Isa blogi: ma olen veendunud, et raseda hormoonidest üliemotsionaalne Esileedi lööks mu maha, kui ma üllatusena hundikoerakutsika koju tooks

e1863555650f4c43fa-71486039Ma olen terve lapsepõlve endale koera tahtnud ja mu ema on kogu selle aja sellele vastu olnud, sest tal on endal lapsepõlves koer olnud ja mõistis, et kui me koera võtame, siis tähendab see suure tõenäosusega seda, et lisaks lastele jääb ka koera kasvatamine tema õlgadele. Nii mööduski minu lapsepõlv koera igatsedes ja leppides absoluutselt kõikide mõeldavate muude koduloomadega.

Meil olid kalad akvaariumis. Kuid kala on kõige mõttetum koduloom, kes sul olla saab. Ta ei tee muud kui ta lihtsalt on seal. OK, ehmatades ja vastu akvaariumi koputades ta ujub korra kiiremini, kuid selle võlu kaob peale paari koputust. Ka ei too kalad sulle palli ära kui sa selle akvaariumisse viskad. Proovitud. Ainuke asi, mis peale palli akvaariumisse viskamist juhtus, oli ema kuri pilk, kel oli alati komme astuda tuppa siis, kui ma midagi ilmselgelt rumalat tegin.

Teine loom oli meil hamster. Kuid ka hamster ei tee muud kui haiseb ja hoiab sind öösiti ärkvel, kuna ilmselgelt on parim aeg oravarattas trenni teha siis, kui kõik magama on läinud. Ei olnud harv juhus, kus ma keset ööd selle tohutu kolina peale end üles ehmatasin. Lisaks nad hammustavad. Mind vähemalt. Ema peo peal võis ta tunde silitusi nautida. Minu sõrmed tundusid talle seevastu justkui porgandid, kuhu hambaid sisse lüüa.

Siis oli meil merisiga, kes erineb hamstrist selle poolest, et ta hammustus on kolm korda valusam. Mitte mingit kasu kui sellist temast ei ole. OK, kui sul on kole tapeet, siis on merisiga kasuks, sest ta närib kõik tapeedi seinast lahti, kuhu ta ulatub. Kuid ta ei piirdunud vaid tapeediga, vaid ka elektrijuhtmed, seinaliistud, jalanõud. Kõik, mis oli põrandast kuni 20 cm kõrgusel, sai ära näritud, sest me lasime teda päris tihti puurist välja, et ta liiga vangistatult end ei tunneks.

Lisaks oli meil ka ühel hetkel kass ja ma ei tea, mis teema kassidel on, kuid ma pole veel kohanud kassi, kellele ma meeldiks. Ka vastupidi, ma pole suutnud ise luua sidet mitte ühegi kassiga. Kuses ta nii mu kingadesse, kui voodisse ja mul ei olnud midagi teha ka, sest ainus asi, mis kassil oli, oli liivakast ning kättemaksuks sinna laskmine poleks tegelikult kättemaks, sest liiva pidin ma nagunii ise vahetama. Tõenäoliselt oli see ka minu süü, sest arvatavasti mängisin ma kassiga liiga intensiivselt, nii nagu sa mängiks koeraga, aga see kass ei olnud mänguline, vaid tahtis lihtsalt omaette chillida. Tema viis mulle öelda, et ta ei viitsi minuga mängida oligi siis minu kingade ja madratsi rikkumine.

Kõik need loomad olid meil seepärast, et me tahtsime õega hirmsasti looma ja eelpool loetletud loomad võib vabalt mahutada enda igapäevaellu, ilma, et sa enda rutiini muutma peaksid. Koertega on teine lugu, sest koer tahab mitu korda päevas väljas käia ning see on tüütu kohustus.

