kuidas see sama jänes paaril korral ise laste poole pöördus, kes olid nukrad või eemalolevad ja nad kohe uuesti enda sädemega süütas.
Söökidest rääkides, siis ma kuulsin siit-sealt, et olla hästi kallid. Ma ei ole rikas. Ligilähedalegi mitte. Ma ei ole vaene ka, ma olen selline keskmine, enam-vähem mõistlikult toimetulev pereisa, kes mõtleb küll tihti rahale, kuidas seda endale rohkem ligi meelitada. Siinkohal kõik võrkturundajad, kel silmad peas särama lõid, siis ei, see ei ole minu jaoks. Õigemini võib olla on, kuid ma pole veel näinud toodet, mille headusesse ma 150%ga usuks. Isegi Tupperwaresse mitte. Tupperwarel on väga head tooted, aga ma ei ostaks sealt mitte midagi, sest ma ei ole nõus, et kauss on auto hinnaga. Samas on meil kodus väga palju Tupperwaret. Kõik Esileedi eestvedamisel. Mina keelan. Tema kuulab…. ja ostab ikka.
Kuid söökide juurde tagasi tulles, siis ma ei tunnetanud mitte millegi puhul, et see on kallis. Me võtsime seal salatit, pitsat ja lastele lastemenüüst, kuid arvestades portsude suurust, on need hinnad enam, kui mõistlikud. Siin kohal neile, kes kunagi sinna lähevad ja otsustavad kohvikus endale pitsa või Caesari salati endale tellida- need ei ole mõeldud ühele inimesele. Need portsud olid vähemasti sel päeval nii mehised, et pool tuli loomadele sööta. Kuid ka loomad ei söönud. Selgus, et need polnud päris loomad. Lotte ei olegi päris koer ja Adalbert pole päris jänes, aga seal olles sa unustad selle täiesti ära, sest nad on täielikult Lotte ja Adalbert. Ilma pausideta.
Lottemaa ideaalne klient on ehk tõesti kusagil 6-10 aastane laps, sest seal on veel väga palju asju, millest Noorsand aru ei saa. Kuid samas oli iga nurga peal asju, millest ta vaimustus. Nupud, mis tegid midagi, erinevad mängud. Erinevad masinad, mida sai vändaga käima panna. Rääkimata miljonist kohast, kus sai turnida. Seepärast ei jõua ma ära oodata, et me saaks sinna juba uuesti minna ja loodetavasti juba koos Esileedi ning kaksikutega. Enne peame neile kaelarihmad või elektrikarjused muretsema, sest Vennas on kõige uudishimulikum laps ja ma olen juba mures, kui mitu korda meil õnnestub ta seal ära kaotada, sest ta ronib absoluutselt kõikjale.
Tema jaoks oli huvitav isegi etendus seal, mis oli mõeldud tunduvalt vanematele lastele. See sattus küll ajale, kui algas tema tavapärase päeva uneaeg, aga ta pidas vapralt vastu ja korra isegi plaksutas. Mitte õige koha peal küll. Siis kui kõik teised olid lõpetanud. Ta vist ei saanud aru, miks see aplaus läbi sai. Aga etendus oli naljakas ka mulle. Eriti see, kuidas köha ja nohu üritasid publikust lapsi kommiga kaasa meelitada.
Noorsand räägib nüüd ka nädal hiljem enda kogemusest seal. Muide Lottemaal on selline masin, kuhu saab enda luti ära panna ja me püüdsime Noorsandiga seda ka. Seal tuli lutt lindile asetada ja siis ühte vänta vändata, et lutt siis lindi peal edasi liiguks, kuni alla kukub. Noorsand panigi enda luti sinna lindile ja hakkas väntama ning ma seletasin talle, et ta on nüüd suur poiss ja lutti pole tal tegelikult enam ammu juba vaja, et nüüd läheb lutt ära ja tagasi enam ei tule. Ühel hetkel jõudis talle see pärale ja hakkas kiiresti vänta teistpidi väntama ning sel päeval jäi lutt ära andmata. Kuid pühapäeva õhtul tuli suur lind, kes võttis ta luti kodust ära ja viis selle kaugele kaugele puu otsa. Vähemasti see on seletus, mis ta minult sai ja talle sobis see. Ehk siis juba üle kolme päeva lutita, mis tähendab seda, et tal võtab nüüd uinumine endise 10 minuti asemel umbes kolm tundi, kus ta räägib pikalt ja laialt Lottemaa rongist, mullidest, mida sai peaväljakul nupule vajutusega lasta, naljakast jänkust ja kõrgest tornist. Nii villand on. Armas ka, aga nii villand.
