Terviseblogi: Ok, alustame uuesti
24.09.2015
Üleeelmise nädala reedel kirjutasin, et postitan igal nädalal enda terviseblogi ka, aga näe, juba esimesel nädalal murdsin enda õsna ja nädal jäi vahele. Ega mul head vabandust ei olegi. Lihtsalt nädal libises sõrmede vahelt nii kiirelt ära, et ühel hetkel oligi uus nädal. Vabandan ja ma püüan edaspidi hoolsam olla. Muide, kui ma neid lubadusi üles viskan, siis ma ei anna lubadusi ainult teile, vaid eelkõige iseendale ja loomulikult olen ma ka ise endas kõige enam pettunud, kui ma mõnd neist murran. Ja kui te näete, et näiteks reedeks pole mu terviseblogi ilmunud siis võite julgelt mulle noomituse teha. Ma vajan suht tihti, et keegi piitsaga selja taga seisaks. Oled teretulnud seisma!
Kuid kuidas läks esimene nädal? Fantastiliselt! Täiesti suurepäraselt, kui teemaks oleks muru niitmine. Aga ei ole. Teemaks on kaal ja söömise ning enda liigutamise kontrolli alla võtmine. Selles vallas ei läinud nii hästi, sest ma olen täielik enda saboteerija. Kui keegi on kunagi olnud heitlik dieeditaja, siis ta oskab ehk samastuda ka.
Mul on kombeks olla asjas täiesti sees, või asjast täiesti väljas. Ma ei ole eriti osav asjade mõistusega võtja. Kui minu eesmärk oleks näiteks nädal otsa suhkrut mitte süüa ja ma satun ära sööma näiteks ühe Tiina kommi, siis minu fucked up ajus on tänane päev, miks mitte ka käesolev nädal, pekkis. Siis ma võin rahulikult süüa sellele kommile 20 tükki otsa, sest nagunii läks päev/nädal pekki.
See on miski, mis ma pean enda juures muutma. Et ma ei sööks lihtsalt sellepärast, et ma sõin. Samas, kui vaadata allolevat enne ja pärast pilti, siis mingi muutus on ju esimeste nädalatega olemas.
Liikumisega on lood nagu alati tunduvalt paremad, kui söögipoolega. Minu eesmärk oli see, et iga päev saavutaksin ma enda pulsi kellal 100% aktiivsuse ja sellega läks mul enam-vähem hästi. 14 päeva, mis mul eelmise blogiga vahet on, oli vaid 3 päeva, mil aktiivsus jäi natuke alla 100%. Ehk siis päris tubli tulemus, kuid parandamis ruumi ka veel küllaga.
Mulle soovitati peale eelmist postitust päris palju toitumiskavasid, kuid minu eesmärk ei ole vaid kaalu kaotada. Minu eesmärk on saada eelkõige enda peas asjad korda. Et ma ei näeks ülesöömises naudingut, et ma suudaksin vältida näksimist, et ma teeksin enda jaoks häid valikuid. Võib öelda, et seda just toitumiskava aitabki saavutada. Võib-olla nii. Kuid see ei tee muud, kui annab sulle toidud ja portsud ette- keegi teine on teinud sinu eest ajutöö ära. Mis saab siis, kui programm läbi on?
Nii paljud kaalu kaotanud inimesed ütlevad normaalkaalu jõudnuna, et kaalu kaotamine oli nende elus raskuselt teine katsumus. Kõige suurem katsumus, millega on nad silmitsi iga päev, on saavutatud kaalu hoidmine. Mul on küll palju tahtejõudu, kuid ma olen ka mõistlik inimene. ma ei taha elulõpuni tunda ennast halvasti sellepärast, et ma ei tohi süüa nii palju kui ma tahan. Siis oleks ju aja küsimus, mil ma läbi kukun ja hakkan ise ennast petma.
Seega on minu soov lisaks kaaluprobleemiga tegelemisele ka enda aju korda seadmine. Kauem lugevad teavad, et minu tööks on suitsetajate aitamine sõltuvusest välja. Ma võtan nende peast usu, et nad vajavad suitsu ja suur enamus läheb seminarilt ära õnnelikena, et nad ei pea enam mitte kunagi suitsu tegema. See on uskumatu, missuguse vaatenurga muutuse me seal seminaril kuue tunniga saavutame. Ma tahaks, et keegi teeks mulle samasuguse ajupesu ning selgitaks samamoodi loogika ja loogiliste näidetega ära, et muuta minu uskumusi söömise koha pealt, sest instinktid olen ma juba ammu endal ära rikkunud ja ma ei kuula juba ammu enam enda keha, vaid ma kuulan enda aju, mida on teadupärast väga lihtne lolliks teha.
