Momendid Nikoniga vol 1
03.04.2016
Maolen eluaeg enda fotokaga rahulolematu olnud. Ükskõik, mis fotokas mul hetkel olnud on, olen ma terve elu olnud veendunud, et minu ja heade piltide vahele jääb tehnika. Kuid nüüd ma ei saa seda ettekäändeks tuua, sest otsustasime Nikoniga ühte heita ja nad andsid mulle kasutada enda imelist aparaati, missugusest olen ma alati unistanud. Nüüd ei saa ma enam kehva tehnika varju peita, vaid tuleb tunnistada- asi on ikka alati olnud minus. Kuid õnneks on see fotokas olnud nii lollikindel, et isegi minu koba käsi ei ole takistuseks, et püüda hetki päevast. Ma nimetan neid siis Nikoni momentideks, sest arvatavasti tuleks selle aparaadiga hea pilt välja olenemata sellest, kas mina seal taga olen või mitte. Püüan regulaarselt iga kahe nädala tagant postitada ühe pildipostituse lihtsalt erinevatest hetkedest.
Kasutan siis pildistamiseks Nikon D7200 ja objektiiviks on F2,8 24-70mm
Nii vahva 😀 Mina ei saa üldse normaalseid pilte teha oma väiksest rüblikust (1a4kuud noor), tahab kaamerat kohe oma kätte ja välku on ka nii vahva ju kinni ja lahti klõpsutada. Niisiis on iga kaameraga pilt tehtud selline, kus pisike nutab kãed laiali ja tahab kaamerat 😀
Mul oli ka algul, aga ma hoidsin kaamerat pidevalt juures, et see muutuks justkui osaks minust ja nüüd see ei olegi nende jaoks nii põnev 🙂
Iga tehnika sureb kord. Mu oma ka vaikselt ôhtal juba ? Aga ta päris palju valu ka saanud ?
Ilusad pildid!
Ilus pere!
Ma küsiks hoopis, et miks teil koigil lastel rätid tihti ümber kaela on pandud? Külm? Haiged?
Tervisi
Kui lastel tulevad hambad, on süljeeritus tunduvalt suurem. Võiks ju vahetada särke.. aga kaelarätte tundub mõistlikum