Umbes kella kolmeks olime valmis lahkuma, sest mitte ainult Noorsand, vaid ka kõik teised lapsed olid silmnähtavalt energiast tühjaks jooksnud. Jäätis küll andis hetkeks väikese tõuke, kuid peagi oli neil taas kumm töss. Jõudsime veel Interneti avastamise torni ronida, kus ma sain uuesti lihtsalt veenduda, et kõrgused pole ikka minu jaoks. See oli meie viimane peatus, kuni rong meid taas parklasse tagasi viis.
Noorsand istus autosse, pani luti suhu, pani hetkeks silmad kinni ja kui ta need lahti tegi, olimegi kodus. Tore päev oli. Tänud Teliale ja Lottemaale, kes meid sinna saatsid, sest mina oleksin veel ehk mitu aastat põdenud, et äkki on liiga vara ja polekski ehk läinud. 2,5 aastasele on seal tegevust enam, kui küll ja selles äpis on ka päevakava, et oskab enda päeva sättida, et võimalikult paljust osa saaks.
Kahju, et Esileedi tulla ei saanud, kuid me tegime blogi FB lehele mitu live lülitust, kus ta sai kaksikutega näha meid ja mitusada inimest veel (tänaseks mitu tuhat). Enam ei pea mulle seda piltetit välja tegema (Noorsand oli nagunii tasuta, sest alla kolme aasta vana), sest mina olen müüdud. Tuleme järgmisel aastal jälle, kuid siis kogu jõuga. Muidugi ei lükka ma kutset tagasi, kui meid taas kutsutakse :).
Võiksime üldse lugejatega mingi ühise väljasõidu sinna planeerida. Saaksime omavahel paremini tuttavaks ja siis mõne Pärnu lugeja aias grilli teha. Kuule, super plaan ju. Aiaga pärnakas, anna endast märku :D. Aga sinna veel aega.
Panin kokku lühikese video ka meie päevast. Kõike loomulikult kaamera peale ei jäänud, sest ma unustasin kogu aeg kaamera käima panna. Pean seda vlogimise asja ikka veel harjutama. Vaata HD vormingus, et pilt ilusam oleks.
Lisan siia veel korra lingi äpist, mis võiks olla igal Lottemaa külastajal. Selle saab enda telefoni tõmmata SIIN(LINK)
OK. Sorry, et nii pikk postitus, a ma tahtsin selle endast välja saada, sest neid emotsioone oli nii palju. Kui sa jõudsid lõpuni ning paljuks ei pea, siis jaga enda Lottemaa kogemust ka – miks sina seda kohta teistele soovitaks või ei soovitaks ja kui sa ei ole käinud, siis äkki oled käinud mõnes teises teemapargis, mida julged soovitada.
Tsau!
Lapsed ikka juba saavad sellest Lottemaast elamuse. Ühte asja siin piltidel mina vaadata ei tohi, see on Noorsandi jäätise söömine. Mitte seda, et tema ei tohi jäätist süüa, ajab mulle jäätise isu peale, aga mulle seda ei lubata. Muidu sööks iga päev vähemalt ühe jäätise, aga ei, pidin kaalust tublisti juurde võtma. Kui ainult oleks jäätist, mis seda ei teeks. Noorsandil läheb jäätise söömine pikkusesse, mis tal viga.
Kuna ma külastusest ka kirjutasin, siis ei hakka oma muljed kopipeistima siia, annan lingi hoopis – https://lifeaccordingtob.com/kaisime-lottemaal/
Aga üldplaanis olen täiesti nõus su emotsioonidega. Mu meelest on ka piletisumma igati õigustatud 🙂
Loen tõesti, et sul suuresti sarnased emotsioonid. Lahe ongi see, et mingit adrekalaksu sealt ei saa, aga ikka on nii põnev.
Käisime samuti sel aastal esimest korda Lottemaal, laps sai just 2.5a vanaks. Ohsaissandjumal kui rahule jäime. Väga positiivsed emotsioonid, nii ilus, nii palju asju mida katsuda ja näppida. Laps oli täeisti vaimustuses, meie mehega samuti. Oleme ka müüdud, järgmine aasta läheme uuesti. Kogu rahaline väljaminek on igat senti väärt! Selle suve parim pärl!
Minu kogemust sa juba tead, aga nende pannkookide koha pealt jään ma ikkagi oma arvamuse juurde, et maitse ja hinna suhe oli väga paigast ära. Viis euri sellise pannika eest, mis me saime, ma ei oleks teinekord nõus maksma. Aga sain ka enda selle teemalise blogipostituse tagasisidest teada, et see kohviku pool olekski olnud parem ja ka rahakoti sõbralikum valik (ja rahakoti sõbralikkuse puhul pean silmas, et selle summa eest saaks ikka kõhu täis head ja paremat, mitte nii väga summaliselt).
Aga kes siis tahab lugeda meie kogemust, siis link on siin: https://marisjamaailm.blogspot.com.ee/2016/07/lottemaa-kulastus-plussid-ja-miinused.html
PS! Arvestades, et tõesti üle korra sinna ei satu ja kõik on nii ääretult ideaalselt tehtud, siis piletihinna üle ma ka ei nuriseks 🙂 Olgugi, et kolmelapselise pere puhul saame paari aasta pärast piletite alla tampida pea 100 euri.
noh 100 euri oleks jah ainult piletid. Pluss sõit sinna, pluss söögid, pluss rong, pluss jäätis… suurpere rõõmud.
Nii väga positiivne ülevaade, lausa rõõm lugeda. Mul pole aga muud rohkem öelda, kui et kahju, et oma lapsed nii suured on. Esimese Lotte video ajal olid parajas suuruses, kuid siis polnud Lottemaast vist ideenuppugi olemas. Nüüd pean kannatlikult ootama, kuni lapselapsed ilmuvad, siis saan ehk ka külastuse ette võtta. Või äkki laenab keegi oma lapsi mulle ?
Olen juba praegu sinu pärast väga elevil. Sulle kindlasti meeldib. Ma tahaks sinna päris üksi minna, et lihtsalt rahulikult läbi käia ja uurida. Sest lapsega oled ikka temaga seal ja jooksed lihtsalt järel 🙂
Kui järgmine suvi minek, siis vótaks ka kampa.mseks ajaks saab väiksem kutt ka juba parajaks. Ja muide olen Pärnus ja aed on ka.
Super. Järgmisel aastal läheme kindlasti nii, et anname ette ka teada ja tore oleks trehvata ja põnnidele uusi sõpru tutvustada!
Meie käisime ka sel aastal esimest korda Lottemaal, eotsoonid olid suuresti sarnased teie omadele. On ikka lahe asi küll tehtud ja täitsa siin samas Eestimaal 🙂 . Ainuke asi mis veidi häiris oli see, et rongisõidu ja parkimise eest võeti lisa raha, asi ei olegi nii võrd hinnas, kui see teadmine, et lisaks piletile pean veel maksma mingi väikse summa siia ja teise sinna. Minu poolest oleks võinud see pileti hind olla siis paari euro võrra kallim, nii et ka need asjad sinna hinna sisse juba arvutatud ja minule kui külastajale oleks jäänud selline enesepetmise võimalus, et vau see on tasuta 😀
Samas, äkki teine mõtleb vastupidi, et pilet võiks paar euri odavam olla näiteks rongi arvelt, sest nagunii soovitakse jalgsi minna 🙂
Minu meelest on Lottemaal täitsa paras juba 2-aastasega käima hakata. Esimesel aastal käisime peaaegu kahesega ja tegemist oli küllalt. Või noh, ega Kutt jäneste majast ja liumägedest väga kaugemale minna ei tahtnud aja pisukese tiiru saime ikka teistes majades ka tehtud. Ja tore oli meil kõigil. Sel aastal käisime peaaegu kolmesega, ringi käisime juba hulga rohkemates majades ning mõnusaid elamusi saime kõik. Järgmisel aastal läheme jälle. Mina ka ei ütleks, et pilet kallis on. Selle raha eest on seal piisavalt tegevusi kogu perele ning häid muljeid jagub järgmise suveni.
Meie käisime ka perega nüüd laupäeval Lottemaal. Kahjuks nii häid emotsioone ei ole. Sattus ülimalt kehv ilm ning terve aeg sadas. Käruga(1.3a) ja uudishimuliku poisiga (5a) oli väga raske kuskil rahulikult vaadata. Majad olid rahvast täis, kes kõik vihmaeest peitu tulid ning miskit nautid ei saanud eriti. Palju asju jäi vaatamata ja avastamata.
Teater oli tõesti põnev, isegi pisem poiss vaatas huviga terve aeg. Ka tegelased olid kõik suurepärased ja täpselt nagu multikates nähtud.
Kindlasti lähme mõne aasta pärast tagasi, kui väiksemal ka rohkem tegevust on ja valime kindlasti parema ilma, et saaks tervet lottemaad avastada. 🙂
Poleks ka vihmaga läinud. Loodan, et järgmine kord saate enam nautida.