Kui ma saan selle kõlksu enda peas ära lahendatud, kui ma mõistan seda erisust, mis on saleda ja paksu inimese peas, siis miks mitte aidata teisi, kes on sama probleemiga silmitsi. Kui ma päriselt ka selle jälile jõuan, siis on see aja küsimus, mil minust saab tänu sellele miljonär. See oli mul nagunii plaanis.
Kuid nagu eelmises postituses ka rääkisin, siis ülekaalulistel inimestel on vähem energiat. Asi ei ole laiskuses, et nad ei viitsi ennast liigutada, vaid reaalselt, ei ole seda naudingut selles nagu kellelgi, kes on normaalkaalus. Kui sa oled normaalkaalus ja tahad ennast mõne ülekaalulise kingadesse asetada, siis järgmine kord, kui sa diivanilt püsti tuled, võta endale suur, mitmekümne kilone jahukott turjale ja viska sinna teine veel otsa ja käi sellega nüüd ülejäänud päev ringi. Loomulikult oleks sul lihtsam istuda ühe koha peal ja mitte liigutada.
Kuid inimene on loodud siia maailma liikuma. Kui loodus oleks mõelnud meid ühel kohal olevatena, oleks loodus meile juured alla kasvatanud, et me saaksime toitu kätte kohapealt liikumata. Aga inimene sindrinahk on läbi evolutsiooni pidanud vaeva nägema ning liikuma, et toit kätte saada.
Samuti vaatame me kurbi saateid inimestest, kes on oma jäsemetest ilma jäänud, kes ei saa enam kunagi joosta ega kõndida. Mina saan. See oleks kuritegelik istuda ühe koha peal omades terveid jalgu ja käsi. Kui ma ju ka saaks, siis ei müüks ma oma jalga jalutule mitte mingi raha eest. Mis ma siis sest hoian, kui ma seda ei kasuta. Hakkan kasutama!
Minu uue nädala eesmärk on sarnane eelmise eesmärgiga, kuid sel korral võtan ma asja tõsiselt. Järgmise nädala jooksul ei söö ma absoluutselt rafineeritud suhkurt. Nagu ma rääkisin, on suhkur aine, mille puhul on mul sõltuvuslikud omadused ja ma ei saa selle tarvitamist kontrollida. seega see on kõik või mitte midagi.
Liikumise poole pealt on mu eesmärk sama- saada iga päev 100% enda aktiivsusest täis. See eeldab ekstra liikumist, sest kui ma lihtsalt teen enda igapäeva toimetusi, siis see annab kokku mitte üle 60%. Eriti nüüd, kui inimesed on tubasemad.
Teine asi, mis ma plaanin endale ette võtta on üks 30 päevane challenge, mis kasvatab mu iseloomu ja avab mind ehk uuteks väljakutseteks. Inimene on loomult mugav ja me leiame alati asjade tegemiseks lihtsamaid mooduseid ja teeme nii vähe kui võimalik. Kuid seni kuni sa elad selles enda mugavustsoonis ei saa sinu elus mitte midagi muutuda. Vähemasti sinust sõltuvalt mitte. Sa sõltud täielikult välistest teguritest. Minu järgmise 30 päeva eesmärk on teha iga päev midagi, mis toob mind mu mugavustsoonist välja. Olgu selleks trenn, mida ma teha ei viitsi. Uue retsepti proovimine. Garaaži koristamine, mida ma aina edasi lükkan. Akende pesemine, milleks pole kunagi kiiret jne. Iga päev teen ma midagi, mida ma muidu kindlasti ei teeks. Ma mõtlesin, et olen siis moodne ja teen endale näiteks instagrami ja jagan enda 30 päeva seal. Seega, kel huvi, kuidas mul sellega läheb, siis tulge minu instaka sõbraks https://instagram.com/amidahenryteeb//
Aga hästi. Mul on siin mõtteis muuta enda blogi kujundust ja kui keegi teab kedagi soovitada, kes aitaks mul luua sellise blogi nagu mulle meeldiks, siis ma oleksin väga tänulik. Siin blogis on mitmeid asju, mis mulle üldse ei istu. Seda nii disaini kui paigutuse mõttes. Kuna ma ise suurem asi itimees pole, siis vajan abi. Aga uuel nädalal näeme. Ma püüan muide selle terviseblogi tuua nädala esimesse poolde, et nad isablogiga nii lähestikku poleks. Oli tore, tsau!
Loading ...
mul on päris mitmeid mõtteid selle söömise ja sõltuvuse koha pealt, hetkel ei ole aega pikemalt kirjutada. aga hästi lühidalt:
– sa esitad klassikalisi vabandusi ja ettekäändeid, miks sa teatud asju muuta ei saa… kuigi on põmst teada, et mingid asjad saaksid muutuse esile kutsuda :). ju sa sisimas ikkagi tead, et need (ntx toitumiskava) selle muutuse looksid, lihtsalt sa tegelikult EI TAHA neid teha :). mitte, et see halb oleks. aga mõtle selle üle, kas Sa sisimas tahad ja oled otsustanud oma toitumist muuta. sest kui Sa ei taha seda, siis su keha teab seda ning lihtsalt ei lase seda muutust ellu viia – perifeerne närvisüsteem on ju samamoodi “aju” ja seda ei õnnestu nii lihtsalt ära lollitada 🙂
– kas sa ei saa teha endale sedasama suitsetamise seminari, asendades seal sõna “suits” sõnaga “söök”? mehhanism on 100% sama . (muide, tegelt loote te Noorsandil praegu samu magusaga premeerimusmustreid, mis Sul endal on – jäätis jmt “hea preemia”. mõelge selle üle, muidu on ta ka tulevikus sellega hädas. sest tegelikult ei ole tal absoluutselt lisasuhkrut ega ka sellist “treatment’i” vaja… sellega luuaksegi sõltuvusmustrid.
– kui teed instagrami oma uue asja, palun jaga seda ikka fb-s ka, et Su “vanad austajad” ka ikka sellest osa saaksid. kõigil ei ole instagramis kontot (ega soovi seda ka teha) ja nad jääksid muidu sellest ilma.
– distsipliin on selle asja nimi, mis paneb asja teistmoodi käima ega lase nii kergelt kõike “loha” lasta. ni iblogikirjutamise kui ka toitumise koha pealt.
– tee korra nädalas endale “cheat” day. ma ise ei hinda seda eriti kõrgelt (ja suhkrusõltuvuse puhul see ka head ei tee tegelikult, sest taasloob sõltuvust ja selle tulemusena ainult hakkavad võõrutusnähud korduma). aga kui tead, et võid korra nädalas süüa neid asju, mida muidu piirad, näiteks võid süüa koguseliselt nii palju, kui tahad… siis on palju lihtsam nädal aega hakkama saada.
– psühholoogid soovitavad mitte seada 30 päeva eesmärke. see on liiga pikk aeg ja keha otsib võimalusi see uppi lüüa. alusta pigem 3-päevastest tsüklitest ja kui need tunduvad liiga rasked, siis ka 1-päevastest. võtagi 1 päev.. ja kui said sellega hakkama, siis 3 päeva. ja jälle 3. siis üks PLANEERITUD cheat day (ei loe, kui Sa sellesse “ei usu” – katseta lihtsalt kokku 3 ndl ja vaata, mismoodi su keha reageerib). ja jälle 1 päev / 3 päeva.
– mul on 1 päris hea mitte päris toitumiskava, aga toitumiskava muster, mis töötab hästi ega lase “näksimisisul” tekkida. kui soovid, võin selle sulle saata. avalikult ei levita, sest see on osa ühest suuremast programmist, mis on ostetud. ja see (nagu kõik muugi) töötab ainult siis, kui sa neid asju TEED… mitte ei mõtle, et neid peaks tegema 🙂 (ja see käis kõik ka minu enda kohta :).
Jõudu! Ja Tarkust!
🙂
P.S: ma olen nõus “piitsaga meelde tuletama” :). ma juba eelmisel nädalal ootasin blogisissekannet, kuid ei tulnud selle peale, et oleks võinud küsida 🙂
muide, toitumiskava ei pea olema kellegi teise tehtud! võta mõni kava ette (või siis see eelviidatud muster, kui soovid seda saada) ja tee endale ise kava! ja pane need asjad kalendrisse. kui kalendris käib piiks, siis lähed ja sööd. see teeb elu selle võrra lihtsamaks, et sa esiteks võtad endalt selle koormuse, et väsid mõtlemisest ja meelespidamisest ära. teiseks kui su keha on JUBA näljas, siis ei ole mitte mingi nipihga võimalik näksimisest hoiduda. kõik enda veenmised, et sa saad seda tahtejõuga teha, on bullshit. tegelikult on see biokeemia ja seda sa ei väära. ainuke asi, sul on võimalik sellest planeeritult targem olla (see nö üle kavaldada) just sellega, et sa ennetad seda crashi, mille peal sa libastud. justnimelt mõistust tulebki kasutada. ja seda on sul piisavalt 🙂
Ole jah see, kes ora mul seal hoiab. aga kui sa paljuks ei pea, siis saada jaa mulle oma kava ja ideed
Ära muretse, nii nagu teile tuleb pereliikmeid juurde, pole sul aega ei süüa ega näksida ainult jooksed ringi. Mis kõige teeb sinu raske teekonna lihtsamaks, sa ei anna ju oma lapsele kommi, krõpsu jms jama, varsti ta tahab ka kõike proovida, mis sina sööd, nii et siis jääb ära see igasugu jama ostmine ja hakkad tasapisi seda asendama puuviljade jms. Edu ja jõudu!
jah, magada ka mitte. Aga aitäh ja jääme tittesid ootama 🙂
paganama karm tundub see mu eelmine kirjutis.. kuigi tegelikult polnud see seda teps mitte. ma lihtsalt tunnen need laveerimisettekäänded ülihästi ära. arva ära, miks! :). sest ma olen seda ise sada korda läbi teinud.
a kui sul on tõesti mõte mugavustsoonist välja tulla, siis proovi neid asju, mida sa kohe tõesti üldse ei taha. neid, millele on vastupanu kõige suurem. ntx seesama toitumiskava – proovi 30 päeva :). või siis vähemalt pane päeva jooksul söödud toit kirja ja las programm v äpp arvutab kalorid ja makrod välja. proovi 🙂
ah ei, sorry, ma pole jõudnud blogiga tegelda, sest Noorsand otsustas täitsa haigeks jääda. Tough love on hea ja ma ei soovigi, et kõik minuga alati nõus oleks, kui nad enda seisukohti põhjendavad. Kohe hakkan kommentaare lugema ja vastama 🙂
See kaalulangetamise teema ajab täiega hulluks, kui lased tal seda teha. Olen ise aastaid üritanud muudkui kaalu langetada ja dieeditada ja mis kõik veel. Alustasin siis, kui kaalusin 59kg (172cm pikk olen) ja nüüd olen siis jõudnud (veel suuremalt kaalunumbrilt) 74kg-ni. Suurem asi trennitegija pole kunagi olnud ja hetkel ei näe ennast sportlasena ka tulevikus. Autot ei oma ja bussis ei meeldi sõita, seega kõnnin igale poole, kuhu vaja, aga kaalunumbreid see vähendanud pole. Ainus, mis praegu mõjub, on teha paar korda nädalas vähekalorilisi päevi. Nt, et esmasp ja neljap söön alles õhtul ühe 500kcal eine ja ülejäänud päevadel siis nii, nagu kujuneb. Sellel n-ö näljapäeval joon mõrusid jooke, eriti sigurikohvi, natuke päris kohvi ka, aga ei tahaks sellega liialdada, ja tegelikult ei tekigi erilist nälga. Kui kõhus natuke kripeldama hakkab, siis ootan sutsu, joon kõvasti vett ja sigurikohvi ja korras. Kaal langeb tasapisi, kuna kogu nädala lõikes on nende dieedipäevade tõttu kaloraaž väiksem, aga mingit erilist enesepiitsutamistunnet ei teki, kuna tean, et juba homme söön jälle putrupitsatvorstivõileibajogurtitjnejne 🙂
Hetkel paistab, et suudan niimoodi täitsa kenasti hakkama saada. Kui soovitud kaaluni jõuan (no loodan ikka, et jõuan), siis peab vaatama, mis edasi saab. Ehk on selleks ajaks niisugune vahelduva eduga vähesöömine harjumuseks saanud, aga võibolla ei olegi siis enam dieeditada tarvis. Eks näis 🙂
huvitav lähenemine. Ei olegi kunagi kuulnud. aga tõesti, kui sa teed nädalas ühe päeva, kus sa sööd vähem, siis selle võrra on nädala jooksul tarbitud kaloreid ka vähem. Aitäh põneva kommi eest!
seda meest soovitan veel vaadata.oluliselt targem ja sisemiselt rikkam, kui esmapilgul tundub. mde, tal on NELI väikest last 🙂
https://www.youtube.com/watch?v=W-ebyN7ZF48
Oojaa, ma olen Ellioti ja Strength Campi pikaajaline fänn. Nõustun suurema jaoga tema filosoofiast, kuid vahel ta räägib ka teemadel, mida ta üldse ei valda, kuid on loonud endale selles mingi tõe. Aga jah, väga tark ja avatud mees on.
oioi, kuidas noorsandil läheb, kas on juba parem?