Aegajalt hoian ma enda ema taksi, mille ta võttis siis, kui ma kodust välja kolisin. Ei tea, kas laste asenduseks, et kodu liiga tühjaks ei jääks, kuid see taks on iseloomult nagu inimene. Hästi ära hellitatud, suurte foobiatega, labiilse närvikavaga inimene. Kardab üksindust, haugub kõige ja kõigi peale, laseb erutusest põrandale, kui keegi külla tuleb, tuleb wc ukse taha ootama, kui sa sinna lähed. Ta on justkui sinu siiamikaksik, kes sinu külge kinni kasvanud on, sest ta ei jää kunagi sinust kaugemale, kui meeter.

Igal juhul selle koera hoidmine andis mulle märku, et ma vist ikka ei taha koera päris päris endale. Vähemalt mitte taksi. Ta on väga vahva, kui ema temaga külla tuleb ja ta on väga vahva, kui ema temaga ära läheb. Aga kui ma teda paar nädalat hoian ja ta kell kuus hommikul voodi jalutsis peenikest vilet laskma hakkab, et õue saada, siis ma saan aru, et parem siis juba hamster.

Kuid ma olen terve elu koera tahtnud ja kuidas ma siis nüüd sellest soovist äkki taganema hakkan? Me kolime ju järgmisel nädalal majja ning takistusi enam ei tohiks olla. Kuid ma ei ole enam kindel, kas ma ikka tahan endale koera.

Seni oli minu peamine põhjus mitte koera võtta see, et me elasime korteris ja ma teatasin Esileedile juba ammu, et kui me kunagi majja kolime, siis me võtame endale koera ja mitte koera sarnase olendi, vaid ikka korraliku suure eluka.

Me kolime järgmisel nädalal majja ja ma olen veendunud, et raseda hormoonidest üliemotsionaalne Esileedi lööks mu maha, kui ma üllatusena hundikoerakutsika koju tooks. Tema on meie peres see pessimistlikum ja kalkuleerivam pool. Kunagi koerast rääkides ta ütles, et enne me ei võta ühtegi looma, kui lapsed vanemad on ja saavad aru, et koera karvadest ei sikutata ja peale ei istuta.

Kuid ma ka tean, et ühel hetkel hakkavad nad ka koera tahtma nagu minagi. Noorsand on juba praegu koerte fänn ja kui ta kuuleb kusagil haukumist, või ta näeb kusagil koera, siis kõlab kohe tema suust „auauauauauuuuu”. Kui mõni koer satub läheduses olema, läheb ta nägu naerule ja ta särab vaimustusest. Seega ma arvan, et me tõenäoliselt peame ühel hetkel koera võtma, kuid see juhtub tõenäoliselt jah siis, kui lapsed on suuremad ja ripu koera saba küljes. Ma olen vist täiskasvanuks saamas.

Kommentaarid

“Isa blogi: ma olen veendunud, et raseda hormoonidest üliemotsionaalne Esileedi lööks mu maha, kui ma üllatusena hundikoerakutsika koju tooks” on saanud 4 vastust

  1. merje ütleb:

    Tead selle koeraga on selline asi, et sa pead ise lapsele rääkima, et ei tohi karvadest ja kõrvadest ja sabast sikutada. Ma hakkasin juba varakult rääkima, et koerale ei tohi haiget teha. Aga no kutsikaga on natuke teine teema 🙂 Minu 1,5 aastane mängib koeraga mõõda elmist peitu

  2. Elina ütleb:

    Meil on poja 1.2 aastane… Kodus meil küll koera ega kassi pole kuid ämmal on koer ja külapeal kasse jagub… Poja teeb ilusti loomale pai ja ei kiusa ega midagi. ? pigem muretseks ma kutsika puhul, et ta võib lapsega veidi ülemeelikuks muutuda ?

    • henry ütleb:

      Sul on täiesti õigus ja usun ka, et kutsikaga vaid oht. Õnneks mu emal ka koer ja saab harjutamas käia

Vasta henry